3-14-50895/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50895 Haldusasi Primera Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 19.03.2014 korralduse nr 12.2-3/20226-14 osaliseks tühistamiseks sunniraha määramise osas Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – Primera Grupp OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis Mahlapuu Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Primera Grupp OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta Primera Grupp OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so hiljemalt 8. septembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA või maksuhaldur) kontrollis SJ Building OÜ 2013. aasta oktoobrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kuna Primera Grupp OÜ osutas SJ Building OÜ-le alltöövõttu, siis pöördus MTA Primera Grupp OÜ kui kolmanda isiku poole ning kohustas 10.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/20226-12 (edaspidi 10.03.2014 korraldus; tlk 27- 28) Primera Grupp OÜ-d andma teavet ja esitama dokumente. Korralduses sisaldus ka hoiatus korralduse täitmata jätmise korral sunniraha kohaldamiseks. Seoses 10.03.2014 korralduse täitmata jätmisega kohustas MTA 19.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/20226-14 (edaspidi 19.03.2014 korraldus; tlk 8 ja pöördel) Primera Grupp OÜ-d maksma sunniraha summas 320 eurot.

2(3) 2. 27.03.2014 esitas Primera Grupp OÜ 19.03.2014 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 21.04.2014 vaideotsusega nr 6-1/2097-2 rahuldamata (tlk 9-10). 3. Primera Grupp OÜ esitas 22.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse 19.03.2014 korralduse tühistamiseks sunniraha määramise osas. Kaebaja leiab: 3.1. 19.03.2014 korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna kaebajale ei ole 10.03.2014 korraldust kätte toimetatud ning ka postiasutuse teadet ei ole kaebaja registrijärgsele aadressile jäetud. Seega on maksuhaldur rikkunud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg 2 teises lauses sätestatud kirjaliku haldusakti kättetoimetamise nõuet. 3.2. MTA revident edastas kaebaja e-postile 12.03.2014 teate 10.03.2014 korraldusest, kuid korraldust ei olnud e-kirjale lisatud, mistõttu ei ole kaebaja keeldunud maksuhaldurile dokumentide esitamisest ja teabe andmisest. Selline maksuhalduri käitumine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega ning on eksitav. MKS § 136 lg 1 sätestab, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Kaebajale antud tähtaeg ei olnud ilmselgelt piisav 10.03.2014 korralduse täitmiseks. Sunniraha määramine summas 320 eurot ei ole ka proportsionaalne sunnivahend, arvestades kõiki asjaolusid, sh nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslase käitumist. 4. MTA palub jätta kaebuse rahuldamata. 19.03.2014 korralduse aluseks olnud 10.03.2014 korraldus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamist reguleerivad HMS § 25 lg 1 kõrval MKS 53¹ lg 2 ning MKS 53¹ lg 4. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lugeda usaldusväärseks postiasutuse väljatrüki, kust nähtub kättetoimetamise katse ja teatise väljatrükkimine. Postiasutusel ei ole otstarbekas kunstlikult luua veel mingeid täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid vahetult teatise postkasti panemise fakti. Lisaks jääb vastustaja ka vaideotsuses (tlk 9-10) toodud seisukohtadele, et maksuhalduri ülesandeks ei ole kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud haldusaktid kätte saanud või mitte. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani (Riigikohtu otsused 3-3-1-10-04, p 14; 3-3-1-75-07, p 15; 3-3-1-65-09, p 13). Määrava tähtsusega ei ole see, et e-kirjale ei olnud lisatud 10.03.2014 korraldust, kuna see saadeti täiendavalt ning asja otsustamisel on määravaks see, et MKS kohaselt on maksuhalduri haldusaktid maksukohustuslasele kätte toimetatud.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. MTA esitatud materjalidest (tlk 26-32 pöördel) nähtub, et 10.03.2014 korraldus edastati kaebaja juriidilisele aadressile (Raua tn 14-5, Tallinn; tlk 58) ning see tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu 27.03.2014 (tlk 30-32 pöördel). Vastavalt MKS § 54 lg-le 6 loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. 6. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendites on korduvalt selgitatud juriidilise isiku kohustust korraldada posti vastuvõtmist ning kohus ei korda neid põhjendusi. Kohus rõhutab vaid, et tähtkirjaga väljastatud haldusakt tuleb lugeda juriidilisele isikule teatavaks tehtuks ajast, mil adressaadile jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. Kas adressaat ka tegelikult haldusakti kätte sai, pole juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-37-03, p 11 ning Riigikohtu otsus 3-3-1-42-11, p 11).

3(3) Tallinna Ringkonnakohus asus haldusasjas nr 3-11-121 järgnevale seisukohale: „Asja lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, millal kaebaja reaalselt maksuotsuse kätte sai, vaid hinnata tuleb, kas on tõendatud kaebaja registrijärgsel aadressil teate jätmine postkasti. Teate jätmise kinnitamiseks on maksuhaldur esitanud Eesti Post AS väljatrüki postisaadetise liikumise kohta, kust on näha, et 01.10.2010 kell 12:11 on toimunud kättetoimetamise katse ning kell 12:06 teatise väljatrükkimine. Ringkonnakohtu hinnangul rohkem dokumentaalseid tõendeid teate postkasti jätmise kohta koguda ei ole võimalik. Vastupidiselt halduskohtule loeb ringkonnakohus usaldusväärsemaks postiasutuse väljatrüki, kust nähtub kättetoimetamise katse ja teatise väljatrükkimine. Postiasutusel ei ole otstarbekas kunstlikult luua veel mingeid täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid vahetult teatise postkasti panemise fakti./…/“. MTA esitas kohtule Aktsiaselts Eesti Post väljatrüki postisaadetise liikumise kohta, kust nähtub, et 11.03.2014 toimus kättetoimetamise katse, mille juures on märkus „Saaja ei olnud kättesaadav. Hoiule jäetud, teade saajale“. Seega on 10.03.2014 korralduse kättetoimetamine kaebajale tõendatud. 7. 12.03.2014 edastas MTA kaebajale e-kirja (tlk 7), millele ei olnud lisatud 10.03.2014 korraldust, kuid millest nähtus selgelt, et kaebaja on adressaat haldusakti osas, millega MTA nõuab teabe ja dokumentide esitamist. Vaatamata sellele ei võtnud kaebaja MTA-ga ühendust, et anda märku e-kirja sisus toodud korralduse lisamata jätmisest e-kirjale. Kohtu hinnangul MTA ei eksitanud kaebajat. Tegemist oli täiendava teavitamisega ning see ei välista 10.03.2014 korralduse kaebajale kättetoimetatuks lugemist MKS § 56 lg 4 kohaselt. 8. Kaebaja väidab, et 10.03.2014 korralduses antud tähtaeg ei olnud piisav ning 19.03.2014 korralduses määratud sunniraha ei olnud proportsionaalne. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud 10.03.2014 korralduse õiguspärasust, siis selles määratud ca ühe nädalase tähtaja osas kohus seisukohta ei võta. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 nõustub kohus Maksuja Tolliameti 21.04.2014 vaideotsuses toodud seisukohtadega, mis puudutavad 19.03.2014 korralduse õiguspärasust ning sellega määratud sunniraha proportsionaalsust. MKS § 67 sätestab sunniraha rakendamise ning toob välja sunniraha maksimummäära (640 eurot esimesel korral). Maksuhaldur määras sunnirahana suulise teabe andmise nõude täitmata jätmisel 160 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 160 eurot. Kohtu hinnangul on määratud sunniraha suurus selline, mis peaks motiveerima kaebajat dokumente esitama ja suulist teavet andma ning see on ka proportsionaalne 10.03.2014 korralduse eesmärgiga (viia läbi SJ Building OÜ maksumenetlus ja saada selleks kolmandalt isikult teavet). Kui sunniraha määramise hoiatus on maksuhalduri poolt isikule tehtud, siis on isikul kohustuse täitmata jätmisel MSK § 67 lg-st 2 tulenev kohustus tasuda sunniraha. 9. Tulenevalt eelnevast jääb kaebus rahuldamata ning kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa