4-14-2369/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-2369 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi H.M KarS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. mai 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik H.M Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

Menetlusalune isik H.M (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX. Õppimiskoht: XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. mai 2014 otsus muutmata.

2. H.M-i apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus arutas H.M-i süüdistust liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi selles, et tema 25.02.2013 kell 8:14 juhtis Tartumaal Rannu vallas Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme mnt 31 km

mootorsõidukit Peugeot 306 (reg nr XXX ) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud. H.M oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 29.11.2013. Sellega rikkus H.M LS § 90 lg 1 p-de 1,3 nõudeid.

2. Tartu Maakohtu 07.05.2014 otsusega tunnistati H.M süüdi KarS § 201 lg 2 järgi ning teda

2 karistati arestiga 14 päeva.

3. H.M-ile karistust mõistes ei tuvastanud maakohus ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et H.M-i kohtuistungil antud ütlused olid ennastõigustava iseloomuga,

näidates tema ükskõikset suhtumist rikkumise toimepanemisse ning lootes kergemeelselt vahelejäämist vältida. Menetlusalust isikut on varem korduvalt erinevate liiklusrikkumiste eest karistatud, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid sellest hoolimata on ta õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud. Talle ei ole positiivset mõju avaldanud korduvad rahatrahvid, reaalne aresti kandmine ega ka aresti asendamine üldkasuliku tööga. Rahatrahvid on tal tasumata ja ka viimati mõistetud üldkasulikku tööd ei ole ta kolme kuu jooksul sooritama asunud. Samuti ei ole

talle vajalikku mõju avaldanud juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodu põhjal võib väita, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi varasematest rikkumistest ega mõistetud karistustest,

tegemist on n.ö paadunud liiklushuligaaniga, kes vaatamata teda ähvardatavatele võimalikele

tagajärgedele jätkab rikkumiste toimepanemist, lootes lihtsalt vältida vahelejäämist. Seega on ilmne, et sanktsioonis ettenähtud kergemaliigiline karistus, s.o rahatrahv, H.M-ile vajalikku positiivset mõju ei avaldaks ning ilmselt jääks ka karistus täielikult täitmata ja seega tema poolt kandmata. Tegemist on õpilasega, kellel isiklikult ka märkimisväärne sissetulek puudub ja seetõttu

ei oleks järjekordne rahalise kohustuse panemine karistuse näol mõistlik. Samuti ei ole

põhjendatud korduvate samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise puhul määrata isikule korduvalt sanktsioonis ettenähtud kergeim karistus rahatrahvi näol.

Arvestades menetlusaluse isiku enda selgitusi rikkumisele, rikkumiste korduvust, konkreetse rikkumise ulatust ning toimepanemist vähemalt otsese tahtlusega, leiab kohus, et on põhjendatud mõista H.M-ile karistuseks konkreetse rikkumise eest sanktsiooni rangeim karistus, s.o arest. Karistuse pikkuse kujundamisel arvestas kohus lisaks ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumisega, varasemate karistuste ebaefektiivsusega ning karistuse üld- ja

eripreventiivsete eesmärkidega üldiselt, leides, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista H.M-ile arest sanktsiooni keskmise määras. Kuna varasemalt on menetlusalusele isikule mõistetud

arest juba asendatud üldkasuliku tööga, kuid vaatamata sellele on ta samasugust õigusvastast

tegevust jätkanud ega ole karistuse täitmisele asunud, siis leiab kohus, et järjekordne aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ning H.M tuleb mõistetud arest täielikult ära kanda.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.M, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsuse

talle mõistetud karistuse osas. H.M taotleb asendada talle karistusena määratud arest üldkasuliku tööga. Ta märgib, et on võimeline seda sooritama ning õpib tööd tehes oma veast rohkem, olles kasulik ühiskonnale.

6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas kuni 10.07.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt.

7.1 Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et H.M on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud.

7.2 Apellatsioonis ei ole H.M vaidlustanud ka talle määratud 14-päevast aresti, ent on taotlenud selle asendamist üldkasuliku tööga.

3 7.2.1 Kohtukolleegium märgib, et ehkki menetlusalune isik on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks ning ka tema karistusaja pikkus võimaldaks asenduskaristuse mõistmist, jääb H.M-i apellatsioon siiski tagajärjetuks ja seda järgmisel põhjusel.

7.2.2 Ringkonnakohus leiab, et üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine eeldab lisaks formaalsetele eeldustele ka toimepandud süüteo raskuse ja süüdlase isiku arvestamist. Maakohus märkis, et menetlusalust isikut iseloomustab korduv erinevate liiklusrikkumiste toimepanemine,

sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid sellest hoolimata on ta õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud. Maakohus arvestas ka asjaolu, et varasemalt on menetlusalusele isikule

mõistetud arest juba asendatud üldkasuliku tööga, kuid vaatamata sellele on ta samasugust

õigusvastast tegevust jätkanud ega ole karistuse täitmisele asunud, mistõttu ei ole aresti järjekordne asendamine põhjendatud. Ringkonnakohus soostub maakohtu järeldustega ja leiab, et menetlusaluse isiku liiklusalast käitumist ja hoiakut arvestades puudub veendumus, et üldkasuliku

töö rakendamine oleks H.M-i puhul tulemuslik ning eviks uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet. 8.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas