3-14-115/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-115

Otsuse kuupäev

7. august 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Anne Tonts`i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 7. juulil 2014

Menetlusosalised

Kaebaja Anne Tonts

Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet

Põllumajandusministeerium

Resolutsioon

1. Rahuldada Anne Tonts kaebus;

2. Tunnistada Anne Tonts töötamine Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Valga Maaparandusbüroos

perioodil 12.06.1989 - 31.12.2009 avalikus teenistuseks

avaliku teenistuse seaduse § 1 mõttes;

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 6. september 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Anne Tonts töötas perioodil 12. juuni 1989 – 31. detsember 2009 Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Valga Maaparandusbüroos erinevate nimetustega ametikohtadel (juhtiv

insener, peaspetsialist, peainsener). Tööraamatu kohaselt lõpetati tema tööleping 31. detsembril

2009 ning 1. jaanuarist 2010 nimetati ta ametisse Põllumajandusametis Valga keskuses juhataja

asetäitjana.

2. 5. veebruaril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Anne Tonts`i kaebus avalik-õigusliku suhte

olemasolu kindlakstegemise nõudes. Kaebuses palub A. Tonts tunnistada tema töötamine Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Valga Maaparandusbüroos ajavahemikus 12. juuni 1989 – 31. detsember

2009 avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1 tähenduses. Kaebaja huvi vastava

asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tema võimaliku

pensionilisa suuruse.

Tartu Halduskohus võttis 25. märtsi 2014 määrusega Anne Tonts`i kaebuse menetlusse ning kaasas

kaasatud haldusorganina menetlusse Sotsiaalkindlustusameti ja Põllumajandusministeeriumi.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et ta tegi perioodil 12. juuni 1989 – 31. detsember 2009 sisuliselt riikliku

järelevalve tööd. Maaparandusvalitsustes ja –büroodes täideti avaliku võimu ülesandeid ning isikud

kes tegid riiklikku järelevalvet olid ametnikud. Kaebaja osutab, et maaparandusseaduse § 64 lg-le 1

ja Valga Maaparandusbüroo põhimäärustele (tlk 12-20), mille kohaselt pidid asutuse töötajad

teostama riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostamiseks on Valga Maaparandusbüroole väljastatud

litsentsid.

Maaparandusvalitsused (hiljem bürood) olid riigi eelarvest rahastatud riigiasutused, mis allusid

alguses Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele ning

peale selle likvideerimist Põllumajandusministeeriumile.

4. Kaebaja tööülesanneteks oli aastatel 1989 kuni 2005oma jaoskonna territooriumil riikliku

järelevalve teostamine. Maaparandus- ja kultuurtehnika objektide rajamisel, teedeehitusel ja

kaevude rajamisel vajadusel ettekirjutuse tegemine, riigi esindajana osalemine objektide

ekspluatatsiooni võtmisel. Teostada riiklikku järelevalvet maaparandussüsteemide kasutamise ja

hoiutegevuse üle. Riiklike plaaniülesannete täitmine riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude

hooldamisel, aruandluse esitamine majandite poolt tehtud kuivendussüsteemide hooldus- ja

remonditööde kohta, tööde nõuetele vastavuse kontrollimine, teravilja, kütuseaktsiisi ja maade

lupjamise otsetoetuste vastuvõtmine ja kontroll, metsandustoetuste kooskõlastamine ja kontroll,

kuivendussüsteemide passide pidamine ja MSP-i toimingute tegemine, eraomandis olevatel maadel

kuivendussüsteemide korrashoiu kontroll ja Eesti riigi laenurahadega maaparandussüsteemide

korrastamise kontroll.

Asudes 2005 Valga Maaparandusbüroo juhataja ametikohale kuulus kaebaja tööülesannete hulka

maakonna tasandil maaparanduse valdkonda jäävate erinevate küsimuste lahendamine, kus täideti

avalikku võimu: järelevalve maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle ning vajadusel valdajatele

ettekirjutuse tegemine, parandatud maade kasutamise sihipärasuse kontroll, tehtavate tööde

koordineerimine ja kontroll, ikaldustoetuste ja looduskahjude kompenseerimistaotluste

vastuvõtmine ja kontroll, asutusele riigi rahadest eraldatud vahendite jaotamise ja sihipärase

kasutamise kontroll, büroo teiste järelevalvetöötajate ettekirjutuste suhtes esitatud vaiete

lahendamine, Maaparandusbüroo juhataja võttis tööle ja vabastas töölt Põllumajandusministeerium,

seega tuli täita ministeeriumi korraldusi, mis sisuliselt olid kõik avaliku võimu ülesanded.

Kaebaja osutab, et metsamajandite, RMK ja metskondade töötajad, kes polnud avalikus teenistuses

1. jaanuaril 1996 jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel, võeti Vabariigi Valitsuse 19. märtsi

2002 määrusega nr 97 tagantjärgi ametnikeks. Kaebaja hinnangul on tegemist ilmselge

ebavõrdsusega.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

5. Anne Tonts on taotlenud tunnistada tema töötamine Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Valga

Maaparandusbüroos perioodil 12. juuni 1989 – 31. detsember 2009 avalikuks teenistuseks avaliku

teenistuse seaduse mõistes.

Tulenevalt 1. aprillil 2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lg-test 3 ja 7

suurendatakse ametniku vanaduspensioni lähtuvalt teenistusstaaži pikkusest. Teenistusstaaži

arvutatakse kehtiva ATS § 113 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras. Kehtiva ATS § 113 lg 4 p 1 kohaselt

arvatakse isiku teenistusstaaži hulka 1. jaanuaril 1996 jõustunud ja kuni 31. märtsini 2013 kehtinud

avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž.

ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või

valitud isik. ATS § 2 loetleb ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS §

163 lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates ATS jõustumisest töölepingu alusel

tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest.

Anne Tonts`i tööraamatu kannete kohaselt asus ta 12. juuni 1989 tööle Viljandi

Maaparandusvalitsuse juhtivinseneri kohale, 1. mail 1990 viidi üle samale ametikohale Valga

Maaparandusbüroos, alates 1. juunist 2005 viidi üle Valga Maaparandusbüroo juhataja ametikohale.

31. detsembril 2009 lõpetati kaebajaga tööleping.

6. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS §

163 alusel teenistusse nimetamata jätmist. Samale seisukohale on analoogilistes asjades asunud nii

Tartu Ringkonnakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Tartu Ringkonnakohus on 09.11.2012. a

kohtuotsuses 3-11-878 analoogilises asjas asunud seisukohale, et halduskohus ei saa

tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid,

mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei

nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Nimetatud Tartu

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 3-7-1-3-549-12, millega jäeti kaebaja

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus kordas sama seisukohta ka

16.01.2014. a analoogilises haldusasjas 3-12-867 tehtud lahendis.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil

puudub teave nimetatud tööandja struktuuri kohta, s.h andmed ametnike ametikohtade olemasolu

kohta. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil teave Anne Tonts`i tööülesannete ja tööiseloomu

kohta ja selle kohta, kas tema kohta avati teenistusleht.

7. ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest 1. jaanuaril 1996.

Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule,

kes 1. jaanuaril 1996 oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS

jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele

allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu

ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites

või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži

hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996 määrusega nr 1.

Sotsiaalkindlustusamet arvestab avaliku teenistuse aega isikule vanaduspensioni määramisel ja selle

suuruse arvutamisel, lähtudes ametniku teenistuslehest, ATS-st ja määrusest. ATS-s ja määruses

toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus.

Lähtudes eeltoodust leiab Sotsiaalkindlustusamet, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse

andjaks teine arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeeriumi seisukoht

8. Põllumajandusministeerium kui kaasatud haldusorgan peab vajalikuks tugineda oma arvamuses

käesoleva haldusasjaga sarnases haldusasjas tehtud Riigikohtu lahendile. Ka selles haldusasjas

taotles kaebuse esitaja avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus

teenistuses) tuvastamist ehk Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos

ajavahemikus 25. juulist 1967 kuni 31. detsembrini 2009. a töötamise lugemist avalikuks

teenistuseks.

Riigikohtu 19. märtsi 2014. a määrusega nr 3-7-1-3-29-14 jäeti menetlusse võtmata Enn Banneri

kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-

1986 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lõike 6 alusel, seega jõustus selles asjas

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 19. märtsil 2014.

Tallinna Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et ATSi § 182 lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem

tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse

jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas otsuses, et kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks

tulnud teha, siis teenistussuhet ei tekkinud ning siinkohal ei ole määravad kaebaja väited ning

esitatud tõendid, mille kohaselt olid tema poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu

teostamisele.

Samuti leidis ringkonnakohus, et avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka

avalikus teenistuses mitteolevad isikud, halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda

haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes

haldusorgan oma haldusaktiga ning seega ei saa kohus ka nimetada isikut teenistusse või luua oma

kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani

poolt. Ringkonnakohus järeldas eelnevast, et sõltumata asjaolust, millist iseloomu kandsid kaebaja

poolt sooritatud tööülesanded, ei ole kaebaja töösuhet võimalik lugeda avalikuks teenistuseks, kui

kaebajat ATSi jõustumise ajal ATSi § 163 lõike 1 alusel teenistusse ei nimetatud.

Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise küsimuses

menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a otsusele haldusasjas nr

3-12-867 3. aprilli 2014. a määrusega nr 3-7-1-3-90-14 HKMSi § 219 lõike 3 alusel.

Kassatsioonkaebuse esitaja töötas samuti maaparandusvalitsuses ja maaparandusbüroos (Võru

Maaparandusvalitsuses ja Võru ning Põlva Maaparandusbüroodes) ajavahemikul 1. juulist 1975. a

kuni 1.aprillini 2000. a ning taotleb avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist.

Tartu Ringkonnakohus märgib oma otsuses, millega jättis kaebuse rahuldamata, sarnaselt eespool

viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele muuhulgas, et:

1) kaebaja 01.01.1996 seisuga teenistusse nimetamata jätmise tõttu ei oma käesolevas vaidluses

tähtsust ka asjaolu, kas maaparandusvalitsuste reorganiseerimine 1990. aastal

maaparandusbüroodeks annab aluse kohaldada Määrust koosmõjus ATSi § 182 lõikega 1 ka

maaparandusbüroodes töötanud isikute suhtes;

2) avaliku teenistuse suhe ei saa tekkida vahetult seaduse alusel, vaid eeldab isiku ametisse

nimetamist. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei

tekkinud. Seejuures ei ole määravad väited ja tõendid, mille kohaselt olid isiku poolt täidetud

tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele, sest avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud

juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud;

3) kohus ei saa avalikus teenistuses töötamise üle peetava tuvastamisvaidluse lahendamisel asuda

ise haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes

haldusorgan oma haldusaktiga. Halduskohus ei saa otsusega luua õiguslikke tagajärgi, mis oleksid

tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani poolt;

Samuti leidis Tartu Ringkonnakohus, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama enda teenistusse

nimetamata jätmise selleks ettenähtud korras pärast seda, kui oli ilmne, et haldusorgan kaebaja

suhtes ATS § 163 lõikes 1 sätestatut rakendada ei kavatse. HKMSi § 45 lõike 2 järgi võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Tuvastamiskaebuse esitamise kriteerium ei ole täidetud juhul, kui isik on jätnud tõhusamad

õiguskaitsevahendid õigeaegselt kasutamata.

9.HKMSi § 95 lõige 2 sätestab, et kohus võib menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse

jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka

menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud juhul kui sarnaseid asju on kohtu

menetluses vähemalt kümme.

Ministeerium osutab, et Anne Tontsi kaebusega sarnaseid haldusasju on kokku juba 14, millest

kohtute menetluses on neile teadaolevatel andmetel üheksa haldusasja.

Põllumajandusministeerium on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et haldusasja nr 3-14-115

menetlemise võiks peatada kuni Riigikohtu lahendi saamiseni haldusasjas nr 3-12-867 . Riigikohtu

lahend võib olla määrava tähtsusega käesoleva haldusasja õigeks lahendamiseks vajalike ATSi

(31.03.2013 kehtinud redaktsioonis) asjakohaste paragrahvide tõlgendamiseks ning

tuvastamiskaebuse (HKMSi § 45 lg 2) esitamise kriteeriumi täitmise hindamiseks.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas asjas on Anne Tonts esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt

tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 12.06.1989. a. – 31.12.2009. a

avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996. a (ATS-i jõustumine) ametnik, kes teostas

riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS § 1 tähenduses.

11. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle,

vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja

pensioni suurus (kuni 31.03.2013. a kehtinud ATS § 57 lg 1 redaktsioon).

12. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni,

mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

ATS § 153 p 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži

hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku,

abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. ATS § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu

riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja

organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva

paragrahvi lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse

määrusega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja

seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

13. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö-

või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt

tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Viljandi Maaparanduse Valitsuses

ja Valga Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning

kohus ei korda seda. ( tl 5 – 44 ja 85 - 94).

14. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud

maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea

vajalikuks seda üle korrata.

15. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja

Viljandi Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. a. Sellel ajal

kaebaja töötas Valga Maaparandusbüroos jaoskonna juhataja ja jaoskonna inseneri

ametikohal.

16. ATS § 57 lg 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse

ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis

annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

ATS § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik

varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse

02.01.1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse

loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid,

riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud

inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele

allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001. a jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule

omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis

eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse

õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse

19.03.2002. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud

asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse

teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et

19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse

jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema

teenistuses 1996. aastal.

17. Vastavalt ATS § 1 lg-le 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus

töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi

riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu,

riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-

õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal

käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS § 2 lg 2 (kuni 31.03.2013. a kehtinud

redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest

finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS § 4 lg-st

1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd

riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks

valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt

on valitsusasutused ametiasutusteks ATS § 2 mõttes (kuni 31.03.2013. a kehtinud

redaktsioonis).

Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks,

peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas,

täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses.

18. Asjas on leidnud kinnitust, et Viljandi Maaparanduse Valitsus ja Valga Maaparandusbüroo

oli riigieelarvest finantseeritav asutus.

Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas

maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende

ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja

kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu

maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada

järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade

sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ning kaitsega

seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside

kasutamiseks jne.

Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist

dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja

maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha

kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ning kaitse eeskirjade

rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve.

Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist

oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud

määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või

isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood

aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist.

19. Kaebaja töötas ATS § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma

ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste

teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele).

Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Valga Maaparandusbüroos ajavahemikel 12.06.1989. a –

31.12.2009.a on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i

mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte

isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). ( tl 5-21,23-37 40-44,85-91).

20. ATS § 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus

töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku

järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku

järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve

toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi

Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve

teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve

ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende

kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult

ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a

teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. a. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid

maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas

riiklikku sundi. Ka 01.04.2013. a jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine ja

süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik.

Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult

valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele.

Kaebaja teostas Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said

teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks on

muudetud alates 01.01.2010.a. olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle

Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi

alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht

on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist

perioodil 01.01.1996. a kuni 31.12.2009. a ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik

tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.

21. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Viljandi Maaparandusvalitsuses

ja Valga Maaparandusbüroos töötades täitis faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku

võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus

rahuldada.

22. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a avalikus teenistuses

avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 12.06.1989.a – 31.12.2009.a (töötades

Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Valga Maaparandusbüroos juhtiva insenerina, jaoskonna

juhatajana ja jaoskonna inseneri ametikohal) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse

seaduse mõttes. Kaebaja kirjeldas oma kaebuses milles väljendus tema poolt avaliku võimu

teostamine lk 82-83 ja kohus ei pea vajalikuks seda kordama.

23. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATSi §

1 (kuni 31.03.2013.a kehtinud redaktsioonis) tähenduses on olnud erinev; kohtud kas on

avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte. Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr.3-7-1-3-29-

14, millega jäeti E. Banneri kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus

kohus leidis, et ATSi § 182 lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse

teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal

(01.01.1996) olnud ametnikuna teenistusse vormistatud..

Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise

küsimuses menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014.a otsusele

haldusasjas nr 3-12-867 03.04.2014.a määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS § 219 lg 3 alusel ja

ei ole teada, kas Riigikohtu seisukoht muutub, või asi on võetud menetlusse seoses teise

probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus jääb oma endise kohtupraktika juurde ja rahuldab Anne

Tonts kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik