2-13-2391/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-2391

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. august 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Eimar Viimsi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5640 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757,

asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), lepingulised

esindajad

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee)

ja

Triin

Marren

(menetlused@bigbank.ee)

Kostja: Eimar Viimsi (isikukood 38604300216,

elukoht teadmata)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Eimar Viimsilt BIGBANK AS-iga 25.07.2011 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

1103850/96st alusel BIGBANK AS-i kasuks:

2.1. tagastamata krediidisumma 2560 eurot, intress 876 eurot 89 senti, sissenõutavaks

muutunud viivis 31.10.2013 seisuga 1277 eurot 68 senti ja 44 eurot 73 senti võla

sissenõudmisega seotud kulud, kokku 4759 eurot 30 senti (neli tuhat seitsesada

viiskümmend üheksa eurot ja kolmkümmend senti);

2.2. perioodi 01.11.2013-12.08.2014 eest viivis summas 643 eurot 5 senti (kuussada

nelikümmend kolm eurot ja viis senti);

2.3. viivis 32,17% tagastamata krediidisummalt aastas alates 13.08.2014 kuni

krediidisumma tasumiseni, kusjuures väljamõistetud viivis kokku ei või ületada

2560 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Eimar Viimsilt võla sissenõudmisega seotud kulud summas 57 eurot

51 senti BIGBANK AS-i kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: BIGBANK AS-i menetluskuludest jätta 98,8% Eimar

Viimsi ja 1,2% BIGBANK AS-i enda kanda; jätta Eimar Viimsi menetluskulud tema enda

kanda.

6. Välja mõista Eimar Viimsilt menetluskuluna riigilõiv 345 eurot 80 senti (kolmsada

nelikümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) BIGBANK AS-i kasuks.

7. Jätta TsMS § 175 lg 2 alusel välja mõistmata Eimar Viimsilt õigusabikulu 100 eurot

BIGBANK AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

12. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses krediidisaajale

krediidi väljastamisel oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga

tarbijakrediidilepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (25.07.2011 kehtinud

redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 102 eurot 24 senti. Hagist

nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud võla

sissenõudmisega seotud kirjade, lepingu ülesütlemise hoiatuste ja lepingu ülesütlemise

teate kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt hageja

hinnakirjale.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda

lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr 1103850/96st üldtingimuste p 7.5 (vers 3.7,

tlk 52; lepingu sõlmimisel kehtinud tüüptingimuste p 7.5, vers 3.6, tlk 35) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh

kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele

lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb

hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tlk 45) nähtub,

et meeldetuletuskiri maksab 12 eurot 78 senti, meeldetuletuskiri käendajale, tagatise

omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 6 eurot 39 senti ja teade lepingu ülesütlemisest

maksab 25 eurot 56 senti.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi

läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Tarbijakrediidilepingust nr 1103850/96st (tlk 32) nähtub, et lepingule kohaldatakse

krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas

kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada

tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult

põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale 3 kirja seoses võla

sissenõudmisega, 3 lepingu ülesütlemise hoiatust ja ühe lepingu ülesütlemise teate (kokku

7 kirja, tlk 38-44). Hageja on käsitlenud lepingu ülesütlemise hoiatusi samuti

meeldetuletuskirjadena. Hageja ei ole selgitanud, mida meeldetuletuskirjade ja lepingu

ülesütlemise teate tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirjade hind lähtuvalt

saajast

erinev.

Kohus

leiab,

et

hageja

poolt

hinnakirjas

kindlaksmääratud

meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 12 eurot 78 senti ja

lepingu ülesütlemise teate maksumus 25 eurot 56 senti on ebamõistlikult suur, arvestades

kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS

§ 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale saadetud teadetega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi.

Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise

teate maksumus 6 eurot 39 senti, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 44

eurot 73 senti (7 × 6 eurot 39 senti) võla sissenõudmisega seotud teadete eest.

15. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta kostja kanda 98,8% ulatuses ja hageja kanda 1,2% ulatuses. Kostja menetluskulud

jäävad kostja enda kanda.

16. Hagilt hinnaga 5640 eurot 36 senti tuleb riigilõivuseaduse (RLS, 16.10.2013 kehtinud

redaktsioon) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tasuda 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

350 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt

hageja kasuks välja 98,8% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on

345 eurot 80 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik