1-13-11696/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-11696

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-13-11696 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne H.G tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.08.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.G, isikukood 39801195212xxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta H.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt H.G-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 109,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 91 18,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Kriminaalmenetluskulud 109,20

eurot kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.07.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava tingimisi lid H.G enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.G tunnistati süüdi Pärnu KarS § järgi ja

Maakohtu 30.12.2013 kohtuotsusega 121

karistati vangistusega 2 5 lg 2 alusel liidet karistusele Viru Maakohtu kuud. KarS § 6 i mõistetud

30.08.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, vangistus 10 kuud 12 päeva ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 12 päeva.

2(4) Karistuse kandmise algus 28.12.2013 09.01.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.07.2014.

Kinnipidamisasutusest H.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeeta

val

on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. H.G on taotlenud tingimisi ennetähtaegset

vabastamist Koeru Perekodusse aadressil xxx. Viru Maakohtu 15.02.2011 kohtumääruse alusel

suunati H.G Tapa Erikooli, kuhu ta asus elama ja õppima 08.08.2011xxx xxx

paigutamist, õppis H.G lõpetas süüdimõistetu xxx. Vangistuses 7. klassi. Toimunud

on vestlused psühholoogiga – analüüsitud on isiku seisundit ja vesteldud probleemolukordade

lahendamise üle. Isik on tasumata nõudeid 147,52 eurot. Töötanud ei ole, kuna on õppinud, töökogemus puudub. on kaks venda, kes elavad asenduskodudes ning kolm õde, H.G

kellest üks elab asenduskodus. Ema, E lahkus pere juurest ning asus elama ja töötama xxx Vxxx

xxx, peale seda ei ole ema oma Eestisse jäänud laste käekäigu vastu mingit huvi ilmutanud. Vanemate poolne hoolitsus ja järelvalve alaealise poja H.G suhtes oli puudulik. Viru Maakohtu 2 xxx Vxxxl ja H.G Vxxxl nende 5.04.2012 kohtumääruse alusel on laste vanematel, E

ühiste alaealiste laste suhtes hooldusõigus peatatud. H.G tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ning ta on negatiivselt mõjutatav teiste poolt. lkoholisõltuvust A vangistuses diagnoositud ei ole. Vangla ei eelda riski seoses narkootikumide tarvitamisega. H.G sotsiaalsed oskused. Käitub hetkeemotsioonide ajendil. Ei meeldi reeglid on puudulikud ning üritab nende vastu protesteerida. Kasutab enda tahtmise saamiseks vägivalda. Viru Vangla ei toeta

vabastamist. H.G ennetähtaegset

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt e H.G nnetähtaegse vabanemise korral on

taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist xxx alevikxxx. H.G elas perekodus enne kinnipidamisasutusse sattumist alates 30.08.2013. Tegemist on lastekodu tüüpi perekoduga, mis asub 3kordse paneelmaja 3ndal korrusel. Lastekodu ruumid on moodustatud 4st eri suuruses

korteritest, mis on ühtlustatud ja kohandatud lastekodus ruumideks. xxx haldusalas olev

sotsiaalhoolekandeasutus. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. H.G kaks venda ja kaks õde.

on Laste omavahelised suhted olla head. Isaga

suhted puuduvad kuna isa ei Viru Maakohtu 25.04.2012 võtvad telefonikõnesid vastu.

kohtumääruse alusel on laste vanematel, Exxx Vxx ja IxxxVxxx nende ühiste alaealiste laste

suhtes

hooldusõigus peatatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, seisuga 15.05.2014a., et H.G on kokku 3-l korral kriminaalkorras karistatud olnud. Kriminaalhooldusametnikul tuli korduval sekkuda, et tagada xxx kui ka teiste laste turvalisusxxx sotsiaalnõuniku I.Lõune arvates ei mõista kinnipeetav oma tegude tagajärgi ning suhtub oma karistuse kandmisse pigem ükskõikselt.

Nii sotsiaalnõuniku kui juhataja on veendunud, et kinnipeetav peaks oma karistuse kandam lõpuni

lootes on sellisel moel kinnipeetava hoiakuid ja väärtushinnanguid muuta. Mõlema isiku arvates kinnipeetav k

a. aristamatuse tunne, et kõik tema teod andestatakse ja loodab kergesti pääsed

Prokurör, kirjalikus arvamuses H.G ingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta t

Prokurör leiab, et kuna süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ei ole tema

poolt uurte kuritegude toimepanemine juhuslik. Prokurör leiab, et kuna kinnipeetaval on

vangistuses 10 distsiplinaarkaristust, oleks tema vabastamise kor ennetähtaegse ral ühiskonna heaolu ohustatud, sest ka vangistuses ei ole isik . üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks

Prokurör on seisukohal, et kuna süüdimõistetu on uue kuriteo toime pannud katseajal, ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuna süüdimõistetu

pole kriminaalhoolduse ühel juhul suutnud tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Rõhutades, et tegemist on alaealisega, kelle puhul üpeaks vangistus olema äärmuslik meede. Isiku käitumine on siiski paremus poole muutunud.

H.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

3(4) Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning

arvestades prokurör H.G tuleb jätta tingimisi enne i kirjalikku arvamust, leiab, et

tähtaega vangistusest kinnipeetava ennetähtaegne vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud, sh kehalise väärkohtlemise, varguste, omavolilise sissetungija asja omavolilise kasutamise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Käesoleval ajal kannab H.G karistust e väärkohtlemi kehalis se, varguste asja ja omavolilise kasutamise eest eokorras karistatud 10- . Isikut on väärt l korral, sh väheväärtusliku asja varguse eest 4-l korral, avaliku korra rikkumise eest 1-l korral, tubakaseaduse alusel 4-l korral ja

alkoholiseaduse alusel 1-l korral. Viimast kuritegu iseloomustab vägivaldne käitumine, kõik eelnevad kuriteod olid toime pandud grupis.

H.G oli ühel korral karistatud tingimisi vangistusega. Samuti oli talle karistuseks

määratud vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Mõlema korral määratud katseajal on l toime pandud uued kuriteod.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused H.G

puhu hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid l ei ole täitnud eesmärki – järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on angistuses läbinud 7. klassi ja on motiveeritud v edasi õppima 8. klassis. Samuti on toimunud vestlused psühholoogiga. Samas on isiku käitumise

ohtlikuk märgiks tema poolt toime pandud huldalised distsiplinaarrikkumised. Kuigi osa

rikkumistest ei ole väga tõsised ( näiteks palvehelmete sanktsioneerimata hoidmine või lisika

lõhkumine), on loetelus ka tõsisemaid rikkumisi ( traadi, nööri hoidmine, solvavate sõnade kasutamine). Kõik see näitab, et ei saa siiski asuda seisukohale, et isiku käitumine on paremuse poole muutunud ja karistuse eesmärks pleks täidetud.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument elamisloakaart, kehtivusega kuni 17.10.2018.

H.G taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist sotsiaalnõunik on xxx ja xxx ei

toeta H.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, olles seisukohal, et isik peaks

karistuse lõpuni kandma. Kindla elukoha puudumine on takistuseks vangistusest tingimuslikule vabastamisele, mille üheks eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht.

Arvestades H.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (teise astme isikuvastane

vägivaldne kuritegu) tema käitumist , korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod),

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks

k eiramine äitumiskontrolli nõuete ), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid

jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli jub varasemalt a kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus H.G-le piisavalt mõju.

Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all

4(4)

viibinud ja seejuures katseajad kulgenud mitterahuldavalt, alustab on mõlemad nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline

võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi tegemist on alaealise isikuga, kes kannab karistust teise astme

kuriteo eest, tuleb arvestada ka süüdimõistetu käitumisega vangistuses viibides. Võttes arvesse isiku käitumist kinnipidamisasutuses (mitm ksisteerib suur tõenäosus, ed distsiplinaarkaristused), e

et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kinnipeetav 09.01.2015 miseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Isiku vägivaldne käitumine omakorda

suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud vägivaldses isikuvastases kuriteos.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo

toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud vägivaldses kuriteos. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega

vabastamine isikule garanteeritud. H.G Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu

riminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist puhul ei ole k õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.G

Pärnu kohtuotsustega mõistetud temale Maakohtu 30.12.2013 vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu