3-14-51502/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51502

Haldusasi A.B.’i kaebus Eesti Advokatuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri A.B.’le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 2. Kaebusest nähtuvalt kaebuse esitaja soovib, et kohus mõistaks Eesti Advokatuurilt välja kaebajale riigi õigusabi osutaja OÜ Kull Advokaadibüroo poolt kaebajale tekitatud moraalse kahju. Kaebaja leiab, et advokaadibüroo tekitatud kahju eest vastutab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 3 alusel Eesti Advokatuur. Kaebaja leiab, et tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 1 on advokaadibüroo kohustatud esindama riiki ning samas saab oma avalik-õigusliku staatuse advokatuurilt. Kuna tulenevalt RÕS §-st 3 tuleb riigi õigusabi andmisel lähtuda haldusmenetluse seadusest (HMS), on advokatuur haldusorgan (HMS § 8 lg 1) ning advokaadibüroo on määratud isik (HMS § 8 lg 2). 3. Kohus on seisukohal, et A.B. poolt Eesti Advokatuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

HKMS § 37 lg 2 p-st 4 tulenevalt võib halduskohtus hüvitamiskaebuse esitamisega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab, et üks selle osapooltest oleks avalikke ülesandeid täitev avaliku võimu kandja. Õigussuhe on avalik-õiguslik, kui seda reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-d 1-3 näevad ette, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kohus peab vajalikuks selgitada, et RÕS-s on küll sätestatud riigi kulul õigusabi taotlemise kord ja õigusabi andmise eeldused ning riigi õigusabi tasu ja kulude maksmisega seonduv, kuid õigusabi osutamine ise toimub vastavalt isiku ja riigi õigusabi osutaja vahel sõlmitud kliendilepingule. AdvS § 55 lg 3 ega RÕS ei näe riigi õigusabi osutamisel ette eraldi regulatsiooni, välja arvatud tasu maksmisega seonduv. Seega advokaat, osutades õigusteenust (sh riigi õigusabi korras), on kliendiga eraõiguslikus lepingulises suhtes, kusjuures kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, so eraõiguse sätteid. Eraõigussuhetest tulenevaid kohtuasju menetlevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

9 lg 1 ja § 11 lg 1 kohaselt esimese astmena maakohtud. Järelikult on kaebajal õigus advokaadi ja kliendi vahelistest lepingulistest suhetest tuleneva kahju nõudega pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtu poole, pidades seejuures silmas, et nõue tuleb esitada konkreetne büroo vastu, kes kaebajale õigusabiteenust osutas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitatud nõude lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu kuulub halduskohtule esitatud vastavasisuline kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. 4. Vastavalt HKMS § 121 lg-le 3 selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kui kaebaja soovib talle riigi õigusabi osutamisega tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmist tulenevalt asjaolust, et riigi õigusabi osutaja on rikkunud AdvS § 44 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, tuleb tal TsMS § 79 lg 1 alusel vastava hagiavaldusega pöörduda Harju maakohtu poole. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kui A.B. soovib hagilt riigilõivu tasumisest vabastamist, tuleb tal koos hagiga esitada kohtule ka menetlusabi taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik