1-08-16551/330 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-08-16551 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. juuni 2014 määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Aleksei G.G, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 26. juuni 2014 määrus Aleksei G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 26.01.2010 otsusega mõisteti Aleksei G.G süüdi KarS § 263 pde 1, 3, § 114 p 1, § 199 lg 1 ja § 257 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. Karistusele liideti Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega mõistetud ära kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.07.2008.

2. 05.05.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 26.06.2014 määrusega jäeti A. G.G talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. A. G.G puudub vabanedes kindel töökoht ning kuna isikul on täitmata nõudeid, on olemas oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta kuritegude toimepanemist. Lisaks on kinnipeetaval kaheksa distsiplinaarkaristust, mis kohtu hinnangul näitab, et A. G.G ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada.

3.2. Kohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, kuivõrd tegemist on isikuga, kes kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel arvestas maakohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. A. G.G on toime pannud raske isikuvastase kuriteo – mõrva, mistõttu ei pidanud kohus tema vabastamist käesoleval hetkel põhjendatuks. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. G.G, kes palub tühistada Viru

Maakohtu 26.06.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. A. G.G leiab, et kuna ta on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, on ta valmis ühiskonnas hakkama saama. Tal on olemas vajalikud sotsiaalsed oskused ning kinnipeetav on loobunud kriminaalsest tutvusringkonnast. A. G.G on vangistuses mõistnud enda süüd ja kahetseb kuritegude toimepanemist.

4.2. Vabaduses on süüdimõistetul võimalus asuda tööle ning tasuda võlgnevus riigi ees. Lisaks saab ta töö kõrvalt omandada keskhariduse ja käia autokoolis. Nimetatud asjaolud vähendavad oluliselt riski uue kuriteo toimepanemiseks.

4.3. Juhul, kui ringkonnakohus maakohtu määrust ei tühista, taotleb A. G.G võimalust elektroonilise valvega vabastamise arutamiseks ühe aasta pärast.

4.4. 20.07.2014 edastas A. G.G taotluse määruskaebuse läbivaatamise tähtaja edasilükkamiseks, kuna süüdimõistetust mittesõltuvatel põhjustel ei ole tal võimalik tähtaegselt esitada kinnitust töökoha olemasolu kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. G.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja A. G.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

7. Kuigi A. G.G iseloomustab positiivselt vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine ja vabaduses elukoha olemasolu ning perekonna toetus, ei leia ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud.

7.1. A. G.G on katseajal pannud toime mh esimese astme kuriteo – mõrva. Seega on kuriteo toimepanemise asjaolud sellised, mis iseenesest nõuavad väga kaalukaid positiivseid asjaolusid, et põhjendada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

A. G.G puhul need aga puuduvad. Kinnipeetaval on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta on vangistuses keeldunud majandustöödest. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isik suhtub negatiivselt ametnikesse ning otsib vabandusi õigustamaks kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse eeltoodut puuduvad käesoleval ajal põhjendused A. G.G ennetähtaegseks vabastamiseks.

7.2. Kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on tegemist vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide edastamise tähtajad on seaduses ette nähtud ning ringkonnakohtul puudub käesolevas asjas võimalus nimetatud tähtaegu lühendada ning arutada A. G.G elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegset vabastamist taas ühe aasta pärast.

8.1. VangS § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel VangS § 76 lg-s

1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

A. G.G ei saa KarS § 76 lg 2 p-s 2 nimetatud karistusaeg, s.o 2/3 karistusest, ühe aasta pärast veel kantud, mistõttu ei ole võimalik süüdimõistetu materjale ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ühe aasta pärast kohtule esitada. Ka ei näe seadus ette võimalust esitada kohtule kinnipeetava materjale elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kaks korda.

9. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks anda A. G.G-le täiendavat tähtaega töökoha olemasolu kohta kinnituskirja edastamiseks. Isegi kui kinnipeetaval on vabaduses töökoht olemas, ei mõjutaks see asjaolu praeguses olukorras oluliselt ringkonnakohtu otsustust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastama jätmise kohta. Lisaks on oluline, et taotlus tähtaja pikendamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades, s.o mittetähtaegselt.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2014 määrus muutmata ja A. G.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus