3-14-50389/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50389 Otsuse kuupäev 12. august 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Apolinari Goršanovi kaebus 26. veebruari 2014. a tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE90486051 tühistamiseks ja Maksuja Tolliameti kohustamiseks tagastada 50 eurot 75 senti ning mõista välja intress 0,06 % päevas kuni alusetult tasutud summa tagastamiseni Menetlusosalised Kaebaja – Apolinari Goršanov, esindaja advokaat Epp Lumiste Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Hiie Lekko Asja läbivaatamine Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. septembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26. veebruaril 2014 kell 17.40 sisenes Vene Föderatsioonist läbi Narva maantee piiripunkti Eesti Vabariiki sõiduk Porsche Cayenne registreerimismärgiga 008BCB, mille roolis oli A. Goršanov. Maksuja Tolliameti (MTA) ametnikud teostasid sõiduki läbivaatuse, mille käigus tuvastati, et sõiduki kütuse mõõdik näitab täis paaki. Veoki läbivaatuse kohta koostati akt nr 14-12.1-5/00/1484 (tl 10). A. Goršanov esitas reisija deklaratsiooni, millel deklareeris sõiduauto kütusepaagis olevat kütust 60 liitrit, maksumusega 1,320 eurot/liiter (tl 8). A. Goršanovile väljastati tollideklaratsioon nr 14EE5600EE90486051 (tl 9). A. Goršanov tasus tollideklaratsioonis märgitud maksud 50 eurot ja 75 senti 26. veebruaril 2014 sularahas (tl 11).

3-14-50389 2

Kaebuse põhjendused ja taotlus 2. A. Goršanov esitas 28. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse 26. veebruari 2014. a tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE90486051 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks tagastada 50 eurot ja 75 senti. Samuti palus kaebaja MTA-lt välja mõista intress 0,06 % päevas. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) maksuhaldur rakendas deklaratsiooni koostamisel ebaõigesti materiaalõigust ning on uurimisprintsiipi ebapiisavas ulatuses järgides jõudnud ekslikule seisukohale kaebaja poolt aktsiisi tasumise kohustuse tekkimise osas; 2) kuigi Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et kaebaja ei saa nõuda enda poolt esitatud tollideklaratsiooni tühistamist (Euroopa Kohtu otsus nr C-138/10), siis ei ole eelnimetatud põhimõte käesolevas menetluses kohaldatav, sest A. Goršanov ei täitnud vaidlustatud tollideklaratsiooni ise, vaid selle täitis tema eest tolliametnik; 3) deklaratsiooni koostamise ja esitamisega on MTA rikkunud võrdsuspõhimõtet. Kaebaja omandas kogu autos olnud kütuse Eesti Vabariigis. Kuivõrd kaebaja tankis autot Eestis, siis on kütuselt juba ühe korra aktsiisi tasutud. Kaebaja kinnitab, et ei ole Vene Föderatsioonis autot tankinud. Eeltoodut kinnitab ka veoki läbivaatuse aktis väljendatu, mille kohaselt oli autol läbivaatuse ajal paagis 60 liitrit kütust. Võttes arvesse, et auto paagi suurus on 100 liitrit, siis on ilmselge, et pärast lähetust ei tankinud kaebaja autot Venemaal, vaid sõitis tagasi Eestisse. Vaatamata topeltmaksustamise keelule, on kaebaja pidanud omandatud kütuse eest kaks korda aktsiisi tasuma. Seega ei saa olla kahtlust tõsiasjas, et deklaratsioon ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning ainuüksi seepärast on haldusakt õigusvastane; 4) kuivõrd deklaratsioonis ei ole kajastatud selle andmise aluseks olevaid asjaolusid, siis kaebaja hinnangul tuleb antud juhul käsitleda haldusakti andmise faktiliste asjaolude kirjeldusena veoki läbivaatamise aktis märgitud faktilisi asjaolusid. Veoki läbivaatuse aktis on maksuhaldur järeldanud, et „tolliametnikel on alust arvata, et üks reisija toimetas kaks korda kalendrikuus kütust või antud sõiduauto juhid ei kasuta imporditavat kütust ise ning annab selle tasuta üle teineteisele“. Kaebaja hinnangul on eelnev meelevaldne ja seadusega vastuolus olev järeldus. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest või tõenditest järeldas maksuhaldur, et auto kütusepaagis oleva kütuse puhul on tegemist deklareerimist vajava kaubaga. Seda enam, et aktis ei ole tuvastatud, et A. Goršanov oleks samal kuul mootorsõidukit juhtides Eesti Vabariiki sisenenud. Kuna on tõendamata, et A. Goršanov ületas piiri teistkordselt roolis olles, siis puuduvad alused, miks alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) § 68 lg-s 1 nimetatud maksuvabastust ei saa kohaldada. Tunnistajad P. Kärberg ja I. Punger saavad kinnitada, et 26. veebruaril 2014 Eestist välja sõites oli kogu autos olnud kütus ostetud Eesti Vabariigis. Kõik isikud nägid, et auto kütuse näidik näitas täispaaki. Lisaks saavad isikud kinnitada, et Vene Föderatsioonis ei ole auto 26. veebruaril 2014 tankinud; 5) kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud, et A. Goršanov sisenes Eesti Vabariiki juba teist korda kuu jooksul, siis kohaldub kaebaja suhtes maksuvabastus ja piisab reisija deklaratsiooni täitmisest. Lisaks sellele ei nähtu veoki läbivaatuse aktist, miks maksuhaldur ei ole rakendanud ATKEAS § 68 lg-t 3, mille kohaselt kohaldab maksuhaldur aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires toodud kütusele, mis toodi liiduvälisest riigist Eestisse pärast esmakordset saabumist kalendrikuu jooksul, kui reisija ei ole piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud rohkem kui kolmel korral ning piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.

3-14-50389 3

3. Tartu Halduskohus võttis 1. aprilli 2014. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja seisukohad 4. Maksuja Tolliamet on seisukohal, et A. Goršanovi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja esitab kaebusele alljärgnevad vastuväited: 1) käesoleval juhul on vaidluse all asjaolu, kas kaebaja on vaidlusaluse deklaratsiooni esitanud vabatahtlikult või oli deklaratsiooni koostamise ajendiks asjaolu, et vastustaja ei nõustunud kaebaja poolt deklareerituga ning koostas kaebajale ise tuvastatud asjaolude pinnalt tollideklaratsiooni. Eeltoodud vaidlus omab vastustaja hinnangul tähtsust selles, kas vaidlusalust tollideklaratsiooni saab pidada haldusaktiks või on tegemist toiminguga. Kui tegemist ei ole haldusaktiga, siis puudub kaebajal õigus tollideklaratsiooni tühistamiseks; 2) mitte ükski dokumentaalne tõend ei kinnita asjaolu, et sõiduauto Porsche Cayenne registrimärgiga 008BCB väljus 26. veebruaril 2014 05:42 Eesti Vabariigist täis kütusepaagiga. Eelnimetatud sõiduki väljumisel Eesti Vabariigist ei täidetud sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsiooni, mis oleks aga Eesti Vabariiki sisenemisel tõendanud kütusepaagis olnud kütuse hulka; 3) maksuhaldur ei pea usutavaks, et isikud, kes käivad suhteliselt sageli Vene Föderatsioonis, ei ole teadlikud kummagi poole tollieeskirjadest ning aktsiisivabastuse tingimustest; 4) maksuhaldurile jäävad arusaamatuks kaebuses toodud vastuolulised väited seoses kütusepaagi suurusega. Kaebaja on kaebuses läbivalt väitnud, et kütusepaagi mahutavus oli 100 liitrit (punktid 2.1; 4.3.2) ning punktis 4.3.6 leiab äkki, et kütusepaagi mahutavus oli ainult 85 liitrit ja 60 liitrit moodustab 2/3 paagi mahutavusest. Kaebaja ei ole vaidlustanud veoki läbivaatuse aktis nr 14-12.1-5/00/1484 märgitut, et “[---] teostati sõiduki läbivaatus, mille käigus avastati, et kütuse näidik näitab täis paaki.“ Kui Vene Föderatsiooni minnes oli kütusepaak väidetavalt täiesti täis ning tagasi tulles samuti täiesti täis, siis pidi sõiduk seisma terve päeva sealsamas piiripunktis; 5) reisija deklaratsioonis deklareeris A. Goršanov 60 liitrit kütust, mida MTA ametnikud käsitlesid kui kaebaja poolt Vene Föderatsioonis soetatud ja seega sisse toodava kütuse hulka ning ühtlasi suuliselt impordideklaratsioonis deklareeritud kütusekogust. Eelnimetatud käsitlus on eluliselt usutav ka selle tõttu, et sõiduki kütusepaak oli Eesti Vabariiki sisenemisel täis. Eeldada võis ka seda, et Eesti Vabariigist ei lahkutud täiesti tühja kütusepaagiga. Seega eeldasid tolliametnikud A. Goršanovi poolt esitatud andmete õigsust ning maksustamisele kuuluva kütuse kogusena võeti arvesse 60 liitrit kütust maksumusega 1,32 eurot liiter. Juhul kui sõiduki kütusenäidik ei oleks näidanud täis paaki ning A. Goršanov oleks keeldunud paagis oleva soetatud kütuse kogust teatamast, oleks tekkinud vajadus paagis oleva kütusekoguse kindlakstegemiseks läbi viia täiendavaid toiminguid (läbivalgustamine, kütuse väljapumpamine ning mõõtmine). Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajal ei jäänud muud üle, kui tasuda kütuse eest aktsiisi selleks, et sõidukiga Eesti Vabariiki pääseda. Rahandusministri 22. juuni 2009. a määrusega nr 42 vastu võetud „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ § 10 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei ole kaupa võimalik vabastada, s.t vabasse ringlusse lubada, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud. Imporditollimaksu tasumise kohustus tekib isiku poolt tollideklaratsiooni esitamisel või tolliasutuse poolt vastava maksu määramise (tolliseaduse § 65 lg 2) tulemusel. MTA takistab üksnes kauba (kütuse), millelt pole maksud täielikult tasutud, importi Eesti Vabariiki;

3-14-50389 4

6) käesoleval juhul sisenes A. Goršanov liiduvälisest riigist Eestisse veebruarikuus 2014 kolmandat korda, kusjuures ühel korral toimus sisenemine Koidula piiripunkti kaudu (5. veebruaril 2014) ja kahel korral Narva piiripunkti kaudu (20. veebruaril 2014 ja 26. veebruaril 2014). Politseija Piirivalveameti piiriületuse sissekannete põhjal on A. Goršanov piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud neljal korral: 26. septembril 2013, 23. oktoobril 2013, 20. novembril 2013 ning 18. novembril 2013. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ATKEAS § 68 lg 1 ja lg 3 tuleneva aktsiisvabastuse rakendamata jätmine. 5. 26. mail 2014. a kohustas Tartu Halduskohus tunnistajaid P. Kärbergi ja I. Pungerit esitama kirjalikud selgitused 26. veebruari 2014. a piiriületamisega seonduvalt. P. Kärberg edastas kirjalikud ütlused 9. juunil 2014 (tl-d 46-47) ja I. Punger 12. juunil 2014 (tl-d 52-53). 6. Vastustaja esitas 14. juulil 2014 kohtule täiendavad seisukohad. Maksuhaldur leidis, et tunnistajate seletused on ebausaldusväärsed ja puudulikud, mistõttu ei saa need tõendada seda, kas sõiduki kütusepaak oli 26.veebruaril 2014 Eesti Vabariigist väljumisel täiesti täis ning kogu kütuselt oli aktsiis tasutud Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigist väljumisel sisaldunud kütusehulka saaks usaldusväärselt tõendada ainult dokumentaalsete tõenditega. 7. Kaebaja leidis 21. juuli 2014. a kohtule esitatud täiendavas vastuses, et 26. veebruari 2014. a piiriületamise asjaolud kogumis kinnitavad, et A. Goršanov ei esitanud deklaratsiooni vabatahtlikult, mistõttu on maksuhalduri poolt koostatud tollideklaratsioon käsitatav haldusaktina. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tolliametnikud ei jätnud kaebajale ja teistele sõidukis viibinud isikutele võimalust sõitu jätkata. Tolliprotseduuri kestus (ca 2 tundi) kinnitab täiendavalt, et deklarant ei olnud nõus tolliametnike käsitlustega ning deklaratsioon sai täidetud sundolukorras. Seda kinnitab aktis muuhulgas nii kaebaja kui tunnistaja P. Kärbergi allkirja juurde lisatud lause „mina ei ole nõus aktiga“. Samuti leidis kaebaja, et ebaõige ning tõendamata on maksuhalduri väide, et sõiduauto paak oli täis Eesti Vabariiki sisenemisel. Kaebaja on tõendanud vastupidist. Akti on tõepoolest märgitud, et kütuse näidik näitab täispaaki. Ometi ei ole aktile lisatud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tolliametniku väiteid. Hinnates teisi tõendeid kogumis on selge, et aktis kajastatud andmed on ebaõigeid. Esmalt tuleb rõhutada, et vaidlusaluse sõiduki (st Porsche Cayenne) paak on ca 90 liitrit. Seda kinnitavad uusimate Porsche Cayenne’ide tehnilised andmed, mille kohaselt on sõiduki tavapaagiks 85 liitrit ja lisavarustusena võimalik tellida 100 liitrine paak. Kuna kaebaja ei ole sõiduauto omanik ega ka vastutav kasutaja, siis talle teadaolevalt on sõiduauto kütusepaagi mahutavus enam kui 85 liitrit. Kaebaja ei oma juurdepääsu sõiduauto tehnilistele andmetele, kuna ta ei ole sõiduki omaniku (st OÜ Kallaste Rand) juhatuse liige. Vaatamata eelnevale on selge, et kui deklareerimise hetkel oli paagis kõigest 60 liitrit bensiini, siis pidi täispaagist puuduma vähemalt 25 liitrit (85-60=25). Eelnev aga välistab võimaluse, et aktis kajastatud andmed on korrektsed – st on välistatud, et sõiduki kütuse näidik näitas täispaaki. 8. Vastustaja selgitas kohtule 1. augustil 2014 esitatud täiendavas vastuses, et ATKEAS § 27 lg 7 kohaselt loetakse aktsiisikaup liiduvälisest riigist soetatuks, kui reisija ei ole maksuhaldurit kirjalikult teavitanud piiri ületamisel Eestist liiduvälisesse riiki viidavast aktsiisikaubast ja selle kogusest. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel, kellel on Eestist Vene Föderatsiooni minnes kaasas aktsiisikaupu, neid ka võimalik väljudes deklareerida. Kui isik väljudes deklareerinud ei ole, siis loetakse kogu aktsiisikaup soetatuks liiduvälisest riigist. Vastustaja hinnangul ei esine käesolevas asja endiselt mitte ühtegi dokumentaalset tõendit,

3-14-50389 5

mis kinnitaks asjaolu, et sõiduk väljus 26. veebruaril 2014 05:42 Eesti Vabariigist täis kütusepaagiga. ATKEAS § 27 lg 7 kohaselt loetakse aktsiisikaup liiduvälisest riigist soetatuks, kui reisija ei ole maksuhaldurit kirjalikult teavitanud piiri ületamisel Eestist liiduvälisesse riiki viidavast aktsiisikaubast ja selle kogusest. Vastustaja hinnangul pidi kaebaja piiriületuste regulaarsuse tõttu arvestama asjaoluga, et vastustajal võib olla alus aktsiisikaupa impordi takistamiseks tulenevalt ATKEAS § 68 lg 1 (maksuvaba üksnes esimesel sisenemisel standardpaagis olev kütus). Seega pidi kaebaja olema valmis tõendama neid asjaolusid, mis kinnitavad vaidlusalusele kütusele aktsiisivabastuse kohaldumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente säilitamata jättes võttis kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja on korduvalt väitnud, et sõiduk, mille paagis ta kütust importis, ei kuulu talle, ning kaebaja pole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et kasutab sõidukit igapäevaselt oma isiklike sõitude tarbeks. Kaebusest lähtuvalt võiks asuda seisukohale, et sõiduki vastutavaks kasutajaks on OÜ Kallaste Rand ning sõidukit kasutatakse kaebuse kohaselt tööga seotud eesmärkidel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja poolt aktsiisivabalt importida soovitud kütust oleks kasutanud üksnes kaebaja oma isiklikuks otstarbeks. Kui sõidukiga tehakse tööga seotud eesmärkidel sõite ning kulutatakse kütust, saab asuda seisukohale, et selleks kulutatud kütus on kaebaja poolt üle antud OÜ-le Kallaste Rand. KOHTU SEISUKOHT 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. Kaebaja taotleb muu hulgas MTA 26. veebruari 2014. a tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE90486051, millega kohustati kaebajat tasuma 60 liitri kütuse eest maksuna 50 eurot 75 senti, tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et imporditollimaksude tasumise kohustusest vabanemiseks on isiku õiguste kaitseks tõhusaim taotleda tollideklaratsiooni, millega on määratud maksustamisele kuuluv kütusekogus ning tasumisele kuuluv maksusumma tühistamist. Tolli koostatud deklaratsioon, millega on määratud tasumisele aktsiisi-, tollija käibemaks, on ühenduse tolliseadustiku art 4 p-s 5 defineeritud „otsus“, millel on kaebaja jaoks õiguslikud tagajärjed. Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on kindlaks määratud kütusekogus, mille eest on kohaldatud maksuvabastust, kütusekogus, mis kuulub maksustamisele, ning maksusumma. Selle haldusakti vaidlustamiseks otse halduskohtu poole pöördumine on lubatav (10. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-18-13, p-d 15 ja 17). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellise tühistamisnõude esitamine on käesoleval juhul võimalik. 11. Poolte vahel on vaidluse all, kas vaidlusalune kütus soetati Eesti Vabariigis või Vene Föderatsioonis. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle osas, et tõendamata on kütuse Eestist soetamise fakt ning asjaolud ja tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja soetas kütuse Vene Föderatsioonist. Kohtu hinnangul on vastutaja põhjendused ammendavad ja veenvad ning kohus ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Siiski märgib kohus täiendavalt, et mitte ükski dokumentaalne tõend ei kinnita asjaolu, et sõiduk väljus 26. veebruaril 2014 05:42 Eesti Vabariigist täis kütusepaagiga või et kütus soetati Eestist. Kohus leiab, et argumendiga, et autos oli Eesti Vabariiki sisenemisel paagis kütust 60 liitrit, ei saa tõendada asjaolu, et Vene

3-14-50389 6

Föderatsioonis autot ei tangitud. Eestis tankimist saaks näiteks kinnitada ostu tõendav dokument (ostutšekk, arve või muu nimetusega dokument), samuti kaardimakse kviitung või pangakonto väljavõte, mida aga kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et HKMS § 59 lg 1 alusel pidi kaebaja esitama tõendid näitamaks ära, et kütus soetati Eesti Vabariigist. Kohtu hinnangul ei ole selliste tõendite esitamine kaebajale ülemäära koormav. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, hindab kohus selle asjaolu tema kahjuks (HKMS § 59 lg 4). Teistsugusele järeldusele ei võimalda asuda ka tunnistajate kirjalikud selgitused, sest kohus hindab nende tõeväärtust madalamaks, kuna tegemist on kaebajale tuttavate isikutega, kes võivad olla huvitatud kaebaja suhtes soodsa kohtulahendi tegemisest ja sellest lähtuvalt anda vastavasisulisi selgitusi. 12. ATKEAS § 68 lg 1 sätestab, et kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist mootorsõiduki või veemootorsõidukiga Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua tema valduses olevas mootorsõidukis tarbimiseks aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki või veemootorsõiduki standardses kütusepaagis või veemootorsõiduki kulutankis ning kuni 10 liitrit kütusekanistris. ATKEAS § 68 lg 3 sätestab, et maksuhaldur kohaldab aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires toodud kütusele, mis toodi liiduvälisest riigist Eestisse pärast esmakordset saabumist kalendrikuu jooksul, kui reisija ei ole piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud rohkem kui kolmel korral ning piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine. 2014. a veebruaris sisenes A. Goršanov liiduvälisest riigist Eestisse kolmandat korda. Esimesel korral toimus sisenemine Koidula piiripunkti kaudu (5. veebruaril 2014) ja kahel järgneval korral Narva piiripunkti kaudu (20. veebruaril 2014 ja 26. veebruaril 2014) (tl 24). Politseija Piirivalveameti piiriületuse sissekannete põhjal on A. Goršanov sellele piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud neljal korral: 26. septembril 2013, 23. oktoobril 2013, 20. novembril 2013 ning 18. novembril 2013. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ATKEAS § 68 lg 1 ja lg 3 tuleneva aktsiisivabastuse rakendamata jätmine. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et usutav ei ole, et isik, kes käib suhteliselt sageli Vene Föderatsioonis, ei ole teadlik kummagi poole tollieeskirjadest ning aktsiisivabastuse tingimustest. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 26. veebruari 2014. a tollideklaratsiooni nr 14EE5600EE90486051 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. 14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 15. HKMS § 104 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. HKMS § 104 lg 3 sätestab, et kui koos põhinõudega on esitatud intressi nõue, arvestatakse riigilõivu selle nõude eest ulatuses, milles nõue on kaebuse esitamiseni põhinõudest suurem. Riigilõivuseaduse § 571 lg 4 näeb ette, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Nii tühistamiskaebuse kui kohustamiskaebuse esitamisel tulnuks kaebajal tasuda

3-14-50389 7

riigilõivu 15 eurot. Käesolevas asjas on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot 97 senti, seega 97 senti rohkem kui seadus ette näeb. HKMS § 104 lg 8 ls 3 alusel tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel. Seega on kaebajal õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik