3-14-50759/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50759

Haldusasi I.R. kaebus Harju maakohtu konkursikomisjoni 06.02.2013 otsuse tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lugeda I.R. tühistamiskaebus kohtule esitatuks kaebetähtaja rikkumisega.

2. Jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-14-50759 menetlus.

3. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu päeva jooksul,

arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.05.2014 sai Tallinna halduskohus I.R. kaebuse Harju maakohtu konkursikomisjoni 06.02.2013 otsuse tühiseks tunnistamiseks. 2. 16.05.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et käsitleb esitatud kaebust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-s 1 sätestatud tühistamiskaebusena (mitte tühisuse tuvastamise kaebusena), mille esitamine on vastavalt HKMS § 46 lg-le 1 lubatud 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja tahte (nõude) vääriti mõistmisest pidi kaebaja kohut teavitama ning esitama sel juhul selge nõude ja täpsustama tühisuse osas kaebuse põhistust. Samas määruses juhtis kohus kaebaja tähelepanu tühistamiskaebuse tähtaegsuse küsimusele ning selgitas, et kaebetähtaja järgimata jätmisel tuleb esitada selle ennistamise taotlus vastavalt HKMS § 38 lgle 5 ja tähtaja möödalaskmise põhjused, järgides HKMS §-s 71 sätestatud nõudeid. Kohus on kaebajale selgitanud, et vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 3. 02.06.2014 esitas kaebaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles leiab, et kaebus on tähtaegne ning kohtu vastupidisel seisukohal palub tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 alusel. 4. 04.07.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Harju maakohtu ning andis vastustajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse ja kaebuse kirjalikus menetluses lahendamise võimalikkuse osas seisukoha esitamiseks. 5. 04.08.2014 esitas Harju maakohus seisukoha, milles leiab, et kaebus on esitatud tähtaja möödalaskmisega ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 6. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne. Kaebaja on seisukohal, et talle 15.02.2013 epostiga saadetud teade ei ole komisjoni otsus, millele oleks saanud kaebuse esitada. Ka ei ole kaebaja nimetatud e-kirjast ega järgnevast e-kirjavahetusest vastustajaga üheselt aru saanud, et tegemist on vaidlustatava otsusega. Kuna otsust kaebajale ei saadetud, esitas ta vastustajale teabenõude, millele vastati, et komisjon ei koostanud ühtegi otsust. Seetõttu ei nähtunud ka teabenõudele esitatud vastuses, et esmalt saadetud e-kiri on kaevatav dokument.

E-kirjast ei nähtu, et tegemist oleks haldusaktiga. Kaebaja taotles haldusasjas nr 3-13-1617 korduvalt, et kohus nõuaks asja materjalide juurde 02.01.2013 välja kuulutatud kohtujuristi konkursikomisjoni otsuse ning alles 09.04.2014 toimunud kohtuistungil haldusasjas nr 3-13- 1617 sai kaebaja vastustajalt teada, et konkursikomisjoni hinnang on konkursikomisjoni otsus. Seega sai kaebaja vaidlustatud otsuse kätte 09.04.2014 ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Kuna kõnealune hinnang ei vastanud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti nõuetele ning selles puudus HMS § 57 lg-s 1 sätestatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, ei selgunud kaebuse esitajale koheselt, et tegemist võib olla haldusaktiga.

Kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, palub kaebaja HMS § 57 lg 3 alusel kaebuse esitamise tähtaja ennistada.

7. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja möödalaskmisega ning tähtaeg ennistamisele ei kuulu. Kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 5 kohaselt kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi konkursi läbiviimiseks on Harju Maakohtu esimehe 03.01.2013 käskkirjaga nr 11-1-1/1 moodustatud konkursikomisjon. Vastavalt konkursi läbiviimise korrale koosneb konkurss kirjalikust (kohtulahendi projekti koostamine toimiku baasil) ja suulisest voorust (vestlus isiksuseomaduste ja õigusteadmiste väljaselgitamiseks).

Vestlusvooru lubatakse üksnes need kohtujuristi ametikoha taotlejad, kelle kirjaliku vooru tulemus on vähemalt 3 punkti. Vestlusel hinnatakse konkursil osaleja sobivust kohtujuristi ametikohustuste täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse isiksuse üldist silmaringi, tema kõlbelisi omadusi, kõne-, argumenteerimisja suhtlemisoskust, oskust mõtteid loogiliselt ja arusaadavalt väljendada, riigikeele oskust, senist haridusteed ja töökogemust. Vestlusel võidakse arutada ka osaleja kirjaliku vooru tulemusi ja esitada muid küsimusi. Konkursil osalenutele tehakse tulemused teatavaks komisjonile avaldatud sidevahendite kaudu hiljemalt 10 päeva jooksul vestlusest.

02.01.2013 väljakuulutatud kohtujuristi konkursi kohta on koostatud 06.02.2013 kohtujuristi konkursikomisjoni hinnang konkursist osavõtnud kohtujuristide kandidaatide sobivusele. Kaebaja on võtnud õigeks, et talle saadeti 15.02.2013 e-kiri, milles teavitati, et kaebaja ei osutunud kohtujuristi konkursil valituks. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 20 (kuni 31.03.2013 redaktsioonis) järgi konkursi lõpptulemustest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul. Seega on vastustaja kaebajale tähtaegselt teatanud konkursi lõpptulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kaebaja ei osutunud kohtujuristiks valituks. Eeltoodu põhjal on vastustaja seisukohal, et kaebaja sai kaevatavast haldusaktist teada 15.02.2013 ning seetõttu on kaebus esitatud tähtaja möödalaskmisega. Kuna kaebaja on minetanud tähtaja kaebuse esitamiseks ning samuti puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb menetlus kaebuses lõpetada või jätta kaebus läbi vaatamata. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

8. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 1 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku arvamuse saamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad kaebetähtaja küsimuses ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et I.R. kaebus Harju maakohtu konkursikomisjoni 06.02.2013 otsuse tühistamiseks on kohtule esitatud kaebetähtaja rikkumisega ja möödalastud tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja argumentatsiooniga ja põhjendab oma eelnimetatud seisukohta lisaks järgnevaga.

9. Kaebaja leiab, et sai vaidlustatud otsusest teada haldusasjas nr 3-13-1617 09.04.2014 toimunud kohtuistungil, kus vastustaja selgitas, et vastustaja poolt varasemalt samas kohtumenetluses esitatud konkursikomisjoni 06.02.2013 hinnang on komisjoni otsus. Halduskohtu hinnangul sai kaebaja vaidlustatud otsusest teada aga oluliselt varem. Nimelt nähtub Harju Maakohtu esimehe abi Ülle Karna poolt kaebajale saadetud e-kirjast (toimiku lk 5), et kaebajat on kohtujuristi konkursil mittevalituks osutumisest teavitatud juba 15.02.2013. Kaebaja on 22.05.2013 esitanud Harju Maakohtu esimees Helve Särgavale teabenõude, milles palub väljastada info konkursi tulemuste kohta ning komisjoni otsuse (toimiku lk 6 ja pöördel). 22.05.2013 e-kirjaga on Harju Maakohtu esimees kaebajale vastanud, et komisjon otsust ei koostanud (toimiku lk 7).

Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt sai kaebaja konkursikomisjoni otsusest teada juba 15.02.2013 kohtu esimehe Ülle Karna saadetud e-kirjaga, millest tulenevalt oli kaebajal võimalus konkursikomisjoni otsus vaidlustada 30 päeva jooksul pärast nimetatud e-kirja saamist või hiljemalt 30 päeva jooksul pärast Helve Särgava 22.05.2013 e-kirja saamist. Asjaolu, et vastustaja väitel kirjalikku otsust ei koostatud, ei tähendanud, et otsust vastu ei võetud ning et kaebaja ei saanud seda vaidlustada, arvestades selletaoliste otsuste tegemiseks ja neist teavitamiseks ettenähtud korda.

Ebaselgeks jääb, miks kaebaja viivitas teabenõude esitamisega üle 3 kuu ja otsuse vaidlustamisega ning otsustas konkursikomisjoni otsuse vaidlustada alles nüüd, kus vastustaja on väidetavalt 09.04.2014 kohtuistungil teises haldusasjas väitnud, et kohtumenetluses esitatud hinnang ongi konkursikomisjoni otsus. Kaebaja väide, et ta on haldusasjas nr 3-13-1617 korduvalt taotlenud konkursikomisjoni otsuse asja materjalide juurde lisamist, ei ole asjakohane, kuivõrd kaebaja ise on kinnitanud, et sai 22.05.2013 kätte Harju Maakohtu esimehe vastuse teabenõudele, milles kaebajat teavitati, et komisjon otsust ei koostanud.

Seega jääb arusaamatuks, millistel põhjustel kaebaja jätkuvalt otsust välja nõudis ning ei esitanud kaebust koheselt pärast vastustajal teabenõudele vastuse saamist. Kohus, arvestades sellekohast kohtupraktikat, leiab, et kaebajat on mittevalituks osutumisest teavitatud ning juhul, kui kaebaja hinnangul ei olnud vastav otsus õiguspärane (sh õigesti vormistatud), pidanuks ta selle õigeaegselt vaidlustama. Kaebusematerjalist ning eeltoodud põhjendustest nähtuvalt on kaebaja vaidlustatud otsusest teada saanud hiljemalt 22.05.2013 vastusega kaebaja teabenõudele, mistõttu oli kaebajal alates 22.05.2013 võimalik kõnealust otsust vaidlustada.

Kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 21.06.2013. Käesoleval juhul on kaebus esitatud kohtule alles ligi aasta hiljem 08.05.2014, seega tähtaja olulise rikkumisega.

10. HKMS § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.

Kaebaja leiab, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele HMS § 57 lg 3 alusel, kuna kaebajale ei nähtunud temale saadetud e-kirjast, et tegemist oleks haldusaktiga ning selles puudus vaidlustamisviide. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tähtaja möödalaskmine aga tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kaebajat on e-kirja teel konkursi tulemustest selgesõnaliselt teavitatud ning pärast seda on kaebaja teabenõude korras küsinud ka otsust. Pärast kohtu esimehelt otsuse puudumise kohta vastuse saamist saanuks kaebaja talle esmalt saadetud 15.02.2013 e-kirja otsusena vaidlustada.

Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.

Antud juhul kaebaja on aga õigusteadmistega isik, kes kandideeris kõrget kvalifikatsiooni nõudvale kohtujuristi ametikohale. Kaebajal oli võimalik teha endale selgeks ja ta pidanuks teadma konkursiotsuste tegemise ja vaidlustamise korda, mistõttu ei saa eeltoodud põhjendusi (vt otsuse p 8) arvestades pidada vaidlustamisviite puudumist kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks.

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub ka muu mistahes mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine ja seadusega kehtestatud menetlustähtaegade järgimine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika.

Näiteks, Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on 08.10.2002 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 (p 10) juhtinud tähelepanu kohustusele esitada kaebus halduskohtusse, kui isikule on tema õiguste rikkumine teada: „Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaidevõi halduskohtumenetluses.“

12. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tingisid kaebetähtaja ületamise, siis jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Neil asjaoludel, HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, vastavalt HKMS § 124 lgle 2 kohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse.

13. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse esitamisel on 08.05.2014 tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 18). Riigilõivu tagastamist on kaebajal õigus taotleda riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik