3-14-51767/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51767

Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 14.08.2014 taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda puudutatud isiku nõusolekuta Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) Maanteeameti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist S.Š.i (Šundikov; isikukood XXXXXXXXX) nimele registreeritud sõidukile BMW 750I XDRIVE, registreerimismärgiga xxxxxx. 2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamata teavitada. 3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte ka S.Š.ile.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale, kuid määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg-d 1 ja 2, § 265 lg-d 3 ja 5).

2 ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHAD

1. 14.08.2014 sai Tallinna halduskohus Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks S.Š.i (Š.; isikukood xxxxxxxxxxx) nimele registreeritud sõidukile BMW 750I XDRIVE, registreerimismärgiga xxxxxx. Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

2. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad: Maksuhalduri menetluses on Autofix Eesti OÜ (registrikood 12023242) maksuvõla sissenõudmine. Autofix Eesti OÜ registreeriti äriregistris 25.11.2010. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Autofix Eesti OÜ põhitegevusalaks autopesu jms teenindus. Vastavalt äriregistri andmetele on alates 01.06.2012 Autofix Eesti OÜ juhatuse liige R. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; Läti kodanik), perioodil 03.05.2011 – 01.06.2012 oli äriühingu juhatuse liige A. B. (sünniaeg xx xx xxxx; Läti kodanik), perioodil 13.12.2010 – 03.05.2011 oli S.Š. (isikukood xxxxxxxxxx), kes oli ühtlasi perioodil 08.12.2010 – 03.05.2011 ka äriühingu ainus osanik. Autofix Eesti OÜ endise juhatuse liikme S.Š.i seletuste kohaselt oli tema juhatuse liikmeks olemise perioodil äriühingu tegevusala kulla ostu ja müügi vahendustegevus. Autofix Eesti OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslasena perioodil 29.11.2010 – 15.07.2012. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 22 lg 31 alusel, kuna isik ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Autofix Eesti OÜ maksuvõlg seisuga 11.08.2014 on kokku summas 154 492,81 eurot, millest põhivõlg on 87 435,20 eurot ning intress 67 057,61 eurot. Autofix Eesti OÜ maksuvõlgnevus põhimaksu osas koosneb äriühingule 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 täiendavalt tasumiseks määratud ning tasumata jäetud käibemaksust summas 87 427,49 eurot (maksustamisperiood 2010 detsembrikuu ja 2011 jaanuarikuu) ning Autofix Eesti OÜ poolt maksustamisperioodil 2012 juulikuu deklareeritud erijuhtude tulumaksust summas 7,71 eurot. Autofix Eesti OÜ maksuvõlg 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 (jõustunud 20.04.2013) määratud summa osas on kujunenud S.Š.i juhatuse liikmeks olemise ajal. MTA kontrollis 02.03.2010 korralduse nr 12.2-3/946-1 alusel Autofix Eesti OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2010 ning jaanuar 2011. Kontrolli käigus selgus, et Autofix Eesti OÜ deklareeris Dooley Rent OÜ (registrikood 11533343), Euromontaaž OÜ (registrikood 11832324), Mazur Grupp OÜ (registrikood 11602742) ja JM Eesti OÜ (registrikood 11417766) rekvisiitidega arvete alusel sisendkäibemaksu maksustamisperioodil 2010 detsembrikuu 27 988,73 eurot (437 928 krooni) ja maksustamisperioodil 2011 jaanuarikuu 57 970,96 eurot. Arvestades maksuhaldurile Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ, Mazur Grupp OÜ ning JM Eesti OÜ kohta teatavaks saanud asjaolusid, samuti maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt saadud seletusi ja dokumente, on MTA maksuotsuses asunud seisukohale, et Autofix Eesti OÜ ei ole kontrollitaval perioodil kaupa ja teenust Dooley Rent OÜ-lt, Euromontaaž OÜ-lt, Mazur Grupp OÜ-lt ning JM Eesti OÜ-lt ostnud. Seega ei ole tehingud reaalselt toimunud ning Autofix Eesti OÜ oli sellest teadlik. Arvete olemasolu ning nende alusel tasumine ei ole

3 piisavad selleks, et neist järeldada arvetel näidatud tehingute reaalset toimumist äriühingute vahel. Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ, Mazur Grupp OÜ ja JM Eesti OÜ nimel väljastatud arvete Autofix Eesti OÜ sisendkäibemaksuarvestuses kajastamise tegelik eesmärk oli teadlikult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuigi tegelikkuses ei ole kaupa ja teenust nimetatud äriühingutelt saadud. Eeltoodut kinnitavad järgmised kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud: • Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ ning JM Eesti OÜ olid kontrollitaval perioodil reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud. Äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks on MTA hinnangul olnud muuhulgas õigusvõime tekitamine, mille kaudu on võimalik arendada näilikku majandustegevust ning samas tekitada teistele äriühingutele võimalus käibemaksu tagasisaamiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ ning JM Eesti OÜ nimel neile väljastatud fiktiivsete arvete alusel. Äriregistri andmetel ei ole Dooley Rent OÜ ja Euromontaaž OÜ majandusaasta aruandeid esitanud ning JM Eesti OÜ ei ole majandusaasta aruannet esitanud alates 2009. aastast. Äriühingud ei esitanud maksuhaldurile dokumente, mis tõendaksid tehingute toimumist (kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 31 alusel) ning äriühingutel puudusid kontrollitaval perioodil registreeringud majandustegevuse registris. Samuti ei omanud äriühingud registervara. Dooley Rent OÜ ja Euromontaaž OÜ on registreeritud ebaõigetele aadressidele ja isikud, kes olid kontrollitaval perioodil juhatuse liikmed, ei olnud MTA-le kättesaadavad. Dooley Rent OÜ ning Euromontaaž OÜ arvelduskontodelt ei ole teostatud tavapärase majandustegevusega ettevõttele omaseid majandustehingute eest tasumisi kaupade või teenuste ostude eest, töötajatele tehtud palga väljamakseid, kulutusi autokütuse, töövahendite või töörõivaste ostude eest, tasumisi rendi-, reklaamija sideteenuste eest. Kõikide kontrollitavate tehingute finantseerimisega seotud firmade juhatuse liikmed on kontrolli läbiviimise ajal vahetunud ja juhatuse liikmeteks on asunud Läti kodanikud, kelle asukohta ja isikut ei ole võimalik tuvastada, mis viitab sellele, et tehinguid ei ole tehtud. • Autofix Eesti OÜ maksustamisperioodidel detsember 2010 ja jaanuar 2011 deklareeritud sisendkäibemaks soetustelt Dooley Rent OÜ-lt ei mahu Dooley Rent OÜ maksustamisperioodidel detsember 2010 ja jaanuar 2011 deklareeritud müügikäibesse. Euromontaaž OÜ ei deklareeri 20% määraga maksustatavat käivet maksustamisperioodil jaanuar 2011. Euromontaaž OÜ 2011 jaanuarikuu käibedeklaratsioon (edaspidi KMD) on esitatud nullidega. Autofix Eesti OÜ maksustamisperioodi jaanuar 2011 deklareeritud sisendkäibemaks soetustelt Euromontaaž OÜ-lt ei kajastu Euromontaaž OÜ 2011 jaanuarikuu KMD-l. Sellest tulenevalt järeldab maksuhaldur, et Dooley Rent OÜ ning Euromontaaž OÜ poolt esitatud Autofix Eesti OÜ-le ostuarved on fiktiivsed ja vormistatud tundmatute isikute poolt Autofix Eesti OÜ tehingute usutavaks muutmiseks. • MTA hinnangul ei saa eluliselt usutavaks pidada S.Š.i poolt kirjeldatud tehingute tegemist viisil, kus algsed müüjad ei tea kauba hinda ega oma mingit garantiid, et nad oma väidetava müüdud kauba eest ka raha saavad. Vastavalt S.Š.i seletustele Dooley Rent OÜ esindaja tõi talle kulda ehetena. Kohapeal midagi ei kaalutud ning kulla üleandmise kohta koostati üldine akt, mida keegi ei säilita. Kulla viis S.Š. ise väidetavalt Unico Gold OÜ kontorisse, mis asus kuskil sadama juures Tuukri tänaval ja selle kohta mingit dokumenti ei vormistanud. Kui proov oli tehtud, võttis Unico Gold OÜ ühendust S.Š.iga ja teatas, kui palju nad on nõus kulla eest maksma. Seejärel võttis S.Š. ühendust Dooley Rent OÜga, et öelda proovi tulemused ja kulla ostuhind. Samuti ei ole MTA hinnangul tõenäoline ega usutav S.Š.i väide, et äriühingud, kes

4 müüvad talle väärismetalle, mingeid analüüse ise ei tee, vaid usaldavad S.Š.i antud analüüsi tulemusi, mida teatavad talle äriühingud, kuhu tema omakorda müüb edasi väärismetalle. • MTA hinnangul ei ole sularaha väljamakseid Dooley Rent OÜ ja Euromontaaž OÜ esitatud arvetel näidatud kaupade eest tegelikult toimunud ning esitatud arved on fiktiivsed. Vastavalt S.Š.i seletustele vormistati raha andmisel Dooley Rent OÜ ning Euromontaaž OÜ kassa väljaminekuorderid ning raha loeti kohapeal üle. Siiski ei ole sularaha väljamaksed Autofix Eesti OÜ-st tõendatud (sh ei ole esitatud vastavaid kassaordereid). • S.Š.i kui Autofix Eesti OÜ juhatuse liikme ja Vladimir Životnikovi (JM Eesti OÜ juhatuse liige kontrollitaval perioodil) poolt kontrollimenetluses antud seletused tehingute toimumise osas on vastuolulised, mis viitab tehingute reaalsele mittetoimumisele. Lisaks Anatoly Kotlovi (JM Eesti OÜ juhatuse liige alates 10.01.2011) seletuse kohaselt vormistati JM Eesti OÜ tema nimele Ranno Sargi ja Vladimir Životnikovi algatusel ning tema ülesandeks oli ainult dokumentide allkirjastamine. Kõik kirjad, mis tulid JM Eesti OÜ-le, edastas Anatoly Kotlov Ranno Sargile. Mingisuguseid JM Eesti OÜ dokumente Anatoly Kotlov Vladimir Životnikovilt ei saanud. Samas väidab Vladimir Životnikov, et andis kõik dokumendid Anatoly Kotlovile üle. • Vladimir Životnikovi poolt MTA-le 04.10.2011 edastatud kirja kohaselt kinnitavad Vladimir Životnikov ja Moffitti OÜ juhatuse liige Ranno Sark, et detsembris 2010 JM Eesti OÜ poolt Autofix Eesti OÜ-le müüdud metallijäätmed hankis JM Eesti OÜ Moffitti OÜ-lt. Moffitti OÜ põhitegevusala 2009.a majandusaasta aruande kohaselt oli restoranid jm toitlustuskohad. 2010.a ja 2011.a majandusaasta aruandeid ei ole esitatud. Moffitti OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslaste registris perioodil 22.01.2004 – 04.01.2011. Kontrollitava perioodi eest ei ole Moffitti OÜ-l maksudeklaratsiooni vormi TSD järgi töötajatele väljamakseid tehtud. Moffitti OÜ juhatuse liige Ranno Sark (juhatuse liige alates 08.06.2010) 28.11.2011 ütluste kohaselt ei mäletanud ta, kas on Moffitti OÜ juhatuse liige ning kas on sooritanud tehinguid JM Eesti OÜ-ga. Dokumente, mis tõendaksid JM Eesti OÜ ning Moffitti OÜ vahelisi tehinguid, Ranno Sargil esitada ei olnud. Samuti puudusid dokumendid ka JM Eesti OÜ-l. Seega on maksuhaldur seisukohal, et reaalset kauba liikumist OÜ- de Moffitti, JM Eesti ning Autofix Eesti vahel ei toimunudki, sest vastasel korral oleksid Ranno Sark ja Vladimir Životnikov andnud vastavaid seletusi tehingute toimumise kohta ning Anatoly Kotlov esitanud tehingute toimumise kohta vastavaid dokumente. • Vastavalt S.Š.i 22.08.2012 antud seletusele vahendas Autofix Eesti OÜ 2010 detsembris autoremonditöid. Autofix Eesti OÜ endise juhatuse liikme S.Š.i, Baltfer Co. OÜ töötajate ning Mazur Grupp OÜ juhatuse liikme Roman Osadtši kontrollimenetluses antud seletused olid vastuolulised ja ei andud võimalust välja selgitada, kes tegi ja kus tehti parandustöid autole registreerimisnumbriga 757AUH. Baltfer Co. OÜ esitas 18.06.2012 parandatud 2010 detsembrikuu käibedeklaratsiooni, milles vähendas sisendkäibemaksu summat ja käibemaksu enammakse summat 18 260 krooni (1167 euro) võrra. Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid, asus MTA maksuotsuses seisukohale, et Autofix Eesti OÜ-l puudub õigus Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ, Mazur Grupp OÜ ning JM Eesti OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksuna KMS § 29 lg 1 kohaselt maha arvata. Autofix Eesti OÜ kajastas oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid, vähendades nendel näidatud käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuotsusega kohustati Autofix

5 Eesti OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu kokku 87 427,49 eurot. Autofix Eesti OÜ suhtes läbi viidud kontrolli tulemusel tegi maksuhaldur kindlaks, et Autofix Eesti OÜ rikkus kontrollitaval perioodil: KMS § 24, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse § 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; KMS § 31 lg-t 1, mille kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksukohustuslaste registri andmetel on maksuotsusega Autofix Eesti OÜ-le täiendavalt tasumiseks määratud käibemaksusumma seisuga 12.07.2014 täies ulatuses tasumata. MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 järgi on intressimäär 0,06 % päevas. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. MKS § 115 lg 3 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse kohta käivaid sätteid MKS § 115 lg 4 kohaselt võib intressinõude esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tagastusnõude täitmise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega. Tuginedes MKS § 118 lg 1 on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvestades maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Autofix Eesti OÜ intressivõlg seisuga 12.08.2014 on kokku summas 67 110,07 eurot. Nimetatud intressivõlas sisaldub Autofix Eesti OÜ-le 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 määratud maksukohustuselt (põhivõlalt) arvestatud intress summas 67 106,68 eurot.

3. Maksuhaldur on läbi viinud omapoolseid täitetoiminguid Autofix Eesti OÜ-lt maksuvõlgade sissenõudmiseks järgmiselt. 15.03.2013 koostas maksuhaldur Autofix Eesti OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/946-31 summas 87 427,49 eurot. Kuna Autofix Eesti OÜ maksuotsusega määratud maksukohustust tähtaegselt ei tasunud, koostas maksuhaldur 02.05.2013 ja 17.01.2014 korraldused erinevatesse pankadesse Autofix Eesti OÜ pangakontode arestimiseks. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt omab Autofix Eesti OÜ pangakontot AS-s Swedbank, kus pangakonto jääk 08.05.2013 seisuga oli 0 eurot ning SEB Pank AS-s, kus pangakonto jääk 02.05.2013 seisuga oli 6,45 eurot. Lisaks koostas MTA 22.05.2013 korralduse nr 13-2.7/295786 AS-le Swedbank ning 17.01.2014 korralduse nr 13- 2.7/29639 SEB Pank AS-le Autofix Eesti OÜ pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta 87 427,49 euro ulatuses MTA kontole. Autofix Eesti OÜ viidatud maksuhalduri korraldusi 12.08.2014 seisuga ei ole täitnud, samuti ei ole laekunud raha maksuvõla katteks pangakonto arestimise tulemusena. Maksuhaldur ei ole tuvastanud Autofix Eesti OÜ-l registervara olemasolu, mille realiseerimise käigus oleks võimalik äriühingu maksukohustusi likvideerida. E-kinnistusraamatu, Ehitisregistri andmebaasi ja Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri andmebaasi päringute kohaselt puudub Autofix Eesti OÜ-l registrisse kantud vara, millele oleks võimalik täitemenetluse raames sissenõuet pöörata. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt puuduvad Autofix Eesti OÜ arvelduskontol rahalised vahendid maksukohustuste täitmiseks. Maksuhalduri hinnangul ei ole Autofix Eesti OÜ puhul

6 tegemist tegutseva äriühinguga, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Autofix Eesti OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Arvestades eeltoodut ei ole Autofix Eesti OÜ suuteline maksuvõlga tasuma.

4. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 järgi kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. MKS § 96 lg 5 kohaselt kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 96 lg 6 sätestab, et vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS 98 lg 1 kohaselt maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg KMD esitamise kuupäevast, so 2010.a detsembrikuu KMD esitamise ja tasumise tähtpäev 20.01.2011. Maksuhaldur kinnitab, et tulenevalt kontrollimenetluse raames tuvastatud asjaoludest on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et S.Š. Autofix Eesti OÜ juhatuse liikmena on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Lähtuvalt eeltoodust ei ole viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Tulenevalt eeltoodust MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Autofix Eesti OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole suudetud Autofix Eesti OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda enam ühe aasta jooksul, mistõttu on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenevad tingimused S.Š.ile vastutusotsuse koostamiseks. S.Š. oli Autofix Eesti OÜ juhatuse liige perioodil, millal maksuotsuses tuvastatud toiminguid ja tehinguid tehti, ebaõigeid deklaratsioone esitati. Kuigi juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on äriühingu maksuvõlg, tuvastatakse kõik vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3- 1-17-13, p 17; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 25). S.Š.i poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist ja selle süülisust ning muid vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavaid aspekte hinnatakse edaspidise vastutusmenetluse käigus. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks halduskohtult loa taotlemise kontekstis ei ole nõutav vastutusotsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid vajalik on kontrollida üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (Tallinna ringkonnakohtu 22.02.2013 määrus nr 3-12-2222). Riigikohtu üldkogu on määruse nr 3-3-1-15-12 punktis 50 selgitanud, mida peab halduskohus kontrollima selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist. Taotleja algatab Autofix Eesti OÜ maksumenetluses kogutud teabele tuginedes käesoleva taotlusega Autofix Eesti OÜ endise juhatuse liikme S.Š.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Maksuhaldur loeb menetluse

7 esimeseks toiminguks käesoleva taotluse esitamist. Riigikohus on seesuguse maksumenetluse algatamise lugenud lubatavaks 09.06.2014.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-24-14, p 10. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur solidaarnõude S.Š.i suhtes tasuda tema juhatuse liikmeks oleku perioodil Autofix Eesti OÜ-l tekkinud maksuvõlg kokku summas 154 534,17 eurot ehk 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 määratud maksusumma (87 427,49 eurot) ning tasumata maksukohustuselt arvestatud intressivõla (seisuga 12.08.2014 67 106,68 eurot) ulatuses. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine S.Š.i tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tuvastas kontrollimenetluses, et Autofix Eesti OÜ kajastas oma raamatupidamises maksustamisperioodidel 2010 detsembrikuu ja 2011 jaanuarikuu teadlikult tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid, vähendades nendel näidatud käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu ning jõudis maksuotsuses järeldusele, et Autofix Eesti OÜ-l puudub õigus Dooley Rent OÜ, Euromontaaž OÜ, Mazur Grupp OÜ ning JM Eesti OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksuna KMS § 29 lg 1 kohaselt maha arvata. Seega Autofix Eesti OÜ raamatupidamine ja maksuarvestus ei olnud vähemalt maksustamisperioodidel 2010 detsembrikuu ja 2011 jaanuarikuu nõuetekohane, sest nendel kajastati tehinguid, mis tegelikkuses arvetel näidatud ettevõtete vahel ei toimunud. Eeltoodud rikkumised leidsid aset S.Š.i juhatuse liikmeks olemise perioodil. Seejuures on kinnitust leidnud, et S.Š. omas Autofix Eesti OÜ raamatupidamisest selget ülevaadet (mh koostas arveid, üleandmise ja vastuvõtmise akte jms) ning äriühingu raamatupidaja Marina Kulešova kinnitusel esitas tema Autofix Eesti OÜ maksudeklaratsioone (e-maksuameti kaudu) S.Š.i poolt esitatud arvete põhjal. Kontrollimenetluses on väidetavate tehingutega seoses antud vastuolulisi ütlusi. Seega on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Autofix Eesti OÜ endine juhatuse liige tegutses teadlikult maksude ja maksete tasumise vähendamise eesmärgil, esitades äriühingu raamatupidamisse ja maksuhaldurile valeandmeid. Kuigi S.Š.il lasus juhatuse liikmetena kohustus tagada Autofix Eesti OÜ nõuetekohane raamatupidamine ning jälgida, et äriühingu tegevus ja raamatupidamise aluseks olevad dokumendid oleksid seaduslikud ning Autofix Eesti OÜ täidaks maksuseadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt, siis S.Š. seda teinud ei ole. S.Š.i tegevuse tõttu on saanud võimalikuks Autofix Eesti OÜ raamatupidamise arvestuses näilike tehingute kajastamine ning Autofix Eesti OÜ nimel maksuhaldurile ekslike käibedeklaratsioonide (KMD) esitamine, mille eesmärgiks oli Autofix Eesti OÜ-l maksueelise saamine ning riigieelarvesse vähem makse tasuda. Johtuvalt eeltoodust, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Autofix Eesti OÜ endine juhatuse liige S.Š. on tahtlikult rikkunud kohustust täita äriühingu maksuseadusest tulenevaid kohustusi, kuna äriühingu nimelt on esitatud teadlikult valeandmeid maksude tasumisest hoidumise eesmärgil. Maksuhaldur on seisukohal, et S.Š. on jätnud täitmata MKS § 8 lg-st 1 ja maksuseadustest tulenevad kohustused, mis väljenduvad valeandmete esitamises ja deklareerimiskohustuse rikkumises. Seega on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel hilisema maksuhalduri poolt väljastatava haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes maksusumma sissenõudmise võimatuks.

5. Maksuhaldur, analüüsinud S.Š.i varalist seisu, tuvastas, et S.Š.i omanduses on sõiduauto BMW 750I XDRIVE (registreerimismärk: xxxxxx; ehitusaasta 2010), liiklusvahendil puuduvad käsutamise piirangud ja erimärkused. Maksuhaldur, tutvunud müügiportaalides www.auto24.ee ja www.autopluss24.ee kasutatud sõidukite müügihindadega, tuvastas, et sõiduauto BMW 750I XDRIVE (ehitusaasta 2010) väärtus jääb

8 vahemikku 21 950 eurot kuni 51 000 (keskmine hind seega 36 994 eurot). Välja toodud turuväärtuse osas tuleb märkida, et sõidukite puhul langeb turuhind iga aastaga, mis sõltub turul valitsevast nõudlusest ja pakkumisest ning samuti konkreetse sõiduki seisukorrast. On ilmselge, et võimaliku tulevikus toimuva sundtäitmise käigus müümisega ei ole tõenäoline saada auto eest maksimumhinda, mistõttu on sõiduki väärtuse leidmisel põhjendatud aluseks võtta keskmine hind. Eelpool põhjustel peab maksuhaldur hädavajalikuks S.Š.i suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 1 nimetatud meetme kasutamist. Kuigi on ilmselge, arvestades sõiduki oletatavat turuväärtust, et käsutamise keelumärke seadmine ei taga täies ulatuses maksuhalduri tulevikus tekkivat nõuet (vastutusotsuse väljastamise korral), peab maksuhaldur vajalikuks käsutamise keelumärke seadmist S.Š.ile kuuluvale sõiduautole BMW 750I XDRIVE registreerimisnumbriga xxxxxx. Maksuhaldur leiab, et käsutamise keelumärke seadmine S.Š.i omanduses olevale sõiduautole on antud juhul MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest sobivaim meede ega takista samaaegselt S.Š.il nimetatud sõiduauto kasutamist. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud käsutamise keelumärke seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

6. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikule (edaspidi TMS) ja kohtutäituri seadusele. Vastavalt TMS § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Kuna TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue S.Š.i suhtes võimalike täitekulude osas. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt on kohtutäituri põhitasu nõude summalt 127 801–191 800 eurot 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot. Kuna vastutusmenetluse raames sissenõutava maksukohustuse suuruseks on kokku 154 534,17 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu suuruseks maksimaalselt 11 605.97 eurot (15,97 + 11 590) ehk 7,5% nõude summast. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui S.Š. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 154 534,17 eurot, millele lisanduvad täiendavalt võimalikud sundtäitmise kulud, olenevalt maksuhaldurile esitatavast tagatise liigist. MKS § 1361 lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

9 koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Tulenevalt MKS § 130 lõikest 1on maksuhalduril on õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta, taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt, pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse ning anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

8. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud ning kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Seejuures kohus nõustub eelnevalt (osaliselt) refereeritud MTA üksikasjaliste ja tõenditele osutavate põhjendustega selles osas, miks on vajalik seada käsutamise keelumärge S.Š.i nimele registreeritud sõidukile BMW 750I XDRIVE. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga sõiduki väärtuse ja täitekulude suuruse osas. Kohus nõustub taotlejaga, et võimalik 7,5%-ne sundtäitmise kulude suurus on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades määratava maksukohustuse suurust (154 534,17 eurot) ning keelumärkega koormatava vara keskmist hinda (36 994 eurot), on taotletav täitetoiming põhjendatud ja proportsionaalne.

9. Esitatud tõenditest ja asjaoludest nähtuvalt on Autofix Eesti OÜ maksuvõlg seisuga 12.08.2014 kokku 154 534,17 eurot, millest põhivõlg on 87 435,20 eurot ning intress

10 67 106,68 eurot. Põhivõlg koosneb äriühingule 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 täiendavalt tasumiseks määratud ning tasumata jäetud käibemaksust summas 87 427,49 eurot (maksustamisperiood 2010 detsembrikuu ja 2011 jaanuarikuu) ning Autofix Eesti OÜ poolt maksustamisperioodil 2012 juulikuu deklareeritud erijuhtude tulumaksust summas 7,71 eurot. Autofix Eesti OÜ maksuvõlg 15.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/946-31 (jõustunud 20.04.2013) määratud summa osas on kujunenud S.Š.i juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. Autofix Eesti OÜ-l puuduvad maksuvõla sissenõudmiseks mistahes vahendid ja vara. Maksuhalduri esitatud asjaoludest ja kogutud tõenditest nähtuvalt on kohtu hinnangul maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et S.Š. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning on maksudest kõrvalehoidumise ja enammakse tekitamise eesmärgil kajastanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksukohustust. Esitatud taotlusest ning tõenditest nähtuvalt võib põhjendatult järeldada, et Autofix Eesti OÜ maksuvõlg on tekkinud S.Š.i juhtimise ajal ning tegevuse tulemusel. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Kohus nõustub maksuhalduri toodud põhjendustega maksusumma määramise aegumistähtaja osas ning leiab, et see ei ole möödunud (MKS § 98, § 99 lg 1 p 3). Autofix Eesti OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

10. Taotleja on märkinud, et ta on kohtule esitatud loataotlusega algatanud S.Š.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude tasuda Autofix Eesti OÜ maksuvõlg, mis koos intressiga moodustab 154 534,17 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et S.Š. on tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt Autofix Eesti OÜ maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluses esitatu pinnalt nähtub veenvalt, et põhjendatud on ka maksuhalduri kahtlus, et S.Š.i õigusvastase käitumise pinnalt võib eeldada, et ta võib vastutusmenetluse raames asuda oma vara võõrandama, muutes seeläbi vastutusotsuse sissenõudmise maksuhalduri jaoks võimatuks. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui S.Š. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 154 534,17 eurot, millele lisanduvad täiendavalt võimalikud sundtäitmise kulud, olenevalt esitatavast tagatise liigist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik