3-14-51287/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51287 Haldusasi A.V.’i kaebus Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (vene keelde tõlgituna). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Haldusasjas nr 3-13-2180 Tallinna Halduskohus tagastas 13.06.2014 määrusega A.V.i kaebuse Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk ja Justiitsministeeriumi 30.09.2013 vaideotsuse nr 11-7/13-7768-2 tühistamise ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamise nõuetes läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Sama määrusega kohus tagastas kaebajale läbivaatamatult ka tema esitatud määruskaebuse.

2. 25.06.2014 saabus kohtule A.V.i menetlusdokument „Puuduste kõrvaldamise avaldus“, milles kaebaja märkis, et soovib taotleda esialgselt esitatud kaebuse nõuete asemel Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja väidete kohaselt vajalik õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Lühiajalise väljasõidu luba oli kaebajale vajalik, et võtta dokumendid esitamiseks EIK-le. Kaebaja märkis, et EIK otsustab, mis eelise nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tulevikus tema õiguste kaitsmisel annab.

Kuna kohus tagastas A.V.i esialgse kaebuse (st tühistamisja kohustamisnõuded) ning ka määruskaebuse läbivaatamatult 13.06.2014 määrusega ehk enne kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduse kohtule saabumist, siis registreeriti kaebaja 25.06.2014 menetlusdokument kohtu kantseleis eraldiseisva haldusasjana nr 3-14-51287 ning kohus käsitles kaebaja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust uue kaebusena – tuvastamiskaebusena.

2

3. 02.07.2014 määrusega jättis kohus A.V.i 25.06.2014 saabunud tuvastamiskaebuse käiguta ning määras tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kaebajale määruses, et kaebaja poolt kaebuses väljatoodu ei ole käsitletav põhjendatud huvina, mis õigustaks tuvastamiskaebuse sisulist menetlemist ning vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 oleks antud juhul tuvastamiskaebuse esitamine lubatav üksnes kavatsusega esitada hiljem Harku ja Murru Vangla vastu kahju hüvitamise kaebus. Et kohus saaks hinnata tuvastamiskaebuse lubatavust, tuli kaebajal selgitada, kas Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkiri nr 59-kk (st keeldumine kaebajale augustis 2013.a lühiajalise väljasõidu loa andmisest) tekitas kaebajale mingisugust kahju ning milles see kahju täpsemalt seisneb.

4. 25.07.2014 saabus kohtule A.V.i puuduste kõrvaldamise avaldus. Kaebaja selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk on EIK-le õiglase hüvitise nõude esitamine. Kaebaja toob välja, et vaidlusaluse Harku ja Murru Vangla käskkirja tõttu puudus tal võimalus võtta kodust dokumendid ning lisada neid oma individuaalkaebusele EIK-le. Vangla takistas kaebajal väidetavalt EIK-le dokumentide esitamist ning samuti takistas vaidlusalune Harku ja Murru Vangla käskkiri kaebajal suhelda oma lapsega.

KOHTU PÕHJENDUSED:

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

6. Kaebaja palub kohtul tuvastada Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk (kaebajale augustis 2013.a lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumine) õigusvastasuse. Kaebuse kohaselt on tuvastamiskaebuse eesmärgiks EIK-le õiglase hüvitise nõude esitamine. Kaebaja märgib, et Harku ja Murru Vangla takistas vaidlusaluse käskkirjaga kaebajal EIK-le dokumentide esitamist ja lapsega suhtlemist.

7. Kohus selgitas kaebajale 02.07.2014 määruses, et tuvastamiskaebuse esitamiseks ei anna alust pelgalt kaebaja soov pöörduda EIK poole. Õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kohus selgitas ka, et vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 oleks antud juhul tuvastamiskaebuse esitamine lubatav üksnes kavatsusega esitada hiljem Harku ja Murru Vangla vastu kahju hüvitamise kaebus.

Ainuüksi soov veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses ei ole piisavaks aluseks tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja üldsõnalised väited, et ta ei saanud vaidlusaluse käskkirja tõttu esitada EIK-le dokumente ega suhelda oma lapsega, ei ole käsitletavad põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui sellega ei kaasnenud kaebajale reaalset kahju. Kaebaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele väitnud temale vaidlusaluse käskkirja tagajärjel mingisuguse mittevaralise või varalise kahju tekkimist ning ka kohtule ei ole äratuntav, et kaebajale võinuks Harku ja Murru Vangla poolt lühiajalise väljasõiduloa andmisest keeldumine kaasa tuua rahaliselt hüvitatavat kahju.

Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tütar täisealine ja elab Tallinnas. Lähedastega on võimalik suhelda ka vangla vahendusel (lühija pikaajalised kokkusaamised, telefonikõned ja kirjavahetus). Kaebaja ei ole selgitanud, miks tal oli lapsega võimalik suhelda üksnes väljasõidu loa saamisel ja millised kahjulikud tagajärjed kaebajale 2013. augustis väljaspool vanglat tütrega kokkusaamise ärajäämise tõttu kaasnesid. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milliseid dokumente ja miks ta sai neid EIK-le esitada üksnes lühiajalise väljasõidu ajal. Kaebaja kodus olnud dokumente oleks saanud kaebajale lähedaste kaudu

3

vanglasse toimetada ka posti teel või vanglas toimuvatel kokkusaamistel. Kaebaja ei ole märkinud, millised kahjulikud tagajärjed temale nende dokumentide kätte saamata jäämise tõttu 2013. augustis saabusid.

Eeltoodust lähtuvalt ei nähtu kaebusest sellist põhjendatud huvi, mis õigustaks kaebajal kohtu poole tuvastamiskaebusega pöördumist.

8. Kohus selgitab veelkord, et vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt ei taga kaebajale lühiajalise väljasõidu luba ja seega ka kõnealuste dokumentide kättesaamist või tütrega väljaspool vanglat kokkusaamist. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuses ei pane Harku ja Murru Vanglale kohustust menetluse uuendamiseks või kaebaja väljasõidule lubamiseks. Kuna kaebaja on ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, saab kaebajale lühiajalise väljasõidu loa andmise üle otsustada edaspidi üksnes Tallinna Vangla, mitte Harku ja Murru Vangla. Kui kaebajal esineb ka käesoleval hetkel põhjendatud vajadus lühiajalise väljasõidu loa saamiseks, on tal õigus esitada vastav taotlus Tallinna Vanglale.

9. Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtuvalt puudub A.V.il kaebeõigus Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks ning kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kohtule esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik