1-14-1242/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-1242

Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 15. juuli 2014 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 11. veebruari 2014 kohtuotsuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu .R määruskaebus G RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 15. juuli 2014 määrus jätta muutmata.

2. M rahuldamata. ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega tunnistati .R süüdi KarS § 188 lg 1 järgi G ning teda karistati 4-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti .R-ile mõistetud G

vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning .R-ile mõistetud G vangistusest loeti ärakantuks 2 päeva.

2. 01.04.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande

G.R kohta põhjusel, et süüdimõistetu ei ole ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ega taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 15.07.2014 määrusega pöörati täitmisele .R-ile Tartu Maakohtu G 11.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 kuud 28 päeva vangistust.

3.1. Kohus leidis, et töötamist või elamist välisriigis ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks

registreerimiskohustuse täitmata jätmisel, kuna katseajal käitumiskontrollinõuete täitmine on kohustuslik. Juhul, kui süüdimõistetu soovis lahkuda Eesti territooriumilt, pidi ta saama selleks

eelneva loa kriminaalhooldusametnikult. Taolist luba ei ole süüdimõistetu taotlenud. Isegi juhul kui süüdimõistetu oleks taotlenud vastavat luba ja oleks sellise loa kriminaalhooldusametnikult saanud, oleks ta siiski pidanud ilmuma registreerimisele kriminaalhooldaja kutsel. 3.2. Registreerimiskohustuse täitmata jätmist ei õigusta ka asjaolu, et süüdimõistetu ei saanud kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kirjalikke kutseid kätte. Süüdimõistetul on tulenevalt

KarS § 75 lg 1 p-st 1 kohustus elada kohtu määratud elukohas, mistõttu võib

kriminaalhooldusametnik eeldada süüdimõistetu viibimist määratud elukohas ja saata kutsed

registreerimisele ilmumiseks süüdimõistetu elukohta seni, kuni viimasele pole antud luba väljaspool Eestit viibimiseks ja Eestist lahkumiseks.

3.3. Kohus leidis, et kuna süüdimõistetu on juba katseaja alguses hakanud mitmeid olulisi käitumiskontrolli nõudeid eirama, ei ole katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine enam otstarbekas ega põhjendatud. Määruskaebuse sisu

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse .R, kes palub tühistada Tartu Maakohtu G

määrus ja pikendada KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetu katseaega 25 kuuni ja karmistada mõistetud karistust.

5.1. Süüdimõistetu selgitab, et tal ei olnud võimalik registreerimiskohustust täita, kuna tal oli välisriigist lahkumine raskendatud. Nimelt kaotas isik enda dokumendi ja mobiiltelefoni, lisaks ei olnud tal kellegagi Eestisse tagasi tulla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 7. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

8. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole .R täitnud G

registreerimiskohustust: isik ei ole katseaja algusest saadik kordagi kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ilmunud. .R viibis pikemat aega välismaal, mis tähendab, et süüdimõistetu G rikkus ka kohustust küsida luba elukoha vahetamiseks ning Eestist lahkumiseks.

8.1. Registreerimiskohustuse täitmata jätmist põhjendas .R kolmekuulise välismaal G

viibimisega, milleks ta kriminaalhooldajalt luba ei küsinud. Süüdimõistetu selgitas, et kui ta

otsustas Eestist lahkuda, siis ta teadis, millega see võib lõppeda, kuna tal oli kodus kutse kriminaalhooldusesse registreerimisele minekuks. Seega nähtub, et .R rikkus tahtlikult G kohtuotsusega talle pandud kohustusi ning oli teadlik, et selline tegevus võib lõppeda vangistuse

täitmisele pööramisega. Eelnevast olenemata lahkus .R Eesti Vabariigist ega G teavitanud sellest kriminaalhooldajat. Ringkonnakohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine isiku sellises olukorras on põhjendatud. 8.2. Kriminaalkolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et isiku puhul, kes teadlikult rikub kriminaalhoolduse nõudeid juba katseaja alguses ning möönab, et tema tegevus võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise, ei ole põhjendatud katseaja pikendamine.

Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei allu kehtestatud reeglitele.

Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku

aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. 2 2

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 3