2-12-14156/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2014, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-14156

Tsiviilasi

Apellatsioonkaebuse hind

AJ hagi OÜ BK Auto vastu töövaidluses

1218, 39 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ BK Auto apellatsioonkaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja AJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Katrin Martinson Kostja OÜ BK Auto (registrikood 11590795, asukoht Looga 2, 10618 Tallinn), seaduslik esindaja Ain Böckler Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ BK Auto apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused: 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

2 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik 12.03.2012 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/288 rahuldati AJ (hageja) avaldus osaliselt OÜ BK Auto (kostja) vastu ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 636, 36 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 500 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 116, 67 eurot ja viivis töötasu ja puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest kuni kohase täitmiseni. 10.04.2012 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras.

Harju Maakohus rahuldas 30.05.2014 otsusega AJ hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1218, 39 eurot ja viivise põhinõudelt 636, 36 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 8% aastas, alates 06.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse AJ hagis kostja vastu 05.04.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11, 13 euro ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 34, 64 euro tasumise nõuetes. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus tuvastada hageja poolt kostjale esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

26.06.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.05.2014 otsuse peale. Kaebuse kohaselt on hageja esitanud hagiavalduses valeandmeid ja andnud vande all ebaõigeid ütlusi ning maakohtu otsus põhineb ebaõigetel faktiväidetel.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjaliga, leidis, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohtul puudub õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetlus-põhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1253, 03 euro suuruse põhinõude, millest maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1218, 39 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks, vaid on otsesõnu märkinud, et ta vastavat luba ei anna.

3 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses asjas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei tõusetu küsimust eelnimetatud rikkumiste mõjust lahendile.

Ka muud kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik teha kostja soovitud järeldust poolte vahelise töösuhte lõppemise kohta. Maakohus leidis õigesti, et hagejaga sõlmitud tööleping lõppes töötajapoolse ülesütlemisega. Neid asjaolusid, mis õigustaksid hagejale lõpparve maksmata jätmist, ei ole menetluses tuvastatud.

Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav