3-14-50960/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50960 Haldusasi VJ kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – VJ Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus VJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta VJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2014. a määruse haldusasjas nr 3-14-50960 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vahistatu VJ esitas 27.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute (kaebaja hoidmine eluruumidele esitatavatele nõuetele mittevastavates kambrites ning kinni peetavaid isikuid alandava jalutuskoha kujundamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas ühtlasi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

Kaebajat hoiti kartserihoones 17.04.2014–07.05.2014 kambris nr 79, 15.05.2014–21.05.2014 kambris nr 74 ja 21.05.2014–31.05.2014 kambris nr 71, kuid ükski nimetatud kambritest ei vastanud eluruumidele esitatavatele ehitustehnilistele ega sanitaarja hügieeninormidele. Kambrite seinad on räpased ja purunenud, laest pudeneb betooni (eriti kambris nr 71), mis on tingitud kambrite rõskusest. Kambrites olevad WC-potid on väga halvas seisukorras ja haisevad iiveldamaajavalt (eriti kambris nr 74). Ruumid on väikesed ja tualett on avatud, mis tekitab

3-14-50960 2(3) alandava mulje WC-s elamisest. Kõigis kambrites puudub täielikult ventilatsioon, mistõttu esineb pidev õhupuudus ja niiskus. Kambrite aknad on võrede ja võrkudega täielikult kaetud ning loomuliku valguse ligipääs puudub. Tehisvalgustuse tõttu halveneb pidevalt isikute silmanägemine. Kambri akende ja võrede vahele koguneb mustust, mida ei ole võimalik koristada. Kambrid ja kogu kartserihoone on elamiskõlbmatud. Kartserihoone jalutuskoht on tehtud läbipaistmatust klaasist ja puidust katusega, mis tekitab ruumis (kasvuhoones) viibimise tunde. Tallinna Vangla on jalutuskohale sellise katuse paigaldanud tahtlikult kinni peetavate isikute kannatuste suurendamiseks. Kartseri tingimused ei vasta VangS § 45 lg-le 1, § 55 lgtele 1 ja 2, § 651 lg-tele 1 ja 3 ning rikutud on kaebajale VangS § 41 lg-test 1 ja 2, põhiseaduse §-st 18, samuti Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni art-ga 3 ja Euroopa vanglareeglistikuga tagatud õigusi. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi (s.o vältida tema suhtes sarnaste olukordade kordumist tulevikus), samuti soovib ta esitada vangla vastu edaspidi kahju hüvitamise nõude.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2014 määrusega rahuldamata V. J taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1) ja kaebuselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis V. J kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).

Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja poolt esitatu pinnalt ei ole alust arvata, et tegemist oleks õiguslikult keeruka vaidlusega, mis tingiks vajaduse professionaalse õigusabi järele. Samuti pole alust arvata, et kaebaja jääks protsessis ebavõrdsesse olukorda (RÕS § 7 lg 3). V. J on võimeline kohtu abiga ise kaitsma oma õigusi.

HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt kuulub kaebuselt tasumisele riigilõiv 15 eurot. V. J vanglasisese isikuarve 27.01.2014–27.05.2014 väljavõttest nähtuvalt on kaebaja sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 122,40 eurot. Nimetatud summast ei ole tehtud ühtegi seaduses sätestatud mahaarvamist. Muude kulutuste (s.o sisseostud vangla kaupluses kokku 122,15 euro ulatuses) mahaarvamiseks puudub alus. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 61,20 eurot. Seega pole kaebajale menetlusabi andmine lubatud.

3. V. J esitas halduskohtu määruse peale 03.07.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 18.07.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. VJ palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega vabastada ta kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus on manipuleerinud kaebaja isikuarvele osade kaupa 27.01.2014– 16.04.2014 kantud 122 euro suuruse summaga. Kaebaja oli sunnitud nimetatud summa kulutama vangla kauplusest hügieenija kirjatarvete ning muude vajalike asjade soetamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50960 3(3) 5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mille puhul ei ole füüsilisele isikule menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. V. J vanglasisese isikuarve väljavõttest (tl 16 ja pöördel) menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (27.01.2014–27.05.2014) nähtub, et kaebaja sissetulek on olnud 122,40 eurot ning tema kahekordne keskmine kuusissetulek seega 61,20 eurot. Ehkki taotluse esitamise hetkel (27.05.2014) oli isikuarve jääk 0,25 eurot, ilmneb väljavõttest, et 122,15 eurot on V. J kulutanud vangla kaupluses ostude eest tasumiseks (viimati 05.05.2014 summas 21,52 eurot). V. J kui vahistatu sissetulekutest mingeid seadusest tulenevaid kinnipidamisi ei tehta.

6. Väidetavalt ebaregulaarsete ülekannete arvesse võtmata jätmiseks puudub seadusest tulenevalt alus. Mahaarvatavate kulutustena ei ole põhjust võtta täiendavalt arvesse võimalikke kulutusi hügieenija kirjatarvete või muude kaebaja hinnangul temale vajalike kaupade soetamiseks. Tallinna Vangla kodukorra p 1.3 järgi kohaldatakse kodukorda nii vahistatutele kui ka kinnipeetavatele, arvestades vahistatute suhtes ettenähtud erisusi. Kodukorra p-st 11.3 ei tulene piirangut, et vähekindlustatud vahistatule hügieenipakki ei väljastata. Samuti näevad kodukorra p-d 15.1.5–15.1.7 nii vahistatutele kui ka kinnipeetavatele ette võimaluse saada rahaliste vahendite puudumise korral vanglalt ümbrikke ja kirjapaberit (olgugi et piiratud koguses). Lisaks on vahistatutel õigus saada pakke (VangS § 98; justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) §-d 741–77; Tallinna Vangla kodukorra p 15.2), milles on VSE § 741 p 3 kohaselt lubatud edastada muu hulgas kirjatarbeid (sh pabereid, kirjutusvahendeid, ümbrikke, marke, postkaarte). Kuivõrd V. J olnuks rahaliste vahendite puudumise korral õigus nii hügieenikui ka kirjatarvete saamisele, siis ei saa riigilõivu tasumisest vabastamise võimaluse puudumist praegusel juhul asjaoludest tulenevalt pidada ka määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks.

7. Eelneva põhjal jääb V. J määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2014 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman