3-13-2021/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2021 Haldusasi Oma Ehitaja AS kaebus Maa-ameti 17.06.2013 kirjale nr 6.3-11/6606, Maa-ameti 27.08.2013 vaideotsusele nr 6.3-11/6606 ning Maa-ameti kohustamiseks ja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — Oma Ehitaja AS, esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Vastustaja Maa-amet Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon 1. Uuendada haldusasja nr 3-13-2021 menetlus. 2. Võtta kaebusest loobumine vastu ja lõpetada haldusasja nr 3-13-2021 menetlus. 3. Jätta rahuldamata taotlus riigilõivu tagastamiseks. 4. Määruse ärakiri toimetada kätte kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohus võttis 03.02.2014 määrusega (tl 106–109) menetlusse Oma Ehitaja AS kaebuse Maa-ameti 17.06.2013 kirjale nr 6.3-11/6606, Maa-ameti 27.08.2013 vaideotsusele nr 6.3-11/6606 ning viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks (seoses kaebaja avaldusega Kalmuse tee 14 kinnisasja omandamisega seonduvalt). Kohus tunnistas vastustajaks Maa-ameti ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kompromissiga ning kohustas menetlusosalisi teavitama läbirääkimiste tulemustest kohut hiljemalt 27.02.2014.

2 Kohus pikendas kaebaja taotluse ja vastustaja nõustumise alusel mitmel korral läbirääkimiste pidamiseks antud tähtaega (tl 117, 118, 123–124, 125). 2. Kohus peatas 07.05.2014 määrusega (tl 133–134) vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 97 lg-le 1 haldusasja nr 3-13-2021 menetluse kohtule esitatud menetlusosaliste ühise taotluse alusel haldusasjas kompromissi realiseerimiseks. Menetlus peatati kuni peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni. 3. Kaebaja esitas 04.08.2014 haldusasjas loobumise avalduse (tl 140) ja vastustaja kinnituse menetluskulude osas nõuete puudumise kohta (tl 142). Kaebaja palub lõpetada haldusasja nr 3-13-2021 menetlus seoses kaebusest loobumisega ja tagastada pool riigilõivust s.o 30 eurot. Loobumise avalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.04.2014 kohtuvälise kompromissi, millest teavitasid ka kohut (tl 140). Kohtuvälise kompromissiga lahendasid pooled kõik haldusvaidlusega nr 3-13-2021 seotud lahkhelid. Vastustaja andis 07.07.14 asjaomase kinnistu riigile omandamise käskkirja nr 520. Vastustaja sõlmis kaebajaga 25.07.2014 asjaõiguslepingu (notariaalregistri nr 2249) Kalmuse tee 14, Tallinn kinnistu omandamiseks (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 312401). Vastustaja on seega kohtuvälise kompromissi täitnud ja kaebaja omakorda täidab omapoolse kohustuse loobuda kaebusest. Avalduse esitamise seisuga pole veel kinnistusraamatu kannet muudetud, ent kaebaja ei näe võimalust kande mittemuutmiseks. Kuna vastustaja omandab kinnistu, siis lõpeb ka kaebaja õiguslik huvi vaidluse vastu. Avalduse kohaselt on pooled kokku leppinud, et neil puuduvad vastastikused nõuded menetluskulude osas. 4. Kohtule esitatud Maa-ameti 04.08.2014 kirja nr 4.1-1/7144 (tl 142) kohaselt nõustub vastustaja talle kaebaja poolt 30.07.2014 kooskõlastamiseks esitatud kaebusest loobumise avalduse projektiga. Samuti kinnitab Maa-amet, et tal puuudvad nõuded menetluskulude osas. 5. 07.05.2014 kohtumäärusega kohustati menetlusosalisi menetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest kohut viivitamatult informeerima. Eelnevast nähtuvalt on menetlusosalised jõudnud vaidluse kohtuvälise lahenduseni, seega on ära langenud menetluse peatamise alused HKMS § 97 lg 1 tähenduses. HKMS § 99 lõike 1 kohaselt uuendab kohus menetluse poolte või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Eelnevast lähtuvalt tuleb haldusasja nr 3-13-2021 menetlus esmalt uuendada. 6. HKMS § 153 lõike 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kohus võtab loobumise vastu, lõpetab ta HKMS § 152 lg 1 punkti 3 järgi määrusega asja menetluse. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). Vastavalt HKMS § 108 lõikele 7 kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud. HKMS § 153 lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. Kuna vastustaja on praegusel juhul juba väljendanud oma nõustumist menetluse lõpetamiseks kaebusest loobumise tõttu ja kinnitanud, et tal puuduvad nõuded menetluskulude osas (tl 142), ei pea kohus vajalikuks enam täiendavalt anda vastustajale tähtaega avaldusele vastamiseks ega menetluskulude taotluse ning kuludokumentide esitamiseks vastavalt HKMS § 153 lg-le 2. 7. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Seega tuleb haldusasja nr 3-13-2021 menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 3 alusel lõpetada.

3 8. Viidates HKMS § 104 lg 6 p-le 2 palub kaebaja ka tagastada pool makstud riigilõivust, so 30 eurot. Vastavalt HKMS § 104 lg 6 punktile 2 tagastatakse kaebusest loobumise korral enam kui 31.94-eurosest menetluses tasutud riigilõivust pool. Asjas on tasutud riigilõivu 60 eurot (tl 81). Kohus selgitas 28.11.2013 kohtumääruse p-s 2.3 (tl 88), et kaebuse esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 15 eurot ning seega on riigilõivu tasutud 45 eurot nõutust enam. Riigilõivu seaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuigi kaebaja on esitanud asjas mitu nõuet, tuleneb HKMS § 104 lg 1 ls-st 2, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. HKMS § 104 lg 5 punkti 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel (HKMS § 104 lg 8 ls 3). Kaebajal tuleb enam tasutud riigilõivu (45 eurot) tagasisaamise soovi korral esitada kohtule vastavalt rahandusministri 21.09.2010 vastu võetud määruse nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-s 11 nõutud andmeid sisaldav avaldus. Eelnevat on kohus selgitanud ka 28.11.2013 kohtumääruses. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1 ls 2). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud avalduse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kaebaja taotlus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et viidatud sätte alusel saab tagastada vaid suuremat riigilõivu kui 31 eurot 94 senti. Kaebuse esitamisel tuli praegusel juhul tasuda 15 euro suurune riigilõiv. HKMS § 104 lg 6 p 2 ei ole kohaldatav enam tasutud riigilõivu tagastamise korral. Eelnevast tulenevalt tuleb taotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik