4-14-2600/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. augustil 2014. a Tartus Kalevi 1 kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-2600 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi Jürgen Pruuli kaitsja Andi Tubini kaebus Lõuna Prefektuuri 14.03.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2780,14,000714 Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku Jürgen Pruuli kaitsja advokaat Andi Tubin Vaidlustatud lahend Lõuna Prefektuuri 14.03.2014. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,000714 Menetlusalune isik Jürgen Pruuli isikukood: 38109272742; elukoht: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX , töötaja Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andi Tubin Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st § 29 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Jürgen Pruuli kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubina taotlus. 2. Tühistada Lõuna prefektuuri 14.03.2014. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,000714, millega karistati Jürgen Pruulit liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160,00 eurot, VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord

2

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Jürgen Pruuli tunnistati Lõuna Prefektuuri 14.03.2014. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,000714 süüdi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumise eest ja talle mõisteti karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahaline karistus 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Jürgen Pruulit karistati selle eest, et ta juhtis 24.02.2014. a kella 13.35 ajal Sangla-Rõngu 5,8 km-l, Rannu vallas, Tartu maakonnas mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi 351 lubatud suurim kiirus 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 88+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Sõidukiirus mõõdetud kiirusmõõtjaga STALKER II MDR AS004117.

Jürgen Pruuli kaitsja esitas Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 14.03.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2780,14,000714, milles palub otsuse tühistada ning lõpetada väärteomenetluse Jürgen Pruuli teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kaitsja on seisukohal, et käesolevas asjas ei pruugi mõõtetulemuste jälgitavus vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 ja lg 2 p 2 olla tõendatud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu ei mõõtja pädevustunnistuse numbrit ega osutust, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. Samuti puudub seal teave, kas kohtuvälise menetleja ametnik Aivar Rehme on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Samuti on mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse eelduseks ka asjakohase mõõtemetoodika kasutamine. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on kohtuväline menetleja märkinud seadmete testimise ajaks 24.02.2014. a kell 10 ning kinnitanud seadme töökorras olekut ristikesega kasti „jah“. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja peab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad asjaolu, et testid viidi läbi ning testide tulemusel tuvastati seadme töökorras olek.

Kaitsja leiab veel, et liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, milline oli seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) kiiruse mõõtmisel, vastavad lahtrid on jäetud täitmata. Kuna seadme helisignaali olek mõõtmise hetkel ei ole protokollis fikseeritud, ei ole välistatud, et Doppleri helisignaali olek mõõtmishetkel võis olla vastuolus VV määruse nr 78 § 9 lg 2 p-s 3 sätestatuga.

Mõõteseaduse § 10 lg 3 ja riigikohtu lahendist nr 3-1-1-68-13 tuleneb, et mõõtmisel tuleb lähtuda tootja kasutusjuhendist. VV määruse nr 78 § 7 lg 2 kohaselt peab mõõtmisel olema tagatud kiirusmõõturit ümbritseva keskkonna temperatuuri vastavus tootja kasutusjuhendis esitatud tingimustele, kuid liiklusjärelevalve kasutamise protokollist ei nähtu, kas eeltoodud tingimus on täidetud, millest tulenevalt ei ole välistatud, et see ei vastanud tootjapoolsetes juhistes sätestatule.

Samuti on kaitsja vaidlustanud osaliselt tunnistaja A.K. ütlused. Lisaks on kaitsja viidanud väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise koha

3

koordinaatidele, mille kohaselt on väärtegu toime pandud India ookeanis, kuid kohtuvälise menetleja otsuse järgi on väärtegu toime pandud Sangla-Rõngu mnt 5,8 km-l. Võrreldes väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega on kohtuväline menetleja otsuses teo toimepanemise kohta puudutavaid andmeid muutnud. Eeltoodu kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes.

20.06.2014. a saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles ta nõustub Jürgen Pruuli väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisega ja väärteomenetluse lõpetamisega.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja põhjendustega kaebuse punktides 2.1., 2.2., 2.3. ja 2.4.. Samas nõustub ta punktis 2.2. teises osas väljatoodud põhjendustega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, milline oli Doppleri helisignaal. Samuti ei oska seda öelda ka kiirust mõõtnud patrullpolitseinik Aivar Rehme. VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 9 lg 2 p 3 järgi ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Seega ei ole kohtuistungil võimalik selgeks teha, milline oli kiirusmõõturi helisignaal kiiruse mõõtmise ajal.

Kohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et väärteoasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 120. Kohtuväline menetleja on avaldanud, et ta nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaitsja on kaebuses öelnud, et soovib kohtuistungil osalemist vaid siis, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuleb Jürgen Pruuli suhtes läbi viidud väärteomenetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1, s.o alusel mille olemasolul nõustus kaitsja kirjaliku menetluse kohaldamisega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Jürgen Pruuli kaitsja Andi Tubina kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Jürgen Pruulile heidetakse ette seda, et ta rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis Jürgen Pruuli mootorsõidukit liiklusmärgi „351“ – lubatud suurim sõidukiirus– 50 km/h mõjualas 88+/-3 km/h, s.o ületades kiirust mitte vähem kui 35 km/h, mis vastab LS § 227 lg 2 tunnustele.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Jürgen Pruuli juhtis mootorsõidukit Audi A6, reg nr XXX, ning 24.02.2014. a peatas politseipatrull ta Sangla-Rõngu mnt 5,8 km-l.

Süüteokoosseisu täitmiseks tuleb kindlaks teha, kas Jürgen Pruuli on ületanud lubatud sõidukiirust 21-40 km/h. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on Jürgen Pruuli poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6, reg nr XXX, kiiruseks mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR AS004117 88 km/h, laiendmääramatusega +/-3 km/h.

4

Tuvastamaks, kas kiiruse mõõtmine on toimunud vastavalt ette nähtud korrale ning mõõtetulemuste usaldatavuses ei ole alust kahelda, tuleb vaadata, kas kohtuväline menetleja on täitnud kiiruse mõõtmisele esitatavad nõuded.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tuleb kuhu märkida, kas mõõteseadme helisignaal (Doppleri signaal) on ühtlaselt tõusev e. kõrgenev, ühtlaselt langev e. madalduv või katkendlik. Nimetatud protokolli (tl 16 pöördel) ei ole kohtuväline menetleja teinud märget selle kohta, milline oli mõõteseadme helisignaal sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel.

VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 9 lg 2 p 3 kohaselt ei tohi mõõtmisel radarmõõturi kasutamisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt.

Kohtupraktika kohaselt lasub tõendamiskoormis väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kohtuvälise menetleja esindaja on oma kirjalikus vastuses teatanud, et ka mõõtmist teostanud isik, s.o patrullpolitseinik Aivar Rehme, ei oska öelda, milline oli Doppleri helisignaal Jürgen Pruuli sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel. Seega ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha, milline oli kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR AS004117 helisignaal ega välistada seda, et see ei olnud katkendlik või helikõrgus hüplev.

VTMS § 2 näeb ette, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks.

Juhul kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks. Kuna Jürgen Pruuli sõiduki kiiruse mõõtmise andmeid ei ole nõuetekohaselt liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud, ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas kiiruse mõõtmine on teostatud vastavalt õigusnormidele (VV 16.06.2011. a määruse nr 78 § 9 lg 2 p 3). Eeltoodu alusel ei ole mõõtmistulemus usaldusväärne ning ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju Jürgen Pruuli ületas lubatud sõidukiirust. Seega tuleb Lõuna prefektuuri 14.03.2014. a otsus nr 2780,14,000714 tühistada ning Jürgen Pruuli suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Arvestades asjaolu, et eeltoodud põhjustel esineb alus Jürgen Pruuli suhtes tehtud väärteootsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ei käsitle kohus kaitsja muid väärteokaebuses esitatud väiteid.

Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik