1-14-3048/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-14-3048

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-14-3048 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid .J-i tingimisi enne O tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.08.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O J. , isikukood , kannab karistust XXX Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O J

.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21 7.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava .J-i .0 lid

O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.J Viru Maakohtu 08.05.2014 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § järgi ja

karistati vangistusega 1

5 lg 2 alusel kuu. KarS § 6 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

04.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 a

asta 10 kuud ja 20 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 12.02.2013 01.01.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.05.2014.

Kinnipidamisasutusest .J-i ava O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeet l

on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. .J

O on taotlenud tingimisi ennetähtaegset

vabastamist xxx. Kinnipeetava tugiisik Uimastisõltlaste rehabilitatsioonitallu, mis asub aadressil:

2(4)

on andnud kinnituskirja, millega lubab süüdimõistetut toetada ja ta isiklikult rehabilitatsioonikeskusesse kohale viia. Varasemalt olid raskused õppimise ja käitumisega, kool jäi pooleli 8. klassis. Pärast omandas 2002-2003 ehitaja-viimistleja eriala Narva tehnikumis. 2009-

Kinnipeetav on vanglas

010 õppis metallitööd ja keevitaja elukutset. Lisaks oskab laevatööd. läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja osalenud MTÜ Teekond tugigrupi töös. Käesoleval hetkel õpib riigikeelt tasemel A1 alates 07 osaleb majandustöödel .07.2014 ja

koristajana alates 01.04.2013. Enne vangistust töötas Kiviõlis mitteametlikult puuraidurina.

Ametlikku tööstaaži ei oma. On töötanud ajutiselt Tallinnas ja Narvas ehitaja, keevitaja ja autolukksepa elukutsel. Isikul on tasumata võlanõudeid ligi 8000 euro ulatuses. Vastavalt FIE xxx sõnadele, on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht laadurina kaupluses „ ähedastest on xxx L “.

isikul ema xx xx xx xx (kontakt puudub) ning varasem elukaaslane xx (suhted rahuldavad) ja õde

xx - . Kuriteo kannatanuteks on lähisugulased ema ja õde. Isiku sõnul emaga on praegu head suhted, ema toetab teda vanglas. . Varem on juhtinud alkoholijoobes ja narkojoobes mootorsõidukit

17-aastasena suitsetas esimest korda kanepit. 2003 sattus teise seltskonda ja hakkas tarbima amfetamiini 3-4 korda nädalas, alguses nina kaudu ja siis süstis. Viimati tarbis enne vanglasse sattumist amfetamiini süstimise teel. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus.

Vanglale eelnev elustiil oli keskendunud narkootikumide soetamisele. Toimepandud

vägivallakuritegu ähvardamine, on otses . Süüdimõistetu - elt seotud narkootikumide tarvitamisega

p

õeb kroonilist haigust. Ei oma töövõimetust. Isik on äkkvihaga. Vangistuses on ta mai-juuni 2013.a läbinud programmi Vihajuhtimine, kuid detsembris 2013.a ründas kaaskinnipeetavat. Isiku sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja taustale. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 62%. Viru Vangla ei toeta .J-i O ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt enn soovib .J O etähtaegse vabanemise korral

elama asuda Uimastisõltlaste . Vestlusest MTÜ rehabilitatsioonitallu, mis asub aadressilxxx

Teekond juhatuse liikme ja kinnipeetava tugiisiku xx xx´ga selgus, et ta on valmis O.J itoetama ja isiklikult sinna tallu viima (olemas kinnituskiri). Peale sõltuvusravi läbimist

Uimastisõltlaste rehabilitatsioonitalus Voorel puudub .J kindel elukoht. O

Telefonivestlusest kinnipeetava ema xx xx selgus, et tema ei saa .J-i enda juurde O

elama võtta kuna elab ise ühe toalises üürikorteris Lähedastest on kinnipeetaval ema

. xxx xx

(suhted rahuldavad) ja õde xx xx (kontakt puudub) ning varasem elukaaslane xx xx.

Karistusregistri andmetel on .J-i 11 korda kriminaalkorras karistatud, tema O

kriminaalne käitumine on püsinud muutusteta 2001 aastast. Varasem tingimuslik karistus pole täitnud eesmärki, kuna isik sooritas katseajal uue kuriteo. VANGIS´e andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus.

Prokuratuur, kirjalikus arvamuses, ei toeta .J-i .J O O ennetähtaegset vabastamist.

on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, mistõttu kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Samuti puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seadusekuulekas kuna süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna süüdimõistetu on pannes katseajal toime pannud uusi tah kke tli

kuritegusid, ei toeta prokuratuur .J-i tingimisi enn

O e tähtaega vabastamist.

O.J

taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et .J O

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, k ngimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel atseajaga ti

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3(4)

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumist kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on karistuse kandmisest kõrvalehoidumise,

12 korda kriminaalkorras karistatud, sh mootorsõiduki joobes juhtimise, varguste, omastamise, kehalise väärkohtlemise ja asja omavolilise kasutamise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. .J O Käesoleval ajal kannab

liitkaristust eest. Viimane kuritegu, isikuvastane, kehalise väärkohtlemise, varguse ja ähvardamise on toime pandud vangistuses. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, pannes igal katseajal toime uue kuriteo 19-l korra erinevate liiklusalaste, . Isikut on väärteokorras karistatud l

narkootilise ja psühhotroopse väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, alkoholiseaduse ja väheväärtusliku asja varguse eest.

Uue kuriteo toimepanemise täiend sõltuvusprobleemid – läbiv avaks riskiks on olnud

alt alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine ning

vägivaldne käitumine.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused O.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on hõivatud majandustöödega ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis. Lisaks viha juhtimise ja eluviisi treenimise läbinud sotsiaalprogrammi

teemadel. Kinnipeetav pes. omandab käesoleval hetkel riigikeelt A1 taseme õp

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument -kaart, kehtivusega kuni 28.11.2018. ID

Isikul puudub kindel elukoht. .J on taotlenud tingi O misi ennetähtaegset vabastamist

U

rehabilitatsioonitallu. imastisõltlaste Tegemist on Lääne-Virumaal asuva kinnise rehabilitatsioonikeskusega, kus sõltlased viibivad kuni üks aasta. Keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, sh töö, individuaalne ja grupinõustamine jm. Juhul kui sõltlane ei se reeglitest, lõpetatakse temaga leping. Süüdimõistetu pea kinni rehabilitatsioonikesku

tugiisik on nõus teda toetama ja ta tallu kohale toimetama. Samas puudub O.J kindel elukoht pärast sõltuvusravi läbimist. Kinnipeetava emal ei ole võimalik teda enda juurde elama võtta. määravaks asjaoluks ja seega Kindla elukoha puudumine on takistuseks vangistusest

tingimuslikule vabastamisele, mille üheks eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. süüdimõistetusse. Siiski tuleb positiivseks lugeda kinnipeetava ema toetav suhtumine

Arvestades .J-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (teise astme isikuvastane O kuritegu, mis on toime pandud vangistuses viibides), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kinnipidamisasutuses (hulgalised distsiplinaarkaristused), käitumine kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo.

Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud. Samas on isiku kuritegude laad muutunud raskemaks. Seega ei osuta kriminaalhooldus .J-ile O piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuld nüüd avalt, alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Sellele viitab ka süüdimiõistetu käitumine kinnipidamisasutuses, kus ta pärast sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine läbimist kaaskinnipeetavat ründas.

4(4) Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. eb vabaduses toime uue Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav pan kuriteo, millele otseselt

viitab isikul diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Mis veelgi enam – isiku varasem elustiil oli keskendunud narkootikumide hankimisele, kus isik pani toime vägivallakuriteod oma sõltuvuse rahuldamiseks. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kinnipeetav 01.01.2015 miseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas narkootikumide tarvitamisest tingitud impulsiivne ning vägivaldne käitumine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud vägivaldses kuriteos kaaskinnipeetava suhtes. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. .J-i O Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.J-i temale Viru Maakohtu 08.05.2014

kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu