3-14-51578/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51578 Määruse kuupäev 13.08. 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Priit Prussi taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Priit Prussi taotlus riigi õigusabi saamiseks. 2. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. Tartu Halduskohtusse saabus 25.07.2014 Priit Prussi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi kaebuse koostamiseks Tartu Vangla vastu ning samuti on taotletava riigi õigusabi eesmärgiks märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotleja sõnul vajab ta abi, kuna tema vaimne tase ei ole õiguste kaitsmiseks piisav. Kaebaja selgitab, et 05.06.2014 karistati teda Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-2/707 kolmekümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja esitas vaide 19.06.2014 Tartu Vanglale vaide käskkirja nr 6-2/707 kehtetuks tunnistamise nõudes, mille Tartu Vangla jättis 14.07.2014 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja ei olnud rahul talle ebaproportsionaalselt range distsiplinaarkaristuse määramisega.

2. Vastuseks kohtu 04.08.2014 teabenõudele, edastas Tartu Vangla 07.08.2014 P. Prussi vaidemenetluse materjalid.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohus leiab, et P. Prussi riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, tõlgendades riigi õigusabi taotlust, on seisukohal, et taotletud on tegelikult riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses, millise lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja on käesolevas asjas juba haldusmenetluses kohustusliku vaidemenetluse läbinud ja seega puudub tal sisuline riigi õigusabi vajadus haldusmenetluses.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

2

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

5. Kohus on seisukohal, et kaebaja vajadus riigi õigusabi saamiseks antud juhul ei ole RÕS § 7 lg 1 p- st 1 lähtudes põhjendatud, kuna kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma. Kohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus oma olemuselt niivõrd keerukas, et kaebaja ei oleks ise oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsma. Vastusena teabenõudele väljastati Tartu Vangla poolt kohtule vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-2/707 ning nimetatud käskkirja peale esitatud vaie ja vaideotsus vaide rahuldamata jätmise kohta. Viidatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on taotleja suutnud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse korrektselt läbida. Puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka kohtule menetletavat kaebust koostada ja ise kohtumenetluses osaleda. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja seisukohtade arusaavast kirjeldusest, mida kaebaja on senises menetluses suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse vm avalduse käiguta ja selgitab kaebajale selles esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitab kohus kaebajale, kuidas ta oma õigusi efektiivsemalt kaitsta saab. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist

6. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

7. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik