1-14-6168/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. augustil 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 14-6168 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi R.E KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Kaitsja

Tõlk

Raigo Aas

Natalia Lausmaa

Maksim Tšurkin

Süüdistatav R.E

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Kriminaalkaristused arhiveeritud.

Isik kinni peetud Euroopa vahistamismääruse alusel

Prantsusmaa Vabariigis 15.05.2014.a. Alates 05.07.2014.a kohaldati tõkendina vahistamist.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.E KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

KarS § 73 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 2 (kahe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasi nr 1-14-6168

2

KarS § 68 lg. 1 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.04.2001.a -

03.08.2001.a, s.o 4 (neli) kuud koheselt täitmisele kuuluva vangistusaja hulka ning

reaalselt ärakandmisele kuuluva 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse kandmise alguseks

lugeda R.E

kinnipidamine Prantsusmaa Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel, s.o alates 15.05.2014.a.

R.E suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse

mittejõustumisel reaalse karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Välja mõista R.E´lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1 alusel menetluskuludena kriminaaltoimiku materjalidest koopia

tegemise kulud summas 1 (üks) euro ning sundraha summas 887 (kaheksasada

kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see

on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

R.E on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles,

et tema sisenes koos teise meesterahvaga 18.02.2001.a kella 07.00 ajal Tallinnas Vormsi 7 asuvasse OÜ-le Mediaan-V kuuluvasse baari Karine, kus R.E haaras baaritöötajal

XXX(XXX) kaelast kinni ja paiskas ta põrandale. Samal ajal haaras R.E-ga kaasasolnud teine meesterahvas teisel baaritöötajal XXX kraest kinni, vedas ta kassa juurde ning noaga ähvardades nõudis, et XXX teeks kassa lahti. Pärast kassa avamist võtsid R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassast sularaha summas 303,70 eurot (4750 krooni). Seejärel kinnitasid R.E ja temaga

3

kaasasolnud meesterahvas baaritöötajad XXXja XXXkäeraudadega köögiruumis lauajala külge kinni ning seejärel võtsid R.E ja teine meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil baarist OÜ-le Mediaan-V kuuluva ühe kohviaparaadi Saeco „Royal

Professional“ maksumusega 1406,64 eurot (22 000 krooni), 1 pudeli konjakit Metaxa

maksumusega 38,38 eurot (600 krooni), 7 telefonikaarti maksumusega 3,19 eurot/tk (50

krooni/tk), 1 pudeli viskit Black Label Old Scotch Whiskey maksumusega 54,85 eurot (858 krooni), tekitades OÜ-le Mediaan-V varalist kahju kogusummas 1825,89 eurot (28 557 krooni).

Seejärel võtsid R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva koti väärtusega 25,57 eurot (400 krooni), mille

sees oli rahakott väärtusega 15,98 eurot (250 krooni) ja sularaha 3,19 eurot (50 krooni) ning väärtusetu märkmik, XXXtekitati kahju summas 44,75 eurot (700 krooni). XXXvõtsid R.E

ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil mobiiltelefoni Motorola TA-180 väärtusega 63,87 eurot (999 krooni). R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas, olles ära võtnud eelpool loetletud asjad, jätsid XXXja XXXkäeraudadega lauajala külge kinni ning lahkusid baarist Karine.

Oma tegevusega pani R.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga grupis ja relvaga ähvardades, s.o süüteo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab käesoleval hetkel kehtiva karistusseadustiku (KarS) § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav R.E, kaitsja Natalia Lausmaa ning 18.07.2014.a prokuröri abi Raigo Aas sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava

karistuse liigi ja määra suhtes. Kokkuleppe kohaselt karistuse nõudmisel lähtub prokuröri abi sellest, et süüteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest oli ette nähtud karistuseks kuuekuni kaheteistkümneaastane vangistus. Hetkel kehtiva KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistuseks kolmekuni viieteistaastane vangistus. Vastavalt KarS § 5 lg. 2 on seadusel, mis kergendab karistust, tagasiulatuv jõud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus R.E karistamist KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. KarS § 73 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohe reaalselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.E ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg. 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg ehk 03.04-03.08.2001.a, mil R.E oli vahistatud, seega kokku 4 kuud koheselt täitmisele kuuluva vangistusaja hulka ning 4 kuu pikkust koheselt täitmisele kuuluvat vangistuse karistuseaja algust hakata lugema

alates R.E kinnipidamisest Prantsusmaa Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel, s.o alates 15.05.2014.a.

Süüdistatav R.E tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav R.E selgitas, et 18.07.2014.a sõlmisid prokuröri abi Raigo Aas, tema (R.E) ja tema kaitsja Natalia Lausmaa kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Raigo Aas ja kaitsja Natalia Lausmaa selgitasid samuti, et nad jäävad 18.07.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde

R.E´le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

4

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava R.E

, et tõendamist on leidnud poolt KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava R.E

KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi. käitumine on õigesti kvalifitseeritud

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava R.E selgituse ning prokuröri abi ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.E temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 5 ja 9 kohaselt on kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1 euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.E´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks

nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates

võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise

väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1- 1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks R.E´le ilmselt üle jõu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Kohus märgib,

et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7).

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: