3-14-50515/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50515 Haldusasi A.M. kaebus Maksuja Tolliameti 06.02.2014 korralduse nr 13-7/454-4 ja 17.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2036-3 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.M., volitatud esindaja v.adv Kaidar Sultson Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta A.M. kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.09.2014, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-50515 2(5) 1. Maksuja Tolliamet (vastustaja) kohustas 06.02.2014 korraldusega nr 13-7/454-4 A.M. (kaebaja) esitama Energofest OÜ (likvideerimisel) pangakontode väljavõtted perioodi 01.05.– 27.07.2011 kohta, kassatehingute väljatrüki perioodi 01.05.–27.07.2011 kohta, pearaamatu või käibeandmiku väljatrüki perioodi 01.05.–27.07.2011 kohta, kõik laenulepingud koos lisade ja muudatustega, mis on sõlmitud perioodil 01.05.–27.07.2011, varade nimekirja seisuga 01.05.2011, 01.06.2011 ja 01.07.2011, bilansi seisuga 30.05.2011, osanike otsuse või muu dokumendi, mille alusel tehti jaotamisele kuuluvast puhaskasumist väljamakse juunis 2011. Korralduse andmise alusena viidati maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1. Korraldust põhjendati vajadusega saada teavet Energofest OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise põhjuste ja tasumise kohustuse täitja kohta, kuna äriühing ei olnud tasunud juunis 2011 deklareeritud maksukohustusi ja sellest tulenev tasumata maksukohustuste suurus kokku 06.02.2014 seisuga oli 35 840,44 eurot. Kohtumäärusega nr 2-13-36255 määrati Energofest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks kaebaja, kes oli äriühingu likvideerijaks perioodil 27.07.2011–18.12.2013. 2. Kaebaja esitas korralduse peale 10.03.2014 vaide. 3. Vastustaja jättis 17.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2036-3 vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei küsitud dokumente ja teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult, vaid kui äriühingu dokumentide hoidjalt ja likvideerijalt. Kaebaja määrati Energofest OÜ (likvideerimisel) likvideerijaks osanike 07.07.2011 otsusega. Kuigi äriregistris oleva kande kohaselt on alates 18.12.2013 kantud äriregistrisse ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Terje Eipre ning sama päevaga on kaebaja volitused likvideerijana märgitud lõppenuks, ei ole kaebaja volitused likvideerijana siiski lõppenud, sest vastustajale teadaolevalt ei ole kaebajat tagasi kutsutud ja ta ei ole ka ise likvideerijana tagasi astunud (äriseadustiku (ÄS) § 207 lg-d 1-3). Ehkki pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutama raugemise tõttu pannakse äriühingu likvideerimise kohustus kohtu määratud ajutisele pankrotihaldurile, ei tulene pankrotiseadusest (PankrS), tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) ega ÄS-st, et sellega lõppeks osaühingu osanike poolt määratud likvideerija esindusõigus. Osaühingu likvideerija on osaühingu seaduslik esindaja, mitte kolmas isik MKS § 61 mõttes. Antud juhul peab kaebaja likvideerijana tagama äriühingu MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmise ning täitma talle tehtud dokumentide esitamise korralduse maksukohustuslase seadusliku esindajana. Kuna MKS § 146 lg 2 järgi peatub vaide esitamisega üksnes MKS §-de 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduse täitmine, ei ole kaebajale tehtud korralduse täitmine peatunud ja see kuulub viivitamatult täitmisele. 4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.02.2014 korralduse nr 13- 7/454-4 ja 17.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2036-3 tühistamiseks. Põhjendused: 4.1. Korraldus on õigusvastane, kuna rikub kaebaja kui kolmanda isiku õigust anda maksuhaldurile dokumente ja teavet üksnes MKS-s sätestatud alustel. Korralduses puudub selle andmise aluseks olev faktiline põhjendus ja seadusest tulenev menetluslik alus. Kolmandalt isikult asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. Antud juhul ei nähtu, et vastustaja oleks pöördunud enne korralduse tegemist dokumentide saamiseks maksukohustuslase enda poole. Seega ei ole korraldusega kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumine põhjendatud. 4.2. Kaebaja ei nõustu vastustaja käsitlusega kaebajast kui Energofest OÜ (likvideerimisel) seaduslikust esindajast. Kaebaja on kolmas isik. Äriregistri andmetel oli kaebaja äriühingu likvideerija ajavahemikul 27.07.2011–18.12.2013. Alates 18.12.2013 on äriühingu esindusõiguslikuks isikuks Terje Eipre, kes on ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes. Seega ei ole kaebaja antud hetkel äriühingu esindusõiguslikuks isikuks. ÄS §-st 58 ilmneb, et

3-14-50515 3(5) dokumentide hoidjale määratakse dokumentide hoidja kohustused siis, kui juriidiline isik kustutatakse äriregistrist. Antud juhul ei ole Energofest OÜ-d (likvideerimisel) äriregistrist kustutatud ja seega ei ole veel ka dokumentide hoidja kohustused äriregistrisse sisse kantud ega kehtivad. 4.3. Isegi kui kaebaja oleks kantud äriregistrisse likvideerijana, dokumentide hoidjana või juhatuse liikmena, oleks ta käsitatav kolmanda isikuna, sest korraldusega nõutakse dokumente ja teavet äriühingu, mitte kaebaja kohta. 4.4. Kaebaja hinnangul on talle kui kolmandale isikule tehtud korralduse täitmine MKS § 146 lg 2 alusel peatunud. 5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 5.1. Korraldus on õiguspärane. Selles on toodud selle andmise õiguslik ja faktiline alus. 5.2. Korraldust ei tehtud kaebajale kui kolmandale isikule, vaid kui osaühingu likvideerijale ja dokumentide hoidjale. Kaebaja volitused likvideerijana ei ole lõppenud. Äriregistri kandel on Riigikohtu 26.04.2005 lahendist asjas nr 3-2-1-39-05 nähtuvalt vaid deklaratiivne, mitte õigustloov tähendus. PankrS § 36 lg 1 järgi läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamisega. Järelikult ei ole ajutisel pankrotihalduril vara valitsemise ja käsutamise õigust, vaid need õigused on äriühingu seaduslikul esindajal, kelleks antud juhul on kaebaja. Kohtutäituri seaduse (millega muudeti ka PankrS-st) eelnõu 462 SE seletuskirjas (lk 40, 42) on selgitatud, et PankrS-s on loobutud esindusteooriast ja mindud täielikult üle ametiteooriale ehk teisisõnu: pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Sama kehtib ka ajutise pankrotihalduri suhtes. See tähendab, et ajutise pankrotihalduri määramisega ei lõpe äriühingu osanike määratud likvideerija (kui seadusliku esindaja) esindusõigus ning ajutine pankrotihaldur täidab oma PankrS-st ja ÄS-st tulenevaid ülesandeid mitte esindusõiguse, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. 5.3. Kuna korraldust ei tehtud kolmandale isikule, siis ei ole korralduse täitmine MKS § 146 lg 2 alusel peatunud. 5.4. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. 5.5. Maksuhaldur oli kohtumääruse tõttu teadlik asjaolust, et kaebaja oli määratud äriühingu dokumentide hoidjaks, seetõttu oli ta õigustatud pöörduma korraldusega kaebaja poole, kelle valduses dokumendid olid (ÄS § 34 lg 3). Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et vaidlusaluses korralduses nõutud dokumente tema valduses ei ole. Seega on korraldus õiguspärane ka juhul, kui see oleks tehtud kaebajale kui kolmandale isikule.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Maksuhaldur tugines korralduse andmisel õigusliku alusena MKS § 59 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1. Kuna maksuhaldur oli näidanud korralduses ära selle andmise õigusliku aluse, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et korralduses ei ole selle andmise õiguslikku alust välja toodud. 7. Korralduses on ära näidatud ka selle andmise faktiline alus. Korralduse põhjendustest nähtuvalt kontrollib maksuhaldur Energofest OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise asjaolusid, mistõttu on tal vaja saada infot äriühingu majandustegevuse kohta.

3-14-50515 4(5) 8. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et korraldus tehti kaebajale kui Energofest OÜ (likvideerimisel) seaduslikule esindaja ja dokumentide hoidjale, mitte kui kolmandale isikule. Äriregistri andmetel on kaebaja alates 07.07.2011 Energofest OÜ (likvideerimisel) (endise ärinimega OÜ Tarrest Ehitus) osanik ja alates 27.07.2011 likvideerija. Juhatuse liikmest likvideerijana on kaebaja äriühingu seaduslik esindaja (TsÜS § 34 lg 1, § 41 lg-d 2, 3 ja 5, ÄS § 206 lg 1). 9. Kaebaja esindusõigus ei lõppenud Harju Maakohtu poolt 16.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-36255 ajutise halduri Terje Eipre määramisega likvideerija ülesannetesse. Pankrotihaldur ei ole alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 541 lg 1 kohaselt mitte võlgniku esindaja, vaid ta täidab seadusest tulenevaid ametikohustusi enda nimel, sh teeb pankrotivaraga tehinguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega ei ole pankrotihaldur käsitatav mitte juriidilise isiku juhatust asendava organina, vaid eristaatuses subjektina, kes seadusega temale pandud ametiülesannetest tulenevalt omab õigust teha enda nimel tehinguid ja muid toiminguid pankrotivaraga (vt Kalev Saare „Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“, Juridica VII/2010; kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja lk 42). Sama põhimõte kehtib ka ajutise halduri kohta, kellele maakohus pani üksnes likvideerija ülesanded. Kuna pankrotihalduril ja ajutisel halduril on vaid oma ametikohustustest tulenevad ülesanded ja nad ei ole äriühingu seaduslikud esindajad, siis jääks vaidlusalune äriühing ilma seadusliku esindajata, kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tema ei ole alates 18.13.2013 enam vaidlusaluse äriühingu seaduslik esindaja. 10. Kuigi äriregistri kandest nähtuvalt on kaebaja likvideerijaroll lõppenud 18.12.2013, ei saanud see lõpetada tema seadusliku esindaja rolli. Esindusõiguse tekkimise aspektist ei oma eraõiguslike juriidiliste isikute puhul juhatuse liikme kohta registrisse kande tegemine õiguslikku tähendust. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtav kanne (nii juhatuse liikmena sissekandmine kui ka sealt kustutamine) on deklaratiivse iseloomuga ning omab tähendust üksnes kolmandate isikute suhtes. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (vt Kalev Saare „Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“, Juridica VII/2010; Riigikohtu 10.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07). Likvideerija volitused saavad lõppeda vaid osanike otsusel või seadusest tulenevatel juhul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks osanike otsusega likvideerija kohalt tagasi kutsutud (ÄS § 207 lg 1, TsÜS § 41 lg 6) või et ta oleks sellelt kohalt ise tagasi astunud (ÄS § 207 lg 3). Samuti ei ole äriühingu pankrotiavaldust menetlenud maakohus tsiviilasjas nr 2-13-36255 kaebajat likvideerija kohalt tagasi kutsunud (ÄS § 207 lg 2, TsÜS § 41 lg 7). Seega ei ole kaebaja seadusliku esindaja õigused lõppenud. 11. Kuigi ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetab ajutist pankrotihaldurit likvideeritava äriühingu esindajaks, pärib viidatud säte varasemast ajast kui PankrS 01.01.2010 kehtima hakanud muudatused. Tegemist on ilmselgelt olukorraga, kus seadusandja on jätnud PankrS muutmisel tähelepanuta sellega seotud ÄS sätted. Kuna PankrS § 541 on hilisem säte kui ÄS § 58 lg 1 p 1, tuleb vastuolu lahendada hilisemast normist lähtudes. Hilisema normi järgi ei ole pankrotihaldur tema poolt likvideeritava äriühingu esindaja. 12. Juriidiline isik ei saa füüsiliselt ise tegutseda, vaid ainult oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Seega ei saa juriidilise isiku seadusliku esindaja poole pöördumist lugeda pöördumiseks kolmanda isiku poole, vaid juriidilise isiku poole. Kaebajal Energofest OÜ (likvideerimisel) seadusliku esindajana on MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus täita MKS-st ja maksuseadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised kohustused, sh kohustus anda maksuhaldurile teavet ja dokumente maksumenetluses tähendust

3-14-50515 5(5) omavate asjaolude kohta (MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1). Sellist teabe ja dokumentide nõudmist ei saa käsitada kui teabe ja dokumentide nõudmist kolmandalt isikult. 13. Kuna kaebaja määrati Energofest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks (ÄS § 58 lg 4) ja dokumendid olid tema valduses (kaebaja ei ole väitnud vastupidist), siis oli maksuhalduri pöördumine tema poole dokumentide saamise nõudega õiguspärane ka juhul, kui mitte lugeda kaebajat äriühingu seaduslikuks esindajaks. Ilmselgelt sai sellist nõuet täita dokumentide valdajana vaid kaebaja. Dokumendid ei ole vara, mille valitsemise ja käsutamise õigus saaks PankrS § 36 lg-st 1 tulenevalt üle minna pankrotihaldurile või ajutisele haldurile. 14. Kuna maksuhaldur tegi korralduse kaebajale kui Energofest OÜ (likvideerimisel) seaduslikule esindaja, mitte kui kolmandale isikule, siis ei peatunud korralduse täitmine MKS § 146 lg-s 2 sätestatud ajaks, vaid kaebajal tuli täita korraldus maksuhalduri antud tähtajaks. 15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune korraldus ja vaideotsus olid õiguspärased ning kaebus nende tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 16. Kuna vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik