1-13-2220/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega tunnistati F.D süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2 Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsute kogumis mõistetud liitkar tkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 istusega ning mõisteti F.D-le lii päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.09.2012.
Legislator headnote
AI generated1-13-2220/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2 Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsute kogumis mõistetud liitkar tkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 istusega ning mõisteti F.D-le lii päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.09.2012.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg koht ja
13. august 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2220 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. juuli 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja kaebuse
ja liik Süüdimõistetu F.D määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 18. juuli muutmata.
2014 määrus jätta
2. M
rahuldamata.
ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
ja menetluse käik
1. Tartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega tunnistati F.D süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2
1 alusel
012 määrusega F.D-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg
Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsute kogumis mõistetud liitkar tkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 istusega ning mõisteti F.D-le lii päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.09.2012.
Karistusaja lõpp 25.03.2016.
2. 26.06.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava
F.D
vangistusest tingim elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise isi enne tähtaega otsustamiseks. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 18.07.2014 määrusega jäeti F.D talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
3.1. Maakohus leidis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks puudus kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord katseaja läbida nõuetekohaselt, kuna F.D rollnõudeid. on varasemalt rikkunud kont
3.2. Eelnev
ad tingimuslikud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole F.D-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava probleemid alkoholi ja narkootikumidega võivad uute kuritegude toimepanemise riski veelgi tõsta. Määruskaebus
4. , kes palub t ada 18.07.2014 Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F.D ühist
kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vangistuse kandmisest ti . ngimisi enne tähtaega
4.1. F.D leiab, et kohus peaks võtma arvesse, et ta kannab karistust avavangla osakonnas, mis näitab, et süüdimõistetu tekitanud vanglaametnikes teatava usalduse. Enda käitumisega on
karistuse kandmise ajal on kinnipeetav näidanud, et ta on mõistnud, miks on ühiskonnas kehtivate normide järgmine vajalik. ühtegi distsiplinaarkaristust ja ta on Nii ei ole F.D
läbinud kõik talle pakutud sotsiaalprogrammid. Lisaks on süüdimõistetu osalenud Ida-Viru Kutsehariduskeskuse õppetöös ja käinud tööl. Ka on F.D vangistuse püüdnud tasuda kõik võlanõuded ning vabanemisfondis on tal arvestatav summa. Süüdimõistetu leiab, et on vanadest eksimustest õppinud ning soovib vabaduses käituda seaduskuulekalt ning toetada oma perekonda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ennetähtaegne vangistusest F.D vabastamine leiab, et m ei sisalda asjaolusid, mis tooksid ei ole põhjendatud ning ääruskaebus
kaasa maakohtu määruse tühistamise tingimisi ennetähtaeg ja F.D se vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6. Kohtukolleegium peab positiivseks, et F.D on vangistuses tegelenud probleemidega, mis on põhjustanud tema kuritegelikku käitumist. Samuti seda, et isikule on antud võimalus kanda karistust avavangla osakonnas. Kuigi ringkonnakohus möönab, et F.D käitumine karistuse kandmise ajal annab kinnitust isiku hoiakute muutusest ja soovist ennast parandada, ei too see praegusel hetkel kaasa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 7. -s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et Hinnates KarS § 76 lg F.D
ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. nnetähtaegse
E vabastamise otsustamisel omavad eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ja F.D varasem elukäik.
7.1. Vaatamata oma noorele eale on F.D kriminaalkorras karistatud juba neli korda. Kuna süüdimõistetu on pärast korduvaid karistusi ja lisaks veel katseajal pannud toime uued kuriteod, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel liselt ühiskonna õiglustunnet olu ega oleks kooskõlas üldse karistuspoliitikaga. Kuna F.D-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta liitkaristust katseajal toime pandud kuritegude eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.
7.2. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna F.D on varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning ka praegu on tal võlanõudeid
X eurot (vabanemisfondis XX eurot) XX , on olemas oht, et vabaduses jätkab süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. 8. elgi F.D on järelejäänud karistusaja jooksul võimalik ve ennast täiendada, s.o õppida ja töötada, et vabanemisel saaks ta õiguskuulekat elu. Kui süüdimõistetu hoidub ka alustada edaspidi rikkumistest ja jätkab individuaalse täitmiskava täitmist, suurendab ta enda võimalusi enn
etähtaegseks vabanemiseks 2015. aastal.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §
390 ja § 337 lg 1 p jätta
- st -st 1 tuleb Viru Maakohtu 18. juuli 2014 määrus muutmata ja F.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata rahuldamata. ning määruskaebus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk