3-14-51665/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51665

Haldusasi M.H. kaebus kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr 930013001680 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada M.H. kaebus. 2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. 1. M.H. esitas 05.08.2014 Tallinna Halduskohtule avalduse (tl 11–12), milles palub ennistada kaebetähtaeg väärteoasjas nr 930013001680 ja „tühistada väärteomenetlus väärteoasjas nr 930013001680 seoses menetlusnormide olulise rikkumisega“. Juhul, kui kohus ei rahulda eeltoodud taotlusi, palub avalduse esitaja otsustada trahvisumma (900 eurot) ajatamine kaheteistkümneks kuuks. Viidates karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-tele 1 ja 2 palub avaldaja määrata trahvivõla summas 900 eurot tasumine ositi kaheteistkümneks kuuks. 2. Halduskohtule esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt määras Maksuja Tolliamet (MTA) kohtuvälise menetlejana 10.01.2014 otsusega nr 930013001680/27 üldmenetluses (tl 26–30) M.H.le, juhindudes KarS § 56 lg-st 1, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg 1 p-st 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg-st 1, väärteoasjas rahatrahvi 150 trahviühikut (600 eurot) ja MKS § 154 lg 1 järgi 75 trahviühikut (300 eurot). Avalduse kohaselt tutvus M. H. otsusega väärteoasjas nr 930013001680 alles 22.07.2014 ja soovib kaebetähtaja ennistamist mõjuvate põhjuste tõttu. Avaldusest nähtuvalt esitas M. H. 25.07.2014 MTA-le taotluse trahviotsuse ajatamiseks. MTA jättis taotluse rahuldamata (tl 32), selgitades, et trahv ei ole maksuvõlg ning maksuhalduril puudub võimalus seda ajatada. KarS § 66 lg-test 1 ja 2 võib kohus, mõistes rahalise karistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

2 3. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuse (avalduse) lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avaldusest ja selle lisadest (tl 13–16, 26–30) nähtuvalt ei ole kahtlust, et kohtusse pöördumine on ajendatud väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega trahvi määramisest. Väärteomenetluse seadustik kannab järjekindlalt põhimõtet, et väärteoasjades pädevaks kohtuks on maakohus. VTMS § 114 lg 1 p-st 2 tuleneb üheselt, et menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus VTMS § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale. MTA 10.01.2014 otsuse p-s 10 on esitatud ka selgesõnaline vaidlustamisviide, mille kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada väärteoasjas tehtud otsuse peale kaebus maakohtule. Vaidlus kohtuvälise menetleja ja menetlusvälise isiku vahel väärteoasjas on avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlus. Väärteoasjas tehtud mentleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks on (väärteomenetluse seadustikuga) ette nähtud kindel menetluskord, st lahendamine maakohtus. Seega ei kuulu HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevusse kaebuse lahendamine väärteoasja tehtud otsuse peale. 4. Koos avaldusega on halduskohtule esitatud ka MTA otsus (tl 32), milles avaldajale selgitati, et maksuhalduril puudub võimalus määratud trahvisummat ajatada nii, nagu saab vastavalt MKS §-le 111 ajatada maksusummat või intressi. Samas selgitati rahatrahvi ositi tasumise võimalust vastavalt KarS §-le 66. Avaldaja ei esita kaebust MTA nimetatud otsuse peale, vaid tugineb sellele otsusele, taotledes halduskohtult trahvisumma ositi tasumist. Väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS § 1). Seadusandja on kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused andnud lahendi teinud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendada (VTMS § 212). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses ka väärteoasjas määratud karistuse (trahvisumma tasumise) ositi kandmise otsustamine. 5. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). 6. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse. Halduskohus tagastab esitatud kaebuse (avalduse) halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning eelnevatest selgitustest nähtuvalt on asja lahendamiseks pädev kohus maakohus. Maakohtusse pöördumisel tuleb arvestada väärteomenetluse seadustikus kohtuvälise menetleja otsuse edasikaebamise kohta sätestatuga (eelkõige VTMS §-d 114 ja 115). VTMS § 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kohtuvälise menetleja otsusest (tl 26–30) nähtuvalt on väärteo toimepanemise kohaks Tallinn. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Harju maakond, kus asub ka Tallinna linn, kuulub seega Harju Maakohtu teeninduspiirkonda. Koos kaebusega saab samas kohtus taotleda ka kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist. 7. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisel ka tasutud riigilõivu. Praeguses asjas ei nähtu riigilõivu tasumist halduskohtusse pöördumisel (tl 33).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik