1-10-17141/228 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

15.08.2014, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-17141

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Tõlk

Svetlana Hamaza

Prokurör Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Andrei Tarassovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

ANDREI TARASSOV, isikukood 37911182246, kannab

karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx

Karistuse kandmise algus 15.06.2013 ja lõpp 09.08.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2014, videokohtuistungil

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Vabastada Andrei Tarassov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.01.2013

otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta, millest esimeseks

kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks

Viru

Vangla

Kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratava

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -

5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohaldada Andrei Tarassovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9

alusel järgmised kohustused:

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või

võtma end Töötukassas arvele;

3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve

seadmete paigaldamisest;

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

Andrei Tarassov vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andrei Tarassovile ja prokurörile.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.07.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Tarassovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.01.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-17141

tunnistati Andrei Tarassov süüdi KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle

karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud

karistust Tallinna Linnakohtu 11.05.2004.a kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, 1 (üks)

aasta 6 (kuus) kuud, võrra. Lõplikuks sanktsiooniks määrati liitkaristus 2 (kaks) aastat 1 (üks)

kuu 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

Karistusaega arvestati alates isiku kinnipidamiskohta saabumisest KrMS § 415 lg 3 alusel

15.06.2013.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2013.a kohtuotsus jõustus 12.03.2013.a.

Viru Vangla toetab kinnipeetava A. Tarassovi vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kohtuistung

A. Tarassov taotles kohtuistungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise

järelevalve alla. Kinnipeetav märkis, et tahab lõpetada oma õpingud ja edasi töötada erialal

mida on omandanud. Nimelt on läbitud infotehnoloogia ja keemiaprotsesside operaatori

kursused. xxxx kolledži lõpetamisest on puudu pool aastat. Garanteeritud töökohta pole, aga on

olemas tuttav, kes on valmis tööle võtma, kui isik vabaneb. See töökoht on kirikus. See töö

tagab piisava sissetuleku.

Kinnipeetav märkis, et ta oli suuremate rahasummadega harjunud siis, kui oli noorem.

Lähedasteks on ema ja isa. Oma perekonda veel ei ole, aga kavatseb luua oma perekonna. Suhe

sõltuvusainetega ei ole hetkel päevakorras. A. Tarassov kinnitas, et läbitud programmides sai

aru, et narkootikumid segavad elu ja õpinguid. A. Tarassov väitis, et ei tarvita narkootikume

enam. Ta on aru saanud, millised tagajärjed kaasnevad narkootikumide tarvitamisega. Isik

leidis sellest programmist enda jaoks kasu.

Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, leides, et korduvalt narkokuritegusid toime

pannud isiku esimesel võimalusel karistusest tingimuslik ennetähtaegne vabastamine pärsiks

karistuse üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjaliga, leiab, et A. Tarassovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes

tema allutamisega elektroonilisele valvele.

Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise

formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav A. Tarassov on esimese astme kuriteo eest mõistetud

karistusest ära kandnud vähemalt poole ja on nõus enda suhtes elektroonilise järelevalve

kohaldamisega. Kohus nõustub prokuröriga, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete

kohaldamise raskuskese lasub materiaalsete eelduste täidetusel.

Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et eeltoodud materiaalseid eeldusi tuleb hinnata nende kogumis ega ühele, näiteks

seaduses esmalt nimetatud eeldusele ei saa a priori omistada teiste hulgas suuremat tähendust.

Kohus leiab, et kinnipeetav A. Tarassovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses

seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vangla iseloomustuse kohaselt on

isikul omandatud keskeriharidus keevitaja-treial-lukksepp erialal, lisaks on ta läbinud ka

infotehnoloogia ja keemiaprotsesside operaatori kursused. Peale selle oli ta enne kinnipidamist

xxxx tudeng, mis annab kohtule aimu isiku motivatsioonist end erialaselt täiendada ja uusi

oskusi omandada. Kinnipeetav on läbinud vanglas riigikeele A2 ja A1 taseme kursused. Vangla

materjalide andmetel on kinnipeetaval võlgnevused tasutud ja vabanemisfondis on 1065 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjust uskuda, et isik on talle määratud esmakordsest reaalsest

vangistusest enda edasise elu seadmiseks piisavalt õppinud ja rahalise kasu saamisele suunatud

süütegude toimepanemine ei jätku.

Kohtuistungil kinnipeetava küsitlemisel selgus, et isik on motiveeritud perekonda looma.

Materjalidest nähtub, et isik ei ole vangistuse jooksul toime pannud distsiplinaarrikkumisi.

Kohus leiab, et kinnipeetava puhul on saavutatud individuaalses täitmiskavas püstitatud

eesmärgid ja isiku võib positiivse eripreventsiooni liiga vähest mõju kartmata edasise karistuse

kandmisest vabastada.

Käitumiskontrolli aja jooksul saab kinnipeetava puhul jätkuvalt maandada uute süütegude

toimepanemise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.

Antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse

kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.08.2015. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käeoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli

ühe aasta ja kahe kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele ning lisakohustuste

panemisega.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et A. Tarassov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele

tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli

nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 4 ls 1 kohaselt

ärakandmata karistusaja pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Anu Ammer