1-14-4363/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.08. 2014, Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14 - 4363

Kohtunik

Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Kriminaalasi P.K ´i süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses

Prokuröri abi

Kairi Kaldoja

Süüdistatav

P.K Nimi:

Eluvõi asukoht ja aadress:

XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti

Haridus: põhiharidus

Emakeel: eesti keel

Töökoht või õppeasutus: ei tööta

Kontaktandmed: tel: XXX(Eestis), XXX (Rootsis), epost: XXX

Karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Kehtivaid väärteokaristusi üks

Tõkend: ei ole kohaldatud

Isikusamasus tuvastatud: ID-kaart nr XXX

Kvalifikatsioon: KarS § 169

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.K KarS § 169 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista P.K-lt sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda ositi 6 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu P.K’i süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Harju Maakohtu 26.03.2008 otsuse nr 2-08-1241 alusel kohustatud maksma igakuiselt elatist summas 255,65 eurot (4000 krooni) oma alaealise lapse XXX ülalpidamiseks alates 15.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei täida kohtuotsust alates 2010. aasta detsembrist ning hoidus kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest alates 2010. aasta detsembrist kuni 2013. aasta augustini, kui ei tasunud elatisenõuet ning alates

2013. aasta augustist kuni 2014. aasta maini, kui on tasunud väljamõistetud elatusraha väljamõistetud summast oluliselt väiksemas mahus (igakuiselt summas 37,87 eurot), vaatamata sellele, et tal oli vara, mida ta oleks võinud kasutada elatusraha maksmiseks.

Sellega on P.K toime pannud vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise alaealisele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. P.K kokkuleppe kohane karistus sisaldub otsuse resolutsioonis. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Süüdistatavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.K süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, kaitsjatasu 72 eurot kohtueelses menetluses.

Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna P.K rahalised kohustused on suured, elatisraha tuleb samuti tasuda, siis võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. Seetõttu peab kohus võimalikus KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.K võib tasuda menetluskulud ositi

6 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. P.K avaldas, et menetluskulude tasumine 6 kuu jooksul on temale jõukohane. Anne Rebane Kohtunik