3-14-50251/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50251 Haldusasi Primulas Group OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Primulas Group OÜ Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. mai 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Primulas Group OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Primulas Group OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2014 määruse nr 3-14-50251 punktid 3 ja 4.

3. Mõista Maksuja Tolliametilt Primulas Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 522 (viissada kakskümmend kaks) eurot ja 5 senti, tasudes need Primulas Group OÜ kontole EE511200001213345742 AS Citadele Banka Eesti filiaalis.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kustutas 31.01.2014 otsusega nr 12.2-3/20497-2 Primulas Group OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 05.02.2014.

2. Primulas Group OÜ esitas 03.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 06.03.2014 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

3-14-50251 2(5)

4. MTA esitas 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Taotluse kohaselt tunnistas MTA 11.04.2014 otsusega vaidlusaluse haldusakti kehtetuks selles esinevate motiveerimispuuduste tõttu.

5. Tallinna Halduskohus andis 21.04.2014 määrusega kaebajale tähtaja teatamaks, kas ta soovib menetluse jätkamist MTA 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kuidas on see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et kui kaebaja menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamiseks vajalikuks ei pea, lõpetab kohus menetluse ning kui kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulu väljamõistmist, tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

6. Primulas Group OÜ lepinguline esindaja (MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit, juhatuse liige Martin Huberg) teatas 24.04.2014 halduskohtule, et menetluse jätkamist tuvastamiskaebusena kaebaja ei soovi ning nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotles vastustajalt kaebuse esitaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulu väljamõistmist, mis taotluse kohaselt koosneb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust (kokku 30 eurot) ning õigusabiteenuse eest makstud tasust summas 1080 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt oli õigusabi teenus vajalik kaebuse koostamiseks ning esitamiseks halduskohtusse. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit koostas halduskohtule esitamiseks kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega ja esitas 03.03.2014 OÜ-le Primulas Group OÜ arve nr 142125 õigusabiteenuse eest, mille Primulas Group OÜ tasus 12.03.2014. Taotlusele on lisatud nimetatud arve ja arve tasumist kinnitav 12.03.2014 maksekorraldus. Kaebaja eest on riigilõivu tasunud Larssen CS OÜ, kuid eeltoodu ei välista taotluse kohaselt menetluskulu hüvitamist tulenevalt HKMS § 109 lg-st 5.

7. MTA palus jätta taotletud menetluskulu MTA-lt välja mõistmata. Halduskohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et M. Huberg MTÜ Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikmena oleks tegutsenud kohtumenetluses kaebaja esindajana – kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud väidetav esindaja M. Huberg Eesti Maksumaksjate Liidust. Kui M. Huberg oleks ka tegelikult kaebaja esindajaks, oleks igati loogiline, et tema esitab MTA-le avalduse seonduvalt esialgse õiguskaitse kohaldamisega, mitte ei tee seda kolmas isik, praegusel juhul Valentin Feklistov.

8. Tallinna Halduskohus lõpetas 21.05.2014 määrusega haldusasja nr 3-14-50251 menetluse (resolutsiooni p 1); kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama Larssen CS OÜ poolt kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamata (resolutsiooni p 3) ning jättis taotluse menetluskulu 1080 eurot koos käibemaksuga MTA-lt väljamõistmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kaebaja taotles esitatud kaebuses MTA 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2 tühistamist. MTA 21.04.2014 menetlusdokumendist ja sellele lisatud MTA 11.04.2014 otsusest nr 12.2- 3/20479-3 nähtuvalt tunnistas MTA viimati nimetatud otsusega kehtetuks samas haldusasjas vaidlustatud 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2. Kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta esitas halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Haldusasja nr 3-14-50251 menetlus tuleb HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus MTA 31.01.2014 otsuse nr 12.2-3/20497-2 täitmise peatamiseks kuni lõpliku lahendini. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendas kohus 06.03.2014 (määruses märgitud 06.08.2014) määrusega, seega on nimetatud taotlus läbi vaadatud ning esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud 15 eurot ei kuulu tagastamisele. Kohtule esitatud kaebuse on allkirjastanud OÜ Primulas Group seaduslik esindaja Yvon Ivanov, kaebuses ei ole viidet volitatud esindajale (tl 2-11). Kaebuses on seaduslik esindaja Y.

3-14-50251 3(5) Ivanov palunud kõik menetlusdokumendid edastada e-posti aadressil xxxxxxxxx. Märgitud aadressilt on kaebuse saatekirjaga elektrooniliselt kohtule edastanud advokaat Valentin Feklistov (tl 1). Kaebuse menetlusse võtmise 06.03.2014 määruse, millega kohus ühtlasi rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, kättesaamist kaebuses näidatud e-posti aadressil on 07.03.2014 kinnitanud Valentin Feklistov (tl 71). Samal kuupäeval esitas V. Feklistov kohtule esindusõigust tõendava volikirja ja diplomi ärakirja ning taotles juurdepääsu menetlusdokumentidele (tl 72-74). 20.03.2014 esitas V. Feklistov taotluse menetlusdokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks M. Hubergile (tl 75), kes omakorda samal kuupäeval esitas kohtule kaebaja volikirja, millega anti MTÜ-le Eesti Maksumaksjate Liit volitused tegutseda kaebaja nimel kaebaja õiguste ja huvide kaitsel, sh kohtus, samuti esitas M. Huberg diplomi koopia (tl 76-78). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on M. Huberg MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit juhatuse liige ja seega nimetatud MTÜ seaduslik esindaja. Õige on MTA seisukoht, et esindaja kulu arvestamiseks menetluskuluna peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Eeltoodud seisukoha õigsust kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-5-

12 p 14). Käesoleval juhul enne menetluskulu taotluse esitamist ei nähtu ühestki dokumendist, et M. Huberg Eesti Maksumaksjate Liidust oleks OÜ Primulas Group esindajana kaebuse koostajaks, sealjuures on ka seniajani kohtuga suhelnud V. Feklistov. Esitatud arvest nr 142125 nähtuvalt on osutatud teenuse sisuks „õigusabiteenus“ ja ajakuluks 10 tundi, mis iseenesest ei tõenda ka kaebuse koostamist MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit poolt. Abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Taotlus õigusabi teenuse eest makstud tasu summas 1080 eurot (koos käibemaksuga) MTA-lt väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Primulas Group OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.05.2014 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning mõista vastustajalt välja kõik menetluskulud (ka määruskaebusega seonduvalt kantud menetluskulud). Määruskaebuse kohaselt edastas 20.03.2014 kell 16.18 Primulas Group OÜ lepinguline esindaja MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit juhatuse liige M. Huberg Tallinna Halduskohtule nii volikirja kui ka esindaja haridust tõendava dokumendi. Tallinna Halduskohus edastas kaebaja lepingulisele esindajale e-posti teel 20.03.2014 kell 16.18 e-kirja, milles kinnitas kaebaja lepingulise esindaja poolt e-kirja kättesaamist. E-toimikus on see kiri registreeritud samuti 20.03.2014 avalduse nime all. Kui kohus leidis, et MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit ei ole lepinguline esindaja, kuna vastavat dokumentatsiooni ei ole edastatud, siis on arusaamatu, millisel alusel on halduskohus loonud M. Hubergile e-toimikus ligipääsu haldusasjale nr 3-14- 50251 ning miks on kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta edastatud M. Hubergile. Vastustaja esitas seisukohad menetluskulude väljamõistmise taotluse osas juba 24.04.2014, kuid ei edastanud neid otse kaebaja esindajale ning seda ei teinud ka kohtukantselei. Alles 21.05.2014 kell 13.43 edastati ühele kaebaja esindajatest e-posti teel teade vastustaja seisukohtadega. Neid seisukohti ei ole võimalik e-toimikust leida. Vaid 17 minutit hiljem allkirjastas kohtunik menetluse lõpetamise määruse. Määruse olemasolu kohta edastati esindajatele teade mõned tunnid hiljem. Kaebaja esindajad lootsid, et jõuavad siiski vastata vastustaja seisukohtadele ning M. Huberg edastas kohtule 21.05.2014 kell 15.52 seisukohad koos lisadega. Kuna kohus oli määruse allkirjastanud, siis tagastati seisukohad esindajale. Mitmed kohtuasja dokumendid ei ole kaebaja lepingulise esindajani jõudnud või on jõudnud pärast kohtu kantseleiga ühenduse võtmist. Samas ei tohiks see asjaolu muuta menetluse tu-

3-14-50251 4(5) lemust kaebaja kahjuks. Määruskaebuse esitaja palub kohtul menetluskulude väljamõistmise üle otsustades arvestada kaebaja esindaja poolt 21.05.2014 edastatud seisukohtadega ning dokumentidega. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei ole tagastatav, kuna toiming on sooritatud. Kaebaja nõustub, et toiming on sooritatud ja kaebaja saavutas oma eesmärgi. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-9-11 nõustus Riigikohus nii halduskohtuga kui ka ringkonnakohtuga selles, et sellisel puhul tuleb riigilõiv välja mõista, mitte tagastada, sest tagastamise eelduseks on toimingu sooritamata jätmine. Seega, ka praegusel juhul tuli selles osas riigilõiv vastustajalt välja mõista koos muude menetluskuludega.

10. MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus on põhjendatud osas, millega palutakse halduskohtu määruse tühistamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas. Selles osas tuleb menetluskulud vastustajalt välja mõista.

12. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu ei saa tagastada, sest lõivustatud toiming – esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine – on sooritatud. Iseenesest on see õige, ent kaebaja ei taotlenud riigilõivu tagastamist, vaid selle väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 104 lg-d 5 ja 7 ei reguleeri sellise riigilõivu tagastamist, mis tasuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, kui see taotlus rahuldati, vaid kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist menetluse lõpetamisel seetõttu, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri. Tegemist on kaebaja menetluskuludega HKMS § 101 lg-te 1 ja 2 tähenduses, mis tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel välja mõista.

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka osas, mis puudutab esindajatasu vastustajalt tervikuna välja mõistmata jätmist.

14. Kaebuses ei ole selle koostajana MTÜ-d Eesti Maksumaksjate Liit märgitud ning sellele on alla kirjutanud kaebaja seaduslik esindaja. Õigusabi eest arve osutanud isiku seost kaebajaga ei ole kaebusest võimalik tuvastada. 20.03.2014 taotles kaebaja lepinguline esindaja ja MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit seaduslik esindaja MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit esindajale juurdepääsu menetlusdokumentidele ning esitas kohtule sellekohase volikirja. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit seaduslik esindaja esitas halduskohtule seisukoha MTA taotluse kohta menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude nimekirja. Kaebaja vastuväited MTA seisukohale menetluskulude väljamõistmise osas esitati halduskohtule 21.05.2014 kell 15.52, ent halduskohus oli kohtumääruse allkirjastanud samal päeval kell 14.36. Muid toiminguid M. Huberg halduskohtus käesolevas asjas ei teinud.

15. Ehkki isiklik osalemine ei võta menetlusosaliselt õigust omada asjas esindajat ning M. Huberg vastab iseenesest TsMS § 218 lg 1 p-s 2 ja HKMS § 32 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele, samuti võib ringkonnakohtu hinnangul pidada usutavaks, et kaebaja poolt käesolevas haldusasjas esitatud dokumendid on tegelikult ette valmistanud M. Huberg (arvestades kaebaja poolt määruskaebuses esitatud selgitusi ja määruskaebusele lisatud dokumente, millest nähtub M. Hubergi poolt haldusasja ettevalmistamisega seoses õigusabi andmine), ei anna see siiski alust käsitada M. Hubergi kaebaja esindajana kohtumenetluses enne halduskohtule 24.04.2014 seisukoha edastamist. HKMS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusosalise esindaja kuludena saab käsitada üksnes selliseid kulusid, mida menetlusosaline

3-14-50251 5(5) on kandnud seoses esindaja poolt tema nimel ja huvides menetlustoimingute tegemisega. See tähendab, et menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt saab teise menetlusosalise kasuks esindaja kulud välja mõista üksnes juhul, kui esindaja on haldusasja menetluses oma esindusõigust ka tegelikult teostanud ehk teinud menetlusosalise nimel iseseisvalt menetlustoiminguid. Esindaja kulude väljamõistmiseks ei piisa kinnitusest, et menetlusosalise poolt isiklikult allkirjastatud menetlusdokumendi on tegelikult koostanud esindaja, kuivõrd pelgalt esitatava õigusdokumendi projekti koostamine ei muuda isikut veel esindajaks (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33, ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014 otsus nr 3-11-927, p 16, Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2012 otsus nr 3-11-1925, p 11). Kaebuse koostamisega seotud tegevust ei saa seetõttu pidada kaebaja esindamiseks kohtumenetluses. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine ei ole selline menetlustoiming, mille tegemise eest kantud õigusabikulusid saaks pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning mis tuleks seetõttu vastustajalt välja mõista. Esindajatasu väljamõistmist õigustab aga asjaolu, et

M. Huberg esitas kaebaja esindajana halduskohtule seisukoha MTA taotluse kohta menetluse lõpetamiseks. Sellise vastuse koostamine eeldab kohtuasja materjalidega, sh maksuhalduri haldusaktidega kursisolemist. Esindajatasu ei saa aga sellise tegevusega seoses pidada vajalikuks ja põhjendatuks HKMS § 109 lg 6 mõttes kogu ulatuses, vaid 500 euro ulatuses. Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

16. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt, mõistes halduskohtus kantud menetluskulud vastustajalt välja 515 euro ulatuses, st 47% ulatuses määruskaebuses taotletust. Selles proportsioonis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, s.o summas 7,05 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman