4-14-6095/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-6095 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. augustil 2014.a, Jõhvi Väärteoasja number 4-14-6095 (2440,13,005686) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Kohtuasi A. S. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 08.08.20113 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,13,005686, millega teda LS § 259 lg 1 alusel karistati rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Menetlusalune isik A. S., isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx ( xxx)

Juhindudes VTMT §§ 119, 29 lg 1 p 1 kohus RESOLUTSIOON

määras:

1. A. S. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 08.08.20113 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,13,005686.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtumääruse ärakirjad edastada eestkostja G. S.le, kaitsja vandeadvokaat A. Aasmale ja Ida Prefektuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.08.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,13,005686 (tl 29-30) tunnistati A. S. süüdi liiklusseaduse (LS) § 259 lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt liikus A. S. 08.08.2014.a kell 22:50 Jõhvi linnas Narva maanteel jalakäijana pimedal ajal sõiduteel ning ei kasutanud nõutavat helkurit või valgusallikat. Sellega rikkus A. S. LS § 22 lg 8 nõudeid.

4-14-6095 2

Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 järgi. Kergendava asjaoluna on välja toodud isiku omapoolne süü tunnistamine.

28.07.2014 saabus Viru Maakohtusse A. S. kaitsja Anti Aasmaa kaebus (tl 2-5). Kaitsja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja väitel on A. S. suhtes kiirmenetluse kohaldamine ebaseaduslik, sest talle on Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtumäärusega määratud eestkoste. Käesoleval hetkel ei ole kiirmenetluse käigus välja selgitatud, kas isik on süüdiv. Kaebuses paluti ka kaebuse tähtaja ennistamist seoses kaebeõiguse rikkumisega.

Viru Maakohtu 06.08.2014 kohtumäärusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 1 järgi, s.o jalakäija poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui puudub Liiklusseaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis.

Väärteoprotokolli (tl 29-30) kohaselt liikus menetlusalune isik pimedal ajal sõiduteel ning ei kasutanud nõutavat helkurit või valgusallikat.

Kaebuse esitaja kaitsja Anti Aasmaa selgitas kaebuses, et menetlusaluse isiku suhtes on Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtumäärusega (tl 12-17) määratud eestkoste. Nimetatud tsiviilasjas on A. S.le 23.08.2013 teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 20-23). Tsiviilasja raames on tuvastatud, et A. S. ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.

Käesoleval hetkel ei ole aga kriimenetluses välja selgitatud asjaolu, kas isik on süüdiv või mitte.

Karistusseadustiku (KarS) § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või

4-14-6095 3

5) muu raske psüühikahäirega.

A. S.le teostatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtub, et isik ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ja vajab eestkostet.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusalusel isik ei olnud võimeline 08.08.2014 toimeoandud teo keelatusest aru saama. Seega puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused – esineb KarS § 34 sätestatud süüd välistav asjaolu. Isiku võimetus oma tegudest aru saa ja neid juhtida on väärteomenetlust välistav asjaolu, mille ilmnemisel tuleks menetlejal väärteomenetlus lõpetada.

Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 119 lg 1, § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 34 rahuldab kohus kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.08.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,13,005686 ning lõpetab väärteomenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu Kohtunik