3-12-451/118 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-451 Haldusasi YJ kaebus kriminaalasja nr 07221000023 menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot Menetlusosalised Kaebaja – YJ, esindaja v.adv Maksim Grei-noman Vastustajad – Politseija Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.05.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus YJ 09.06.2014 määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta YJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2014 määrus haldusasjas 3-12-451 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.02.2007 algatati kriminaalasi nr 07221000019 karistusseadustiku (KarS) § 394 tunnustel (rahapesu) selle kohta, et S OÜ (reg. kood XXXXXXXXX) nimele avatud arvelduskontol on toimunud kahtlased tehingud, milles osalesid veel nimetatud äriühinguga seotud I OÜ (reg. kood XXXXXXXX) ja M OÜ (reg. kood XXXXXXXX). 01.03.2007 algatati kriminaalasi nr 07221000023 KarS § 394 tunnustel (rahapesu) selle kohta, et S OÜ (reg. kood XXXXXXXX) nimel avatud arvelduskontodel on toimunud kahtlased tehingud. 05.03.2007 ühendati kriminaalasjad nr 07221000019 ja 07221000023 ühte menetlusse (nr 07221000023). S OÜ (alates 12.02.2010), S OÜ (alates 09.03.2006), I OÜ (alates 23.05.2006) ja M OÜ (alates 26.05.2006) juhatuse liige on YJ. 09.03.2007 kuulati Y. J tunnistajana Keskkriminaalpolitseis üle. 29.03.2007 teostati läbiotsimine Y. J elukohas, mis on ühtlasi S OÜ, I OÜ ja M OÜ registrijärgne aadress. 29.03.2007 toimus läbiotsimine ka Y. J sõidukis.

3-12-451 2(6) Kriminaalasja menetlus lõpetati 23.12.2010 määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Harju Maakohtu 18.11.2011 määrusega nr 1-11-10889 (07221000023) tühistati Riigiprokuratuuri 03.10.2011 määrus osas, millega keelduti rahuldamast S OÜ, S OÜ, I OÜ ja M OÜ lepingulise esindaja kaudu esitatud taotlust kriminaalasja lõpetamise määruse väljastamiseks. Harju Maakohus ei nõustunud selles määruses Riigiprokuratuuri seisukohaga, et nende äriühingute käsitlemine kohtu poolt kolmanda isikuna teatud üksikküsimuste lahendamisel (vara arest, määruskaebemenetlus) ei loonud neile kriminaalasjas tervikuna kolmanda isiku staatust. Kohus leidis, et kriminaalasja nr 07221000023 menetluses vara arestimisel otsustati nende äriühingute seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle, mistõttu nad olid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 401 lg 1 tähenduses kolmandad isikud. Ühes ja samas kriminaalmenetluses saab isikul olla ainult üks menetlussubjektsus ja seda koos kõikide õiguste ja kohustustega. Kolmandat isikut ei saa KrMS §-s 402 sätestatud õigustest ilma jätta vaid põhjusel, et menetleja ei ole teinud määrust tema menetlusse kaasamise kohta. KrMS § 401 lg-st 3 ja § 206 lg 2 p-st 4 tulenevalt tulnuks taotlejatele kui kolmandatele isikutele kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata.

2. YJ esitas 04.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles temale kriminaalasja nr 07221000023 menetluses tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist summas 100 eurot. Kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolud, et kaebajat sunniti andma ütlusi, mida võidi kasutada kaebaja enda ja tema esindatavate vastu ning võeti ära õigus kaitsja abile kaebaja ülekuulamisel ja läbiotsimisel. Kaebaja hinnangul oleks teda tulnud tunnistaja asemel üle kuulata kriminaalmenetluses kui kolmandate isikute esindaja, misläbi oleks kaebajal olnud suuremad õigused kui tunnistajal. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2013 otsusega rahuldati Y. J apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tallinna Halduskohtu 18.10.2012 otsus ning saadeti asi Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus asus 31.05.2013 otsuse p-des 17 ja 18 seisukohale, et kaebus on esitatud ilmselgete kaebetähtaja rikkumise tunnustega ning asja uuel läbivaatamisel peab halduskohus kontrollima halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kaebuse tähtaegsust.

3. Y. J esitas 26.01.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Ühtlasi avaldas kaebaja, et ta soovib kohtukoosseisu taandamist.

Tallinn Halduskohus pidas 11.03.2014 määrusega avaldust kohtuniku taandamiseks alusetuks ja jättis ennast taandamata ning edastas taandamisavalduse Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 12.03.2014 määrusega avalduse kohtunik Indrek Paukštyse taandamiseks rahuldamata.

Y. J kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt pidi kaebaja esmalt mõistma, et rikutud on tema õigusi ja tal on seadusel põhinev õigus nõuda selle eest rahalist hüvitist. KrMS § 8 p-d 1 ja 2 sätestavad, et uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; ja tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kaitsja mittevõimaldamisel langes selgitamiskohustuse koormus vastustajatele, kes ei selgitanud kaebajale tema õigusi, ühel korral nõudsid kaitsja lahkumist, võimaldamata seejuures kaebajale mõista oma õiguste rikkumist. Riigikohus on pidanud võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt, eriti juhul kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02, p 26; 3-3-1-30-09, p 21; 3-3-1-3-13, p 18). Praegusel juhul heidab kaebaja vastustajatele ette tema õiguste rikkumist,

3-12-451 3(6) mille olulisteks koostisosadeks oli selgitamiskohustuse rikkumine ja kvalifitseeritud õigusabi (kaitsja) mittevõimaldamine. Seega kaebaja olukord on analoogne. Seaduse tasemel on äärmiselt puudulikult ja vastuoluliselt reguleeritud kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Kriminaalmenetluse käigus rikutud õiguste eest kahjuhüvitise maksmise alus ja kord on olnud vaidluse objektiks Riigikohtu tasemel alles 2011. a (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-69-09; 3-3-1-35-10). Käesoleva kaebuse aluseks oleva kahju hüvitamine oli kuni 2011. a ebaselge nii vastustajatele kui ka kohtutele. Kaebaja hinnangul oleks ilmselt liialt nõuda temalt, et ta märtsiks 2010. a suudaks tunda õigust paremini kui avalik võim ise ja suudaks ennustada aasta pärast tekkivat Riigikohtu praktikat.

4. Politseija Piirivalveamet ja Riigiprokuratuur leidsid, et tähtaja ennistamiseks puudub alus.

5. Tallinna Halduskohus luges 26.05.2014 määrusega Y. J kaebuse esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist (resolutsioon p 1) ning jättis Y. J kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja nr 3-12-451 menetluse (resolutsiooni p 2). HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai või pidi saama kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sama tähtaeg on kahju hüvitamise kaebuse esitamisele sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3. Kahjust, mis väljendub läbiotsimiste ja ülekuulamise käigus kaitsja puudumise ja kahtlustuse sisu mitteteadmise ning ütluste kriminaalkaristuse ähvardusega andma sundimise tõttu väidetavalt kogetud alanduse ja nördimuse tundes, ning kahju põhjustanud isikust (läbiotsimist ja ülekuulamist läbi viinud ametiisik) pidi kaebaja, keda üle kuulati ja kelle juuresolekul läbiotsimist teostati, saama teada hiljemalt ülekuulamise (09.03.2007) ja läbiotsimise (29.03.2007) toimumise päeval. Kaebus on kohtule esitatud 04.03.2012 ehk ligikaudu viis aastat pärast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada saamist. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS §

17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg peab olema isegi õiguslikult kogenematu inimese jaoks piisav, et välja selgitada, vajadusel professionaalset õigusabi kasutades, asjakohane õiguslik regulatsioon. Arvestades hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja pikkust, ei ole selle ligikaudu kaheaastane ületamine kaebaja poolt vabandatav vastustaja poolse selgitamiskohustuse rikkumisega ega ebaselge seadusandliku regulatsiooniga. Kahjunõude tähtaegset esitamist takistanud objektiivsete põhjuste olemasolu kaebaja väitnud ei ole. Seega jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja kohus lõpetab haldusasja menetluse. Tasutud riigilõivu saab kaebaja tagasi taotleda riigilõivuseaduses ettenähtud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Y. J palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja asjas tagastamist halduskohtule teises kohtukoosseisus menetluse jätkamiseks. Kaebaja ei nõustu sellega, et HKMS § 46 lg 4, RVastS § 17 lg 3 regulatsioonid on piisavalt selged, et keskmine õigusteadmisteta isikuna saaks mõista, kuidas esitatakse kaebus kriminaalmenetlustoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. HKMS-st ega RVastS-st ei selgu, et vastava seaduse alusel menetletakse kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahjunõudeid. Seadusandja poolt kasutatav sõnavara viitab selgelt ja ühemõtteliselt haldusmenetlusele, mis on kriminaalmenetlusest selgelt eristatav menetluse liik. RVastS § 2 lg 3 viitab otseselt haldusmenetluse seadusele.

3-12-451 4(6) See, et kaebaja on olnud mitte kriminaalmenetlusväline isik, vaid kolmanda isiku seaduslik esindaja ehk siiski kriminaalmenetlusosaline, selgus alles 18.11.2011. Kui vastustajad jätkuvalt teatavad kaebajale, et tema ei ole kriminaalmenetlusosaline, on kaebajal keeruline järeldada, et kaebajal on seoses kriminaalmenetlusega siiski kohtusse pöördumise õigus. Vastupidi, selline prokuratuuri ja uurimisasutuse tegevus lõid mulje, et kuna kaebaja on kriminaalmenetlusväline isik, siis kriminaalmenetluse raamides tal mingeid nõudeid tekkida ei saa.

Pärast maakohtu määrusest teadasaamisest, et kaebaja on siiski menetlussubjekt, pöördus kaebaja kohe halduskohtusse. Käesoleva kaebuse esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Halduskohtus ei tekkinud ei kohtunikul ega vastustajat esindaval juhtival riigiprokuröril vähimatki kahtlust kaebuse tähtaegsuses. Seega saab mõjuvaks põhjuseks pidada seda, et kaebaja kaebetähtaja arvestamisel lähtus sellest, et kaebusega saab kohtusse pöörduda üksnes kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt. Praegune kaebus on esitatud 1 aasta ja 4 kuu möödumisel kriminaalmenetluse lõpetamisest ja 3 kuu jooksul määruse kättesaamisest, mida uurimisasutus ja prokuratuur väljastasid alles maakohtu määruse alusel ja sedagi viivitusega.

Arvestades Riigikohtu seisukohta kohtuotsuses nr 3-3-1-35- 08, õigustavad antud asjaolud tähtaja ennistamist. Kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud riigi poolt loodud õigusselgusetusest ja vastustajate poolsest eksitamisest. Kaebaja üksikisikuna selle eest vastustada ei saa. Tähtaja ennistamine ei piira menetlusväliste üksikisikute õigusi. Väljatoodud põhjendustel on kaebaja arvates kaebetähtaja möödalaskmine leidnud aset mõjuval põhjusel ja HKMS § 38 lg-st 5, § 124 lg-st 1 tulenevalt tuleb kaebetähtaeg ennistada. Tallinna Halduskohus samas kohtukoosseisus on vaadanud läbi kaebaja poolt juhitavate äriühingute S OÜ, I OÜ ja M OÜ kaebuse kriminaalmenetlust kriminaalasjades nr 07221000019 ja 07221000023 ajendanud haldusmenetluse õiguspärasuse kohta (haldusasi nr 3-07-652) ning kaebaja poolt juhitavate äriühingute S OÜ, I OÜ ja M OÜ kaebuse kriminaalmenetluses nr 07221000023 tekitatud kahju hüvitamise nõudes (haldusasi nr 3-11-1845).

Seetõttu on alus eeldada, et kohtukoosseisul on paratamatult kujunenud teatav eelarvamus nii haldusasja esemeks olevate asjaolude kui ka kaebaja enda isiku suhtes. Kaebaja esitas taandamisavalduse 27.01.2014 menetlusdokumendis, mille Tallinna Halduskohtu esimees jättis 12.03.2014 kohtumäärusega rahuldamata. Määruses leiti, et nii esemeline kui isikuline seos praeguse ja varasemate kohtuasjade vahel on olemas, kuid leiti, et varasemates menetlustes osales kaebaja mitte isiklikult vaid juriidiliste isikute ehk õigusliku fiktsiooni kaudu, mis katkestavat isikustatud seose varasemate kohtuasjadega.

Kaebaja leiab, et see seisukoht on ebaõige. Äriühingu ja selle juhatuse vahel eksisteerib tihe majanduslik seos. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt vaadelnud selliste äriühingute ja nende juhatuse vahelisi läbipõimununa, vähemasti inimõiguste tagamise aspektist (vt nt Case of Delfi v. Estonia, EIK kaebus nr 64569/09). Praktiline ja efektiivne õiglase kohtupidamise tagamine tähendab, et kohtupidamine on õiglane ja kohtukoosseisu erapooletus tagatakse mitte formalistlikult, vaid sisuliselt. Sisuliselt käesoleva kohtuasja menetlus õiglane ei ole.

Seega on käesolevas asjas kohtumääruse teinud ebaseadusliku kohtukoosseis, mis toob kohtumääruse tühistamise sõltumata muudest kaebaja väidetest (HKMS § 199 lg 1 p 5, § 203 lg 2).

7. Riigiprokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab sarnaselt samas haldusasjas 31.05.2013 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, et HKMS § 46 lg 4 ja RVastS § 17 lg 3 seovad kaebetähtaja kulgema hakkamise kahjust, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Seonduvalt kaebaja väidetega riigivastutuse aluseks oleva regulatsiooni ebaselguse kohta, soovib vastustaja rõhutada, et halduskohtule kaebuse esitamisel on tulenevalt HKMS § 38 lg 1 p-st 7 nõutav vaid kaebuse faktiline, mitte õiguslik põhjendus. Samuti ei ole asjakohased kaebaja seisukohad, justkui saaks kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks pidada asjaolu, et õigusliku ebaselguse tõttu ei ole

3-12-451 5(6) üheselt arusaadav, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebus tuleb esitada halduskohtule. Vastustaja möönab, et kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni ei saa pidada täiuslikuks (nt Riigikohtu üldkogu otsus 3-3-1-85-09, p 119-128). Kuigi määruskaebuse esitaja on leidnud, et HKMS ega RVastS ei maini kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi seisukohta, mis võimaldaks isegi teoreetiliselt arutleda, et kaebus riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võiks alluda tsiviilvõi kriminaalkohtule. Isegi kui nõustuda, et kaebaja ei teadnud millisesse kohtusse kahju hüvitamise kaebusega pöörduda tuleb, oleks tal olnud võimalus pöörduda nii tsiviilkui ka halduskohtu poole, kuivõrd mõlemad kohtud hindavad hagi või kaebuse menetlusse võtmisel seda, kas kohtul on pädevus konkreetse vaidluse lahendamiseks (HKMS § 121 lg 3, TsMS § 371 lg

1 p 1). Samuti on reguleeritud olukord, kus nii tsiviilkui ka halduskohus on pädeva kohtu osas eriarvamusel (HKMS § 121 lg 3, TsMS § 372 lg 8). Ekslik on kaebaja väide, justkui ei tekkinud kaebuse esmakordsel läbivaatamisel Tallinna Halduskohus vastustajal kahtlust kaebuse tähtaegsuses. Tallinna Halduskohtule esitatud prokuratuuri 12.04.2012 vastuse nr RP-2-7/11/255 punktis 8 asus vastustaja muu hulgas järgmisele seisukohale: „Prokuratuur ei saa nõustuda ka kaebuse esitajaga selles osas, et viimane sai oma õiguste rikkumisest teada Harju Maakohtu 18.11.2011 määrusest, millest tulenevalt on kaebus esitatud tähtaegselt.“ RVastS ega HKMS ei sea kahju hüvitamise kaebuse esitamise lubatavust sõltuvusse kaebuse esitaja menetlusstaatusest kriminaalmenetluses. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited, justkui oleks talle vale menetlusstaatuse omistamise tõttu jäänud tutvustamata õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik sätestab menetleja erinevaid kohustusi õiguste selgitamisel, puudub imperatiivne nõue igale menetlusosalisele selgitada, et juhul, kui menetlusosaline leiab, et temale on kriminaalmenetluse käigus kahju tekitatud, on tal võimalus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib kaebekorra selgitamata jätmine olla teatud juhtudel käsitletav kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Samuti ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lg 1 alusel esitanud prokuratuurile ning prokuratuur ei oleks taotluse rahuldamata jätmisel viidanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud edasikaebekorrale. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kohtuniku taandamiseks alust ei esine.

8. Politseija Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna halduskohus on asja õigesti lahendanud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolm aastat on kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks väga pikka aeg ning kui isiku õiguste rikkumine tõesti aset leidis, siis oleks selle aja jooksul pidanud kaebaja leidma ka võimaluse kohtusse pöörduda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus jääb rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

10. Vastuseks määruskaebuse väitele, et lahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, märgib ringkonnakohus, et halduskohus on taandamistaotluse õigesti lahendanud. Kohtuniku taandamise aluseks ei saa olla see, et ta on varasemalt lahendanud sama kaebajaga seotud teist kohtuasja. Ebasoodsa kohtulahendi tegemine ei tähenda, et kohtunikul oleks kaebaja suhtes mingi subjektiivne eelarvamus.

11. Kaebaja on leidnud, et mittevaraline kahju on tekitatud 2007. a märtsikuus aset leidnud kriminaalmenetluse toimingutega. RVastS § 9 lg 1 tähenduses mittevaralise kahju (väärikuse

3-12-451 6(6) alandamine, kodu või eraelu puutumatuse rikkumine vms) tekkimine pidi ilmnema kohe, mitte alles pärast maakohtu 18.11.2011 määrust, millega kohustati Riigiprokuratuuri OÜ-dele S, S, I ja M kui kolmandatele isikutele kriminaalasja lõpetamise määrust väljastama. Väidetav ebaselgus kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõuetega seoses kõrvaldati Riigikohtu poolt 2011. a alguses. Kaebaja pöördus kohtusse ca aasta hiljem, olukorras, kus vaidlusaluste toimingute sooritamisest oli möödas juba viis aastat. Sellist viivitust ei saa pidada mõistlikuks. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine ning halduskohtusse kaebuse esitamine ei saanud sõltuda tema menetluslikust staatusest kriminaalmenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman