4-14-5204/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5204 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi D.T väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja D.T

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht xxx , töö Kohtuväline menetleja Tatjana SAULITS

Ida

Prefektuuri

Jõhvi

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Ida Prefektuuri SAULITSA Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Tatjana 09.06.2014 kiirmenetluse otsus nr.10220142150730 D.T karistamise osas

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 100 (ükssada – jätta muutmata. ) eurot

D.T

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 11.08.2014. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem

käik

Ida Prefektuuri xx xx 09.06.2014 Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

kiirmenetluse otsusega nr.10220142150730 määrati D.T-le Liiklusseaduse

§227 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 100 €.

Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis D.T 09.06.2014 kell 19.00 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee 138-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h võrra, sõites kiirusega 94 +/- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h). Mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr.AS008371. Juhi

le kiirusemõõtja näitu tutvustati. Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ja viimase osa tasumise tähtpäevaks 09.08.2014.

D.T esitas 24.06.2014 Viru Maakohtule kaebuse, mille

s palus vähendada määratud rahatrahvi. Kaebuse kohaselt ei ole rahatrahvi määramisel arvesse võetud väärteo toimepanemise asjaolusid ja rahatrahvi summa ei ole proportsionaalne süüga. Kaebuse kohaselt peab

karistus põhinema kvalifikatsioonile ja süül, mitte tabelil ja menetlusökonoomikal.

Kaebuse kohaselt oleks rahatrahv kiiruskaameraga mõõdetud kiiruseületamise eest

olnud märgatavalt väiksem. Kaebuse esitaja palub kergendava asjaoluna arvesse võtta, et mõõtmine toimus vahetult pärast liikluskorraldusvahendit, mil ta oli veel

aeglustumas. Kaebuse esitaja ületas piirkiirust liikluskorraldusvahendi vahetus läheduses asulavälisel liikluseta sirgel teelõigul, nähtavus oli hea, tegemist oli päevase ajaga, sademed puudusid. Kaebuse esitaja leiab, et võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kiiruseületamisest on tagatud oluliselt väiksema rahatrahviga ja palub määrata karistuseks rahatrahv 50 €.

Ida Prefektuur oma 04.08.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/108351-3 palub

jätta kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata. Vastuse kohaselt on otsuse teinud politseiametnik karistuse määramisel arvestanud kõikide asjaoludega. Antud teelõigu puhul, kus rikkumine toime pandi, on tegemist kohaga, kus kiirusepiirang on seatud põhjusega ning on vajalik, tegemist on ohtliku kohaga. Seda on otsuse teinud ametnik arvestanud ja määratud karistuse suurusega on nõustunud ka menetlusalune isik. Piirkiiruste ületamise puhul ei saa rääkida

, et teo ohtlikkus on väike, kui ületatakse lubatut 21 km/h võrra. Liiklusohutuse kontekstis

mõjutab kiirus liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja liiklusõnnetuse raskusastet. Esiteks mõjutab kiirus liiklusõnnetusse sattumise võimalust. Suuremate kiiruste juures

on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Teiseks mõjutab kiirus liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste. Keskmise kiiruse kasv 1

km/h võrra suurendab õnnetuste arvu kasvu 3% võrra. Lisaks sellele peab

kohtuväline menetleja vajalikuks selgitada, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud

3

tegu on toime pandud kohas, kus sõidukiirust on piiratud vastavate

liikluskorraldusvahenditega. Tallinna poolt lähenedes, nagu menetlusalune isik tollel päeval liikus, on piirangumärke kaks. Kaebuses viidatud märk on teine, dubleeriv

piirangumärk. Seega pidanuks juht selle märgi piiridesse sisenema juba lubatud sõidukiirusega, mitte alustama sujuvat aeglustamist. Selline olukord viitab tahtlusele,

kuivõrd juht, liikudes piirangualas pikemat aega, ei ole viinud oma sõiduki

liikumiskiiruse lubatud piirmäärani. Ohtlike rikkumiste korral peavad karistused

olema mõjusad igal pool Eestis. Selleks, et trahvid mõjuks liikluskäitumisele ka

ennetavalt, peab inimesel olema selge arusaam, millises suurusjärgus karistusi

määratakse. Ühetaoline põhimõtete järgimine aitab kaasa õiguskindlusele. Samuti arvestas kohtuväline menetleja, et isikul oli väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, milleks oli rahatrahv summas 80 €. Karistuse määramisel arvestati ka

menetlusaluse isiku sooviga ja võimaldati määratud rahatrahv tasuda kahekuulise tähtaja jooksul.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal

idega, leidis, et D.T kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest

(t.l.3-8), et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub väärteoasi lahendada kirjalikus menetluses.

Ida Prefektuuri 04.08.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/108351-3 Viru Maakohtu

28.07.2014 p -1/25268 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub D.T

kirjalikus menetluses (t.l.19-23). kaebuse lahendamisega väärteoasjas

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et D.T-le on karistus määratud

Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasj rikkus Liiklusseaduse as tuvastada, kas D.T nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

4

Nagu nähtub 09.06.2014 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220142150730, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid.

Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Eelpoolnimetatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nähtub, et antud teelõigul oli

lubatud sõidukiirus 70 km/h. Nimetatud asjaolu ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud.

Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik vaidlustanud ka kiiruse ületamist ja tunnistab, et sõitis 70 km/h alas kiirusega 94 +/- 3 km/h.

Käesoleva asja materjalides asuvast Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise 09.06.2014 protokollist (t. poolt 09.06.2014 kell 19.00

l.15) nähtub, et D.T Tallinn - Narva maantee 138- xxx rk xxx

ndal kilomeetril juhitud sõiduauto (registrimä xxx det Stalker II ) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõtesea

MDR nr.AS008371 (taatlustunnistuse nr.TTRSS-13/00254), seadme testid tehti

09.06.2014 kell 08.00, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademetata kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto kõrvalteel ja sõidukiirust mõõdeti paigal sei

stes.

Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal ja liikus üksinda.

Sõidukiiruse mõõtmine teostati ca 3 sekundi jooksul, takistusi ei esinenud. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli

94 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte - vähem, kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli

us endiks antud asjas kaebuse e aldusväärseks tõ sitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, le oli iab maakohus, et D.T põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3. Maakohus n tub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et õus

kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 21

km/, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta kiirmenetluse muutmata.

5

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 2 Otsuse kohaselt on kergendava 5 trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud kahetsust.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla süü ks tehtud D.T

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline

menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud

nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – e menetleja seisukohaga, et K

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik

saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et

rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema

eelmisest rangem. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule

Politsei- -Harju ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida

politseijaoskonna 19.05.2013 otsusega määratud Liiklusseaduse §207 ja §242 lg.1

alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €. Rahatrahvi otsus on täidetud 09.09.2013. Eeltoodust nähtub, et varasem otsus ei ole vaatamata

rahatrahvi tasumisele piisavat mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkas

väärtegude toimepanemist. Eeltoodu alusel ei ole millegagi põhjendatud määrata järjekordse väärteo eest karistuseks rahatrahv väiksemas summas, s.h. summas 50 €, nagu taotleb menetlusalune isik.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri atrahvi suuruse osas jätta

kiirmenetluse otsus rah muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et ei nõustu nende väidetega.

Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud väärteo toimepanemise asjaolusid ja juhi isikut. Kohtuväline menetleja on

arvesse võtnud ületatud kiiruse suurust, väärteo toimepanemise kohta, kergendavat

asjaolu ja varasemat karistatust. Rahatrahvi suuruse põhjendatust on maakohus hinnanud ja käsitlenud käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Kaebuse viited rahatrahvi

suurusele kiiruskaameraga mõõdetud kiiruseületamise korral ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja rahatrahvi summa vähendamiseks. Tegemist oli

6 teise piirangumärgiga, mistõttu maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et selle märgi piiridesse tulnuks juba siseneda lubatud sõidukiirusega, mitte alles aeglustama asudes. Kaebuse viide sellele, et karistus on määratud vaid tabeli põhjal ja muid asjaolusid arvestamata, ei ole õige. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga õiguskindluse osas. Karistus üldpreventiivse eesmärgina annab ühiskonnale selge sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ja kui seda reeglit ei järgita vabatahtlikult, siis reageerivad sellele vältimatult õiguskaitseorganid, vajadusel ka karistusvõimuga. Ühtlustatud põhimõtted aitavad tagada Põhiseadusest tulenevaid väärtusi nagu võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus. Maakohus leiab, et

sarnaseid juhtumeid võib käsitleda sarnaselt. Üle Eesti sarnaste rikkumiste eest

määratavate karistuste ühtlustamine tagab Politseija Piirivalveametile seadusega

antud diskretsioonivolituste ühtse ja ühetaolise realiseerimise hooletust käitumisest põhjustatud liikluskäitumise väljaselgitamise korral. Kaebuse viide sellele, et tegemist

oli päevase ajaga, ei ole õige. Kiirmenetluse otsusest ja Liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegu oli kellaajaga 19.00.

Maakohus peab oluliseks ka seda, et, nõustudes kiirmenetlusega, nõustus menetlusalune isik ka rahatrahvi suurusega. Menetlusaluse isiku omakäelise taotluse

alusel võimaldati rahatrahv tasuda koheselt sama kiirmenetluse otsusega 2 kuu jooksul.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus jätta muutmata ja kiirmenetluse menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik