3-13-2067/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-2067 Määruse kuupäev

12. august 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi OÜ Baltic Midline kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse

31. juuli 2012. a korralduse nr 555 ja 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamiseks, Kohtla-Järve linna kohustamiseks anda välja 28. augusti 2012. a ehitusluba nr 15889 kehtetuks tunnistav akt ning kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. juuli 2012. a korralduse nr 555 ja 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise nõuded.

2. Jätta läbi vaatamata kahju hüvitamise nõue.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri OÜ-le Baltic Midline ja Kohtla-Järve linnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus otsustas 31. juuli 2012. a korraldusega nr 555 väljastada VKG Soojus AS-ile ehitusloa kaugküttetorustiku rekonstrueerimiseks Ahtme linnaosas lõikudel Maleva 33−43, Ahtme mnt 25 − Puru tee 41 ja Ahtme mnt 51−57.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus andis 28. augusti 2012. a ehitusloaga nr 15889 VKG Soojus AS-ile loa kaugküttetorustiku rekonstrueerimiseks Ahtme linnaosas aadressidel Ahtme mnt 25, 27, 29, 31, 33, 35, 37, 39, 41, 43, 45, 47, 51, 53, 55, 55a, 57, Puru tee 41, Maleva tn 33, 35, 37, 39, 41 ja 43.

3. OÜ Baltic Midline esitas 2. oktoobril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse ebaseadusliku rekonstrueerimisotsusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tutvus kaebaja vaidlustatava ehitusloaga

4. septembril 2013 ning leidis, et see rikub tema asjaõigusi ja varalisi õigusi. Rekonstrueerimisloa tühistamise aluseks on esiteks asjaolu, et planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 alusel on enam kui 9000 m2 pindalaga ehitise rekonstrueerimiseks nõutav detailplaneering, kuid detailplaneeringut koostatud ei ole. Pealegi suureneb oluliselt ehitise kubatuur. Teiseks rekonstrueerimisluba ei kooskõlastatud kinnisvara omanikega, kelle territooriumil ehitis asub,

3-13-2067

kuigi rekonstruktsiooniprojekt kooskõlastati tingimusel, et maaomanikelt saadakse kooskõlastused trasside paigaldamise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ebaseadusliku tegevusega tekitati kaebajale kahju, sest tema kinnisvarale oli 2013. a augustis ebaseaduslikult ehitis rajatud. Kolmandaks kirjutas ehitusloale alla pädevuseta isik. Kaebaja ei leidnud asja materjalidega tutvudes, et Kohtla-Järve Linnavalitsus oleks ehitusjärelevalve spetsialisti volitanud ehitusluba allkirjastama.

4. Kaebaja teatas 5. detsembri 2013. a avalduses, et loobub tuvastamisnõudest ning jääb tühistamisja hüvitamisnõude juurde.

5. Tartu Halduskohus küsis 21. jaanuari 2014. a määrusega Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohta kaebuse menetlusse võtmise osas.

6. Kohtla-Järve Linnavalitsus selgitas 31. jaanuari 2014. a vastuses, et linnavalitsuse

22. augusti 2013. a järelepärimisele vastas VKG Soojus AS 26. augustil 2013, et 9. juulil 2013 Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas aadressil Ahtme mnt 43 teostatud planeeritud tööde käigus selgus, et soojustrassi olukord on avariilises seisukorras. Kuna tööde teostamise aeg oli piiratud liikluse sulgemisega ja soojusenergia taastamise vajadusega Ida-Viru Keskhaiglale ning antud trassilõigus ühenduses olevatele kortermajadele, otsustas VKG Soojus AS teostada avariitööd. Torustiku vahetus puudutas osaliselt ka kaebaja kinnistut. Töid teostas AS EG Ehitus VKG Soojus AS-i tellimusel.

7. Tartu Halduskohus tagastas 18. veebruari 2014. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel osaliselt, s.o tühistamisnõude osas. Määruses märkis kohus, et 31. jaanuaril 2014 kohtule laekunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohast nähtub, et vaidlustatava ehitusloa nr 15889 alusel alustatud kaugküttetorustike rekonstrueerimistööd lõpetati 9. juulil 2013. Seega vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-le 2 lõppes vaidlustatava haldusakti kehtivus 9. juulil 2013. Vaatamata ehitusloa kehtivuse lõpetamisele, saab huvitatud isik taotleda õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutusettekirjutuse tegemist vaid pärast ehitusloa tühistamist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 14). Järelikult on kunagi kehtinud ehitusloal ka pärast kehtivuse lõppemist veel valminud ehitise lammutamist välistav toime. Õigusi rikkuva haldusakti tühistamist ei mõjuta ka see, kas kaebajale on haldusaktiga kahju tekitatud või mitte. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et on oluline tuvastada, milline on kaebaja eesmärk vaidlustatava ehitusloa tühistamisnõude esitamisel. Kaebusest nähtuvalt ei ole tühistamisnõude eesmärgiks kaugküttetorustikelt rekonstrueerimistööde käigus ehitatu kõrvaldamine. Tema eesmärgiks on õigusvastase haldusakti alusel talle tekitatud kahju hüvitamine, mida ta taotles esitatud kaebuses eraldi koos tuvastamisnõudega. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus tühistada kehtivuse kaotanud haldusakti. Seetõttu ei saa tühistamisnõue juba kehtetu haldusakti peale enam kaebajale tuua mingisugust kasu ehk tühistamisnõue ei täida enam õiguskaitse funktsiooni (HKMS § 44 lg 1), mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohus märkis, et jätkab menetlust 28. augusti 2012. a ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas.

8. Tartu Halduskohus võttis 19. veebruari 2014. a määrusega menetlusse OÜ Baltic Midline kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

9. Kaebaja märkis 19. veebruari 2014. a arvamuses Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. jaanuari 2014. a vastuse kohta, et taotleb täiendavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamist välja anda

3-13-2067

akt, millega lugeda kehtetuks väljastatud ehitusluba, kuna ehitusloa saamiseks on esitatud valeandmed ja ehitusloaga on rikutud OÜ Baltic Midline kui kinnisvara omaniku asjaõigusi.

10. OÜ Baltic Midline esitas 4. märtsil 2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2014. a määruse tühistamiseks.

11. OÜ Baltic Midline esitas 11. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja selgitas, et taotleb koos 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise ja kahju hüvitamise nõudega Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt haldusakti tegemist, millega tunnistatakse ehitusluba kehtetuks. Kaebaja taotles kaebuses muudatuste tegemist osas, kus vaidlustatakse ehitusluba, mille annab välja ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Muudatuste tegemise põhjuseks on asjaolu, et 4. septembril 2013 kohaliku omavalitsuse arhiivi ruumides ehitusloa väljastamisega seotud toimikuga tutvudes ei olnud toimikus 31. juuli 2012. a korraldust nr 555. Alles 1. aprillil 2014 sai kaebaja Kohtla-Järve linna vastusest kaebusele sellest korraldusest teada, millega ta samal päeval tutvus. Kaebaja selgitas, et kaebuses oli tema tahe suunatud ehitusloa täielikule tühistamisele, ja taotles Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 31. juuli 2012. a korralduse nr 555 näol välja antud ehitusloa täielikku tühistamist.

12. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. aprilli 2014. a määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2014. a määruse ning saatis asja asjaolude täiendavaks kontrollimiseks tagasi samale halduskohtule. Ringkonnakohtu arvates ei olnud halduskohus välja selgitanud kõiki kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osalise tagastamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Halduskohus ei olnud kontrollinud, kas ehitusloa nr 15889 alusel toimunud renoveerimistööd puudutasid üldse kaebaja kinnistut. Halduskohus ei olnud välja selgitanud ka seda, kas kaebaja kinnistul toimunud väidetavad avariitööd toimusid käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa alusel või ei ole neil avariitöödel üldse seost ehitusloa nr 15889 alusel teostatud kaugküttetorustiku renoveerimistöödega. Sellest aga oleneb, kas ehitusluba nr 15889 on asjassepuutuv haldusakt ning kas see ehitusluba riivab kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte. Alles pärast eelnimetatud asjaolude väljaselgitamist saab öelda, kas OÜ-l Baltic Midline on kõnealuse ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus olemas või ei ole. Juhul kui kaebaja poolt kirjeldatud ja 2013. a juulis-augustis Ahtme mnt 27a teostatud mullatööd ning sinna küttetorustiku paigutamine või seal juba olnud torustiku renoveerimine ei ole seotud ehitusloaga nr 15889, ei pruugi kaebajal olla õiguslikku alust ka linnavalitsuse vastu tuvastamisja hüvitamisnõude esitamiseks. Kui on õige AS EG Ehitus selgitus, et ta teostas 2013. a juulis kaebaja kinnistul ehitustöid hoopis VKG Soojus AS tellimusel ja kaebaja leiab, et selle tegevuse tulemusel tekitati talle kahju, võib tegemist olla hoopis eraõigusliku vaidlusega. Juhul kui selgub, et kaebaja kinnistul 2013. a juulis-augustis teostatud mullatöödel ja küttetorustiku renoveerimisel või paigaldamisel siiski on seos ehitusloaga nr 15889, s.o kaebajal on kaebeõigus olemas, on halduskohtul vähemalt tühistamisnõude osas õigus uuesti hinnata seda, kas kaebuse tagastamiseks selle nõude osas ei esine muid aluseid, s.o HKMS § 121 lg 2 p-st 2 tulenevat alust.

13. Tartu Halduskohus märkis 30. juuni 2014. a kohtunõudes, et Kohtla-Järve linn, VKG Soojus AS ja AS EG Ehitus on selgitanud, et OÜ-le Baltic Midline kuuluval kinnistul aadressiga Ahtme mnt 27a ei toimunud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 järgsed kaugküttetorustiku rekonstrueerimistööd, vaid avariitööd, mille vajadus ilmnes ootamatult kinnistul aadressiga Ahtme mnt 43 viidatud ehitusloa alusel planeeritud kaugküttetorustiku rekonstrueerimistöid tehes. Kohus palus Kohtla-Järve linnal, VKG Soojus AS-il ja AS-il EG Ehitus esitada eeltoodut kinnitavad tõendid.

3-13-2067

14. Kohtla-Järve linn, VKG Soojus AS ja AS EG Ehitus kordasid oma vastustes, et 2013. a juulis ja augustis toimusid Ahtme mnt 27a kinnistul avariitööd ning esitasid seda kinnitavad tõendid: soojustrassi rekonstrueerimisega seotud kinnistute omanike nõusolekuid kajastav dokument, VKG Soojus AS-i ja AS-i EG Ehitus esindajate 4. oktoobri 2012. a koosoleku protokoll, VKG Soojus AS-i 9. juuli 2013. a tellimiskiri AS-ile EG Ehitus avariitööde teostamiseks, VKG Soojus AS-i 26. augusti 2013. a vastuskiri Kohtla-Järve Linnavalitsuse järelepärimisele ja VKG Soojus AS-i TAO juhataja Andrei Popovi 4. juuli 2014. a seletuskiri.

KOHTU SEISUKOHT

15. Algses kaebuses esitas kaebaja kolm nõuet: Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise nõude, õigusvastaseks tunnistamise nõude ning kahju hüvitamise nõude. 5. detsembri 2013. a avalduses teatas kaebaja, et loobub tuvastamisnõudest ning jääb tühistamisja hüvitamisnõude juurde. 19. veebruari 2014. a avalduses taotles kaebaja täiendavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamist välja anda 28. augusti 2012. a ehitusluba nr 15889 kehtetuks tunnistav akt. 11. aprilli 2014. a taotluses kaebuse muutmiseks selgitas kaebaja, et taotleb koos 28. augusti 2012 ehitusloa nr 15889 tühistamise ja kahju hüvitamise nõudega Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt haldusakti tegemist, millega tunnistatakse ehitusluba kehtetuks. Kaebaja taotles kaebuses muudatuste tegemist osas, kus vaidlustatakse ehitusluba, mille annab välja ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Muudatuste tegemise põhjuseks on asjaolu, et 4. septembril 2013 kohaliku omavalitsuse arhiivi ruumides ehitusloa väljastamisega seotud toimikuga tutvudes ei olnud toimikus 31. juuli 2012. a korraldust nr 555. Alles 1. aprillil 2014 sai kaebaja Kohtla-Järve linna vastusest kaebusele sellest korraldusest teada, millega ta samal päeval tutvus. Kaebaja selgitas, et kaebuses oli tema tahe suunatud ehitusloa täielikule tühistamisele, ja taotles Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 31. juuli 2012. a korralduse nr 555 näol välja antud ehitusloa täielikku tühistamist.

Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus välja selgitada kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel ning tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt (HKMS § 2 lg 4 ls 2). Algses kaebuses esitatud eraldiseisvast Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 õigusvastasuse tuvastamise nõudest on kaebaja loobunud. Kohus märgib siinkohal, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse

28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise nõudega on hõlmatud ka ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue. Pärast kaebuse esitamist taotles kaebaja täiendavalt Kohtla- Järve linna kohustamist anda välja 28. augusti 2012. a ehitusluba nr 15889 kehtetuks tunnistav akt. Kohus möönab, et sellise kohustamisnõude esitamine on iseenesest võimalik. Tõlgendades kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumente, saab kohus aru, et kaebaja üheks kohtusse pöördumise eesmärgiks on VKG Soojus AS-ile kaugküttetorustiku rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloast vabanemine. Kohus selgitab, et sellise eesmärgi saavutamiseks on praegusel juhul otstarbekam taotleda ehitusloa tühistamist kohtu poolt, mitte haldusorgani kohustamist ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja taotleb nimetatud eesmärgi saavutamiseks üksnes Kohtla-Järve Linnavalitsuse

28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamist, mitte Kohtla-Järve linna kohustamist ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja 11. aprilli 2014. a taotlusest kaebuse muutmiseks saab kohus aru, et lisaks eeltoodule taotleb kaebaja ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. juuli 2012. a korralduse nr 555, millega otsustati VKG Soojus AS-ile väljastada ehitusluba, tühistamist. Seega kokkuvõtlikult on kaebaja kohtumenetluses esitanud järgmised nõuded: Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. juuli 2012. a korralduse nr 555 tühistamise nõue, Kohtla-Järve

3-13-2067

Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise nõue ja kahju hüvitamise nõue.

16. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebaja võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Tartu Ringkonnakohus selgitas 14. aprillil 2014 praeguses asjas tehtud määruse p-s 13, et HKMS § 44 lg-s 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Sama määruse p-s 15 märkis ringkonnakohus: „Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohus välja selgitanud kõiki kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osalise tagastamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus ei ole kontrollinud, kas ehitusloa nr 15889 alusel toimunud renoveerimistööd puudutasid üldse kaebaja kinnistut. Kohus ei ole välja selgitanud ka seda, kas kaebaja kinnistul toimunud väidetavad avariitööd toimusid käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa alusel või ei ole neil avariitöödel üldse seost ehitusloa nr 15889 alusel teostatud kaugküttetorustiku renoveerimistöödega. Sellest aga oleneb, kas ehitusluba nr 15889 on asjassepuutuv haldusakt ning kas see ehitusluba riivab kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte. Alles pärast eelnimetatud asjaolude väljaselgitamist saab öelda, kas OÜ-l Baltic Midline on kõnealuse ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus olemas või ei ole. Juhul, kui kaebaja poolt kirjeldatud ja 2013. a juulis-augustis Ahtme mnt 27a teostatud mullatööd ning sinna küttetorustiku paigutamine või seal juba olnud torustiku renoveerimine ei ole seotud ehitusloaga nr 15889, ei pruugi kaebajal olla õiguslikku alust ka linnavalitsuse vastu tuvastamisja hüvitamisnõude esitamiseks. Kui on õige AS EG Ehitus selgitus, et ta teostas 2013. a juulis kaebaja kinnistul ehitustöid hoopis VKG Soojus AS tellimusel ja kaebaja leiab, et selle tegevuse tulemusel tekitati talle kahju, võib tegemist olla hoopis eraõigusliku vaidlusega. Juhul, kui selgub, et kaebaja kinnistul 2013. a juulis-augustis teostatud mullatöödel ja küttetorustiku renoveerimisel või paigaldamisel siiski on seos ehitusloaga nr 15889, s.o kaebajal on kaebeõigus olemas, on halduskohtul vähemalt tühistamisnõude osas õigus uuesti hinnata seda, kas kaebuse tagastamiseks selle nõude osas ei esine muid aluseid, s.o HKMS § 121 lg 2 p-st 2 tulenevat alust.“

Tartu Halduskohus märkis 30. juuni 2014. a kohtunõudes, et Kohtla-Järve linn, VKG Soojus AS ja AS EG Ehitus on praeguses haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt selgitanud, et 2013. a suvel ei toimunud OÜ-le Baltic Midline kuuluval kinnistul aadressiga Ahtme mnt 27a Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 järgsed kaugküttetorustiku rekonstrueerimistööd, vaid avariitööd, mille vajadus ilmnes ootamatult kinnistul aadressiga Ahtme mnt 43 viidatud ehitusloa alusel planeeritud kaugküttetorustiku rekonstrueerimistöid tehes. Kohus palus Kohtla-Järve linnal, VKG Soojus AS-il ja AS-il EG Ehitus esitada eeltoodut kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul kinnitavad kohtule esitatud dokumendid kogumis, et 2013. a juulis ja augustis toimusid kaebaja kinnistul ootamatud avariitööd, mitte Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 järgsed rekonstrueerimistööd. Kaebajale kuuluvat kinnistut ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. augusti 2012. a ehitusloas nr 15889 märgitud. VKG Soojus AS ja AS EG Ehitus esitasid kohtule 9. juuli 2013. a tellimuskirja, millest nähtub, et VKG Soojus AS-il ilmnesid kaugküttetorustiku rekonstrueerimisel probleemid, kuna aadressil Ahtme mnt 43 asuva maja kõrval paikneva sõidutee all oli maaalune kanal kokku varisenud. Sellest tulenevalt palus VKG Soojus AS viivitamatult, et AS EG Ehitus teostaks viidatud kohas avariitööd. Eeltoodut on kinnitanud ka VKG Soojus AS-i TAO juhataja Andrei Popov 4. juuli 2014. a seletuskirjas, kus ta selgitas täiendavalt, et VKG Soojus AS-i esindaja leidis, et kirjeldatud olukorra parandamata jätmine seadnuks ohtu Ida-Viru Keskhaigla varustamise soojusega. AS EG Ehitus selgitas 4. juuli 2014. a vastuses kohtunõudele, et selles kohas avariitööde teostamine puudutas osaliselt ka vahetus naabruses asuvat kaebajale kuuluvat Ahtme mnt 27a kinnistut. Sama on kinnitanud ka VKG Soojus AS

3-13-2067

26. augusti 2013. a vastuskirjas Kohtla-Järve Linnavalitsuse järelepärimisele. Samuti nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud AS-i EG Ehitus 17. juuli 2013. a vastusest kaebaja pretensioonile selgitus, et AS EG Ehitus teostas VKG Soojus AS-i tellimusel soojustrassi avariitöid kaebajale kuuluval kinnistul asukohaga Ahtme mnt 27a. Õiguslik alus avariitööde teostamiseks ei tulenenud ehitusloast, vaid asjaõigust reguleerivatest sätetest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. juuli 2012. a korraldus nr 555 ehitusloa väljastamiseks VKG Soojus AS-ile ja 28. augusti 2012. a ehitusluba nr 15889 ei riiva kaebaja õigusi, st et kaebajal ei ole nendega isiklikku puutumust. See tähendab omakorda, et kaebajal ei ole nende vaidlustamiseks kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Seega tuleb Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. juuli 2012. a korralduse nr 555 ja 28. augusti 2012. a ehitusloa nr 15889 tühistamise nõuded tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning Kohtla-Järve linna vastu esitatud väidetavalt õigusvastase rekonstrueerimisotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue jätta läbi vaatamata (selle nõude võttis Tartu Halduskohus 19. veebruari 2014. a määrusega menetlusse) HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

17. Eelnevast lähtuvalt ei võta kohus seisukohta Kohtla-Järve linna taotluse osas kaasata menetluse jätkamisel kolmanda isikuna VKG Soojus AS, kaebaja taotluse osas kaasata kolmanda isikuna isik, kes teostas projekteerimist detailplaneeringuta, ning kaebaja taotluse osas eeltõendamismenetluse algatamiseks.

18. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kui kaebaja leiab, et VKG Soojus AS-i tellimusel AS-i EG Ehitus poolt avariitööde teostamisel kaebaja kinnistul rikuti tema õigusi ja tekitati talle kahju, on kaebajal võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik