2-13-19273/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. augustil 2014

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku

kaudu

Tsiviilasja number

2-13-19273

Kohtuasi

OÜ XXX(pankrotis) pankrotihalduri Heikki Ojamaa hagi

XXXvastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

82 040,94 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

OÜ

XXX(pankrotis),

registrikood

XXX,

pankrotihaldur Heikki Ojamaa (isikukood 36307020301)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja advokaat Martin Traat

Kohtuistungi toimumise aeg

19. mai 2014

Resolutsioon

1. OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa hagi

XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldada

2. Välja mõista XXX 56 350,89 € (viiskümmend kuus tuhat

kolmsada

viiskümmend

eurot

ja

senti)

OÜ

XXX(pankrotis) kasuks

3. Välja mõista XXX viivis 20 759,35 € (kakskümmend

tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja 35 senti)

perioodi 30.04.2008 - 26.04.2013 eest OÜ XXX(pankrotis)

kasuks

4. Välja mõista XXX viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 56 350,89 € alates 27.04.2013

kuni põhinõude kohase täitmiseni OÜ XXX(pankrotis)

kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Eelnev menetluskäik

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 27.04.2011 määrusega kuulutati välja OÜ

XXX(pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati advokaat Heikki Ojamaa. Vastavalt

PankrS § 35 lg 1 p 2 läks pankroti väljakuulutamisega haldurile üle OÜ XXX(pankrotis) vara

valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses,

mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on XXX(edaspidi kostja) OÜ XXX(pankrotis) juhatuse

liikmena tekitanud OÜ-le XXX(pankrotis) kahju põhisummas 56 350,89 eurot, mis tuleneb

eelkõige alusetult tehtud rahalistest ülekannetest ja sularaha väljavõtmisest perioodil 29.04.2008

- 30.12.2008.

Kostja, omades OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liikmena ligipääsu OÜ XXX(pankrotis)

arveldusarvetele, on teinud alates 29.04.2008 kuni 30.12.2008 iseendale ülekandeid ja võtnud

sularaha välja kokku 56 350,89 eurot, alljärgnevalt: 29.04.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud

kostjale ülekande summas 555 000,00 krooni ehk 35 470,96 eurot selgitusega: „laenu tagastus“;

29.04.2008 on kostja võtnud sularahas OÜ XXX(pankrotis) Nordea panga arveldusarvelt välja

sularaha 45 000,00 krooni ehk 2 876,02 eurot; 19.11.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud

ülekande summas 231 700,00 krooni ehk 14 808,33 eurot kostjale selgitusega: „laenu tagastus“;

22.12.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud ülekande summas 30 000,00 krooni ehk 1 917,35

eurot kostjale selgitusega: „väljamakse“; 30.12.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud ülekande

summas 20 000,00 krooni ehk 1 278,23 eurot kostjale selgitusega: „väljamakse“.

Seisuga 28.04.2008 puudusid OÜ-l XXX(pankrotis) kohustused kostja ees, mis nähtuksid poolte

vahelise rahaliste ülekannete pangakonto väljatrüki ajaloost või muudest asjaoludest, mistõttu

puudus OÜ-l XXX(pankrotis) igasugune alus ja kohustus tagastada kostjale laenu või muid

tasutud makseid või teostada kostjale väljamakseid muudel alustel.

Kostja on OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liikmena ajutisele haldurile ja haldurile esitatud vastuses

kirjalikult kinnitanud võlgniku majandustegevuse lõppemist 2008.a. majandusaasta jooksul,

mistõttu on kõnealuste tehingute võimalik majanduslik põhjendatus samuti küsitav.

Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kõik rahalised ülekanded ja väljamaksed kostjale on OÜ

XXX(pankrotis) arveldusarvelt toimunud õigusliku aluseta.

Arvestades OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses kostja kui võlgniku juhatuse liikme poolt

haldurile esitatud finantsaruandeid, pidi kostjale alates 29.04.2008 ja edasiste ülekannete ning

väljamaksete tegemisel olema teada, et nimetatud rahalised ülekanded ja sularaha väljamaksed

kostjale kui füüsilisele isikule on alusetud ja seega õigusvastased. Lisaks pidi kostja keskmise

mõistliku juhatuse liikmena olema teadlik ja aru saama, et ilma õigusliku aluseta rahaliste

ülekannete ja väljamaksete tegemine temale endale kui füüsilisele isikule tekitab ühtlasi varalist

kahju OÜ-le XXX(pankrotis), kuivõrd selle tegevuse tagajärjel väljus OÜ XXX(pankrotis)

valdusest ja käsutusest samaväärne summa. Seega on OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige

29.04.2008 tehtud ülekande ja sularaha väljavõtmise, samuti hilisemate väljamaksete ja

ülekannetega omastanud alusetult OÜ XXX(pankrotis) rahalisi vahendeid summas 56 350,89

eurot tekitades äriühingule varalist kahju vähemalt samas ulatuses ja vähemalt samas summas on

suurenenud kostja vara.

Hageja tugineb hagiavalduses materiaalõiguslikult ÄS § 187, TsÜS § 32, § 35, § 138, VÕS § 6,

§ 127 ja § 620, samuti pankrotiseaduses sätestatud tehingu tagasivõitmise sätetele. Lisaks taotleb

hageja hagi rahuldamist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel ning

taotleb hagi läbivaatamisel alternatiivselt nõude rahuldamist toime pandud delikti alusel. Kostja

on temapoolse tegevuse tulemusena saanud alusetult hagejalt raha.

Hageja on seisukohal, et kostja on alusetult teostatud ülekannete ning OÜ XXX(pankrotis) vara

omandamisega rikkunud ka TsÜS §-st 35 tulenevat juhatuse liikme kohustust, mille tagajärjel on

OÜ-le XXX(pankrotis) tekitatud varalist kahju. Seadusest tulenevalt äriühingu huve arvestava

ning äriühingu suhtes lojaalselt tegutseva juhatuse liikme käitumisega on otseselt vastuolus

tehingud, kus äriühing teeb juhatuse liikme kui füüsilise isiku arveldusarvele ülekandeid ja

väljastab sularaha ilma õigusliku aluseta ning igasugust vastu sooritust ja tagatisi saamata (nagu

käesoleval juhul), veel enam, kirjalikke lepinguid sõlmimata. Kostja on rikkunud juhatuse liikme

kohustust, mille järgi juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil,

millist kohustust on kostja otseselt rikkunud. Käesoleval juhul on kostja läinud korduvalt

vastuollu enda ja osaühingu huvidega ning on teinud iseendale ülekandeid ja rahalisi

väljamakseid ilma õigusliku aluseta ja igasugust vastu sooritust ning tagatisi saamata. See

tähendab, et kostja tegi OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liikmena arveldusarvetelt ülekandeid ja

väljamakseid selliselt, et tehtud soorituste tagastamata jätmisel puuduksid OÜ-l XXX(pankrotis)

võimalused enda nõudeid reaalselt maksma panna. Lisaks eeltoodule ei ole korraliku juhatuse

liikme hoolsuskohustusega kooskõlas ka tegevus, mille kohaselt ei ole kostja iseendale

ülekannete tegemisel ega arvelduste käigus sõlminud kirjalikke lepinguid poolte vaheliste

õiguste ja kohustuste fikseerimiseks.

Kostja poolt perioodil 29.04.2008.-30.12.2008.a. tehtud toimingute (st. rahaliste ülekannete ja

sularaha väljavõtmise) tulemusena vähenes ilma õigusliku aluseta OÜ XXX(pankrotis) vara 56

350,89 eurot. Hageja on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada mitmel erineval õiguslikul

alusel, kuivõrd tehingule kohalduvad ka pankrotiseadusest tulenevad tehingu tagasivõitmist

reguleerivad sätted.

Hageja palub hagiavaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt OÜ XXX(pankrotis) kasuks

põhivõlg 56 350,89 eurot, viivis VÕS § 113 sätestatud määras perioodi 30.04.2008 - 26.04.2013

eest kogusummas 20 759,35 eurot ja viivis 0,024% päevas põhinõudest 56 350,89 eurot alates

27.04.2013.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina 0,024% päevas

väljamõistetud põhisummalt (põhinõudest) kuni selle täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei vasta hagis esitatud info tõele. Kostja on aastatel

2007 kuni 2008 laenanud OÜ-le XXX(pankrotis) kokku 71 900,61 eurot. Õige ei ole tõlgendada

kostja 18.04.2013 e-kirja selliselt, nagu laenulepingut kostja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel poleks

sõlmitud, kostja kinnitab kirjas, et ta ei leidnud laenulepingut, mitte seda, et lepingut poleks

olemas. Rahade ülekandmise fakt märkega „laen” kostja kontolt OÜ XXX(pankrotis) kontole

tõendab vastupidist. Kostja ei ole saanud raha alusetult.

Hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja juhatuse liikme käitumise vahel puudub igasugune seos.

Hageja on meelevaldselt võtnud suvalised kontoväljavõtted ülekannete kohta kostjale, jättes

hagis üldse märkimata asjaolu, et kostja OÜ-le XXX eelnevalt laenu andis. Hageja eitab

ilmselget fakti, et kostja hagejale laenu andis.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige alates 20.11.1998

ja on teinud OÜ XXX(pankrotis) arvelt alates 29.04.2008 kuni 30.12.2008 ülekandeid iseendale

ja võtnud sularaha välja kokku 56 350,89 eurot.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on OÜ-le XXX(pankrotis) juhatuse liikmena alusetult

tehtud rahaliste ülekannete ja sularaha väljavõtmisega perioodil 29.04.2008-30.12.2008

tekitanud kahju 56 350,89 eurot.

TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed.

ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab (osaühingu) juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Kohtule esitatud Nordea Panga konto väljavõtetest nähtuvalt on OÜ XXX(pankrotis) teinud

kostjale 29.04.2008 ülekande summas 555 000,00 krooni ehk 35 470,96 eurot ja 19.11.2008

ülekande summas 231 700,00 krooni ehk 14 808,33 eurot selgitustega: „laenu tagastus“.

22.12.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud kostjale ülekande summas 30 000,00 krooni ehk

1917,35 eurot ja 30.12.2008 on OÜ XXX(pankrotis) teinud kostjale ülekande summas 20 000,00

krooni ehk 1278,23 eurot selgitustega: „väljamakse“.

29.04.2008 on kostja võtnud sularahas OÜ XXX(pankrotis) Nordea panga arveldusarvelt välja

sularaha 45 000,00 krooni ehk 2876,02 eurot.

Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt kinnitas kostja 18.04.2013 vastuses hageja

teabenõudele, et ta ei ole leidnud kostja ja OÜ XXX vahelist laenulepingut ning, et vestlusest

teise juhatuse liikme XXXselgus, et kostja ja XXXon teinud laenu tagastamise kannetega vea

ning kostjale kantud summad tuleb lahutada XXXnõudest.

XXXesindaja adv. Anto Kasaki kirjalikust vastusest hagejale nähtub, et kostja esitatud väide ei

vasta tõele.

Eelpool nimetatud vastuväidet kostja hagimenetluses enam esitanud ei ole.

Kostja OÜ-le XXX(pankrotis) laenu andmise vastuväidete tõendamiseks esitatud AS-i SEB Pank

maksekorraldustest nähtuvalt on ta perioodil 15.05.2007 – 14.11.2008 OÜ-le XXX(pankrotis)

laenu andnud kokku 71 900,61 eurot, 2007.-ndal aastal summas 430 000 krooni ehk 27 482,01

eurot ja 2008.-ndal aastal 695 000 krooni ehk 44 418,60 eurot.

Hageja esitatud AS-i SEB Pank, Swedbank AS-i ja Nordea Panga filtreeritud väljavõtetest

nähtub, et perioodil 01.01.2006 – 13.07.2009 on OÜ XXX(pankrotis) teinud kostjale ülekandeid

selgitustega „laenu tagastamine“, „laenu tagastas“, „laen“ kokku 2 444 700,00 krooni ehk

156 244,81 eurot ning perioodil 12.05.2006 – 30.12.2008 ülekandeid selgitustega „väljamaks“,

„väljamakse“ või „ülekanne“ kokku 595 000,00 krooni ehk 38 027,43 eurot. Seega on perioodil

01.01.2006 – 13.07.2009 OÜ XXX(pankrotis) teinud kostjale ülekandeid kokku 3 039 700,03

krooni ehk 194 272,24 eurot. Järelikult on summaarne vahe perioodi 01.01.2006 – 29.12.2010

kohta 1 701 200,05 krooni ehk 108 726,50 eurot st OÜ XXX(pankrotis) on teinud kostjale selle

summa võrra ülekandeid rohkem kui kostja OÜ-le XXX(pankrotis).

Kohtule dokumente, sealhulgas lepinguid, mis tõendaksid OÜ XXX(pankrotis) ja kostja kui

füüsilise isiku vahelisi võlaõiguslikke suhteid, mille alusel OÜ-l XXX(pankrotis) oleks olnud

kohustus tasuda kostjale raha ja kostjal vastavalt kohustus nõuda OÜ-lt XXX(pankrotis) rahalise

kohustuse täitmist esitatud ei ole.

Tõendeid vastuväite, et kostja tasus OÜ XXX(pankrotis) eest maksuvõla, tõendamiseks kohtule

esitatud ei ole.

Kohus on seisukohal, et kostja esitatud ostu-müügileping OÜ XXX(pankrotis) ja XXX. OY

vahel on asjasse puutumatu, kuna lepingust nähtuvalt ei kajasta see kostja väidetud kohustust

tasuda 30% XXX. OY ostusumma OÜ XXX(pankrotis) eest. Lepingust nähtuvalt tuli ostusumma

tasuda ostjal ehk OÜ-l XXX(pankrotis).

Eelpool toodud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et OÜ XXX(pankrotis)

arveldusarvelt tehtud raha ülekanded ja väljamaksed kostjale kokku 56 350,89 euro ulatuses on

õigusliku aluseta ning äriühingu tegevuse lõppemise tõttu 2008.aastal, majanduslikult

põhjendamata.

Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige (kostja) on oma kohustust

rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS

§ 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on

oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme

vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat.

Kohus on seisukohal, et kostja on alusetult teostatud ülekannete ning OÜ XXX(pankrotis) vara

omandamisega rikkunud TsÜS §-st 35 tulenevat juhatuse liikme kohustust, mille tagajärjel on

OÜ-le XXX(pankrotis) tekitatud varalist kahju. Kostja ei ole tõendanud, et ta on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostja kui OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liikme ja seadusliku esindaja tegevuse ning OÜ-l

XXX(pankrotis) kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, kuna ilma kostja vahetu tegevuseta ei

oleks olnud võimalik rahaliste vahendite väljaminek OÜ XXX(pankrotis) valdusest ja omandist

ning OÜ-le XXX(pankrotis) ei oleks nimetatud kahju tekkinud. Järelikult on tegemist kostja

poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahjuga, hagi on põhjendatud ja

tõendatud ning kuulub VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 täies ulatuses rahuldamisele. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 56 350,89 eurot.

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist vastavalt seaduses

sätestatud määrale. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

ning alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lg 2 tulenevalt arvestatakse muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu

tekitatud kahju hüvitamise korral kahjuhüvitiselt viivist alates hetkest, mil kahju hüvitama

kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista OÜ XXX(pankrotis) kasuks viivise VÕS § 113

sätestatud määras perioodi 30.04.2008 - 26.04.2013 eest kogusummas 20 759,35 eurot ja alates

27.04.2013 kuni kohustuse täitmiseni põhivõlalt vastavalt VÕS §- 113 lg 1 teises lauses

sätestatule. Kostja viivise arvutuskäigule vastuväiteid ei esitanud.

Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, vastab seaduses sätestatule ja kuulub täies

ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses

esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik