3-14-51188/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51188 Haldusasi VJ kaebus Tallinna Vangla tegevuse (privaatse helistamise mittevõimaldamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – VJ Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu VJ esitas 09.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse (privaatse helistamise mittevõimaldamine ja selliste tingimuste loomine, mis võimaldab privaatset helistamist) õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Vanglas on võimalik helistada vaid viisil, kui telefon tuuakse kambri juurde ja kinnipeetavad saavad kambrist toidujagamise luugi kaudu helistada. Kambrites viibib kokku viis inimest, seega ei ole võimalik helistada nii, et kaaskinnipeetavad ei kuuleks. Tallinna Vangla ei ole täitnud oma kohustust tagada telefoni teel edastatavate sõnumite salastatus ning ühtlasi rikutakse eraeluja perekonnaelu puutumatust. Kaebaja märgib, et tal on tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivne huvi ning tulevikus soovib kaebaja esitada hüvitamiskaebuse. Ühtlasi on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2014 määrusega V. J menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta. V. Jle anti riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest.

3-14-51188 2(3) K-Raha väljavõttest selgub, et kaebaja kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulek on 107,40 eurot. Isikuarvel ei nähtu HKMS §112 lg 1 p 1 alusel maha arvatavaid kulusid. Kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek on 53,70 eurot. Seega ei esine majanduslikke eeldusi menetlusabi andmiseks. Kohus lisas, et isegi kui ei esineks takistust kaebajale menetlusabi andmiseks, siis ei oleks kohtul alust kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada ka seetõttu, et kaebust ei saa pidada eriliselt perspektiivikaks ja kaebaja õiguste kaitseks väga oluliseks. Kaebaja on jätnud täpsustama, milline on tema preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Kui kaebaja eesmärk on tuvastamiskaebusega vältida oma õiguste rikkumist tulevikus, siis oleks seda tõhusam teha kohustamiskaebuse nõudega tagada kaebajale telefoni teel edastatava sõnumi kaitse. Selleks tuleb aga läbida kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 47 lg

1 ja VangS § 11 lg 5 järgi. Lisaks on kaebaja märkinud, et soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise taotluse. Kohus ei näe sellisel nõudel ülekaalukat perspektiivi. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnikud oleks teda pealt kuulanud, vaid et teda häirib see, et kaaskinnipeetavad teda pealt kuulevad. Kaebajale on tagatud telefonikõned vanglas. Vähene privaatsus ei ole õigusvastane. Kaebajal on võimalk kirjavahetuse teel lähedastega suhelda. VJ 03.07.2014 esitatud määruskaebus võeti 17.07.2014 Tallinna Halduskohtu poolt menetlusse ja jäeti rahuldamata ning edastati Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. VJ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.06.2014 määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja väidete kohaselt on halduskohus manipuleerinud K-Raha isikuarvel olevate ülekannete summaga 122 euro ulatuses. Perioodil 16.04.2014-09.06.2014 ei tehtud kaebaja isikuarvele ülekandeid. Kaebaja lisab, et ülekanded on toimunud K-Raha väljavõttel (tl 15) kajastuvatel päevadel ja seal märgitud summade ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtu määrusega jäeti kaebaja taotlus tuvastamiskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata kahel põhjusel – kõigepealt seetõttu, et kaebaja kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekud on suuremad kui HKMS § 112 lg 1 p-s 1 täheldatud, ning lisaks on kaebus perspektiivitu, kuna kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam nõue ning kahju tekkimist, mis oleks hüvitamiskaebuse eelduseks, kaebaja selgitustest ei nähtu. Kohus ei ole arvutustes eksinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks riigilõivu tasumisel, ega korda halduskohtu määruse neid põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Kaebaja nõustub, et kaebaja arvele on tehtud neli ülekannet vastavate summadega perioodil 09.02.2014-09.06.2014 ning seda kajastab ka isikuarve väljavõte. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega ei võimalda see

3-14-51188 3(3) säte anda menetlusabi isikule, kellel küll vahetult enne kaebuse esitamist sissetulekud puudusid ja kellel kaebuse esitamise ajal puuduvad vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, ent kellel on viimase nelja kuu jooksul enne kaebuse esitamist olnud piisavad sissetulekud.

6. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata V. J menetlusabi taotluse tema vabastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman