3-14-139/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-139 Otsuse kuupäev 7. august 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Tiina Mägi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks Asja läbivaatamine 8. juulil 2014 kohtuistungil Menetlusosalised Resolutsioon Kaebaja – Tiina Mägi Kaebaja esindaja – Rasmus Mägi Kaasatud haldusorgan I – Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan II – Põllumajandusministeerium 1. Rahuldada Tiina Mägi kaebus. 2. Lugeda Tiina Mägi (isikukood 45705242758) töötamine Tartu

Maaparanduse

Valitsuses

ja

Tartu Maaparandusbüroos vahemikul 15.11.1982 – 31.12.2009 avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes. 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. september 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. 12.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tiina Mägi kaebus tema Tartu Maaparanduse valitsuses ja hilisemalt Tartu Maaparandusbüroos erinevatel ametikohtadel perioodil 15.11.1982 – 31.12.2009 töötamise avalikus teenistuses töötamisena tuvastamiseks. 2. 25.03.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus T. Mägi kaebuse menetlusse ning kaasas kaasatud haldusorganina menetlusse Sotsiaalkindlustusameti ning kohustas Sotsiaalkindlustusametit kaebuse kohta kirjalikku arvamust esitama. 1

3. Sotsiaalkindlustusamet teatas oma 31.03.2014 vastuses, et tuvastamiskaebuse lahendamisel ei saa kohus asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Samuti leidis Sotsiaalkindlustusamet, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse andjaks Põllumajandusministeerium. Sotsiaalkindlustusamet palus arutada asja ilma Sotsiaalkindlustusameti esindajata. 4. 01.04.2014 määrusega kaasas Tartu Halduskohus kaasatud haldusorganina menetlusse Põllumajandusministeeriumi ning kohustas Põllumajandusministeeriumit kaebuse kohta kirjalikku arvamust esitama. 5. Oma 14.04.2014 kirjalikus arvamuses refereeris ka Põllumajandusministeerium Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsust haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt teenistussuhet ei tekkinud, kui isikut 01.01.1996 ametisse ei nimetatud. 6. 23.04.2014 määrusega määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele 08.07.2014 kohtuistungil. 7. 30.06.2014 teatas Põllumajandusministeerium, et Põllumajandusministeeriumi esindaja ei osale kohtuistungil ning menetlus tuleks peatada kuni Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-12-867 langetatava otsuseni. Kaebuse põhjendused 8. Oma Tartu Halduskohtule 12.02.2014 esitatud kaebuses palub T. Mägi tuvastada, et töötades Tartu Maaparanduse valitsuses ja hiljem Tartu Maaparandusbüroos erinevatel ametikohtadel perioodil 15.11.1982 – 31.12.2009, täitis ta avaliku võimu ülesandeid ja oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Avaliku teenistuse staaži pikkusest oleneb tulevikus tema pensionilisa suurus. Kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 182 lg 1 sätestab, et isikule, kes ATS v.r jõustumisel ehk 01.01.1996 on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži sama seaduse §-des 153 – 156 sätestatud korras. ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse ka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. 9. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ ei nimetata sõnaselgelt maaparandusasutusi, kuid loeteluga on hõlmatud maaparandusvalitsused kui riiklikud valitsused vastavalt loetelu punktile 12. Kuna 01.01.1996 ei nimetatud büroo töötajaid avalikku teenistusse hoolimata sellest, et bürood ise ja paljudel ametikohtadel büroos töötavad isikud teostasid avalikku võimu, on tekkinud olukord, kus erinevates asutustes ja organisatsioonides avalikku võimu teostanud ja ka ametnikele esitatud nõudmistele vastanud isikuid kohtleb seadus erinevalt. 10. Maaparanduse valitsused loodi 1957. aasta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 405 ja nende olemus kirjutati lahti nimetatud määruse lisana vastu võetud Maaparanduse valitsuste põhimääruses. 1973. aastal kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees uue põhimääruse. 1990. aastal nimetati maaparandusvalitsused Põllumajandusministri käskkirjaga ümber maaparandusbüroodeks, 2

mis jätkasid maaparandusvalitsuse tööfunktsioonide täitmist. Maaparanduse valitsused (hiljem bürood) on alates nende loomisest 1957. aastal täitnud ulatuslikku avaliku võimu teostamise funktsiooni, mis väljendus maaparandustööde planeerimises, projekteerimises, tööde teostamise kontrollimises ja maade ning muude maaparandusega seotud objektide üle arvestuse pidamises. 11. 15.11.1982 – 31.05.1984 töötas T. Mägi Tartu Maaparanduse Valitsuse Põltsamaa tööpiirkonna vaneminsenerina ning tema tööülesanneteks oli piirkonna maaparandussüsteemide ehitamise, kasutamise ja hoiutegevuse riikliku järelevalve teostamine. 01.06.1984 – 31.08.1987 täitis T. Mägi samu tööülesandeid Lähte tööpiirkonna vaneminsenerina. 01.09.1987 – 31.03.2000 töötas T. Mägi Lähte ekspluatatsiooni osakonna I kategooria insenerina. Ametinimetuse muutus toimus seoses uute palgatingimuste ja ametikohtade rakendamisega, kuid töö sisu ja iseloom sellega ei muutunud. 12. 01.04.2000 – 31.12.2009 töötas T. Mägi maaparanduse ja infrastruktuuri osakonna juhatajana. Ametijuhendi järgi tuli nimetatud töökohal korraldada maaparandussüsteemide ehitamise, kasutamise ja hoiu riikliku järelevalve alast tööd osakonnas ja lisaks oma tööpiirkonnas, milleks olid Luunja Tartu, Tähtvere, Vara ja Ülenurme vallad. Tuli korraldada maareformi käigus maaparandussüsteemide üleandmist omanikele, lupjamistoetuse üle järelevalvet ja kvaliteedi kontrolli, maaparandussüsteemide registri pidamist. 13. Alates 01.01.2010 nimetati T. Mägi ametnikuks Põllumajandusameti koosseisus. Sealjuures kirjutas Põllumajandusministeeriumi kantsler ametisse nimetamisele eelnenud kirjavahetuses, et maaparandusbüroode töötajad jätkavad sarnaste ülesannete täitmist ka Põllumajandusametis. Seega ei toimunud T. Mägi ametisse nimetamisel mingit sisulist muudatust tema tööülesannetes, mis samuti tõendab seda, et järelikult teostas kaebaja ka varasemalt avaliku võimu funktsioone. 14. Kaebuses palub kaebaja vastustajalt välja mõista menetluskulud. 15. 08.07.2014 kohtuistungil jäi T. Mägi oma kaebuse juurde. Ta selgitas täiendavalt, et on maaparandusvalitsuses töötanud 30 aastat, selle aja jooksul muutusid ametinimetused, aga töö iseloom ei muutunud. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht 16. 31.03.2014 vastuses kaebusele teatas Sotsiaalkindlustusamet, viidates Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-878, et kohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Samuti märkis Sotsiaalkindlustusamet, et ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub teave tööandja struktuuri kohta, sh andmed ametnike ametikohtade olemasolu kohta ning T. Mägi tööülesannete kohta. Põllumajandusministeeriumi seisukoht 17. Oma 14.04.2014 arvamuses viitab Põllumajandusministeerium Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsusele haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt arvatakse varasem tegevus teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli 01.01.1996 teenistuses ning kui isikut 3

ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Samuti viitab Põllumajandusministeerium Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014 otsusele haldusasjas nr 3-12-867, mis on sarnane eelviidatud otsusele haldusasjas nr 3-12-1986 ning mis on Riigikohtu menetluses. Põllumajandusministeeriumi hinnangul võiks haldusasja menetlemise peatada kuni Riigikohtu lahendi saamiseni. Kohtu seisukoht 18. Käesolevas asjas on T. Mägi esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 15.11.1982 – 31.12.2009 avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996 (ATS v.r jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS v.r § 1 tähenduses. 19. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10 - 50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (ATS v.r § 57 lg 1). 20. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest. ATS v.r § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. ATS v.r § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1 lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 21. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töövõi ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Tartu Maaparanduse Valitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda. (tl 11-20, 23-24). 22. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. 23. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Tartu Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. Sellel ajal kaebaja töötas Tartu Maaparandusbüroos ekspluatatsiooni osakonna insenerina.. 24. ATS v.r § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas ATS v.r §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS 4

v.r § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS v.r § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS v.r § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001 jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS v.r § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani ATS v.r § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pidanud isik ilmtingimata olema vormistatud ametnikuna teenistusse 01.01.1996. 25. Vastavalt ATS v.r § 1 lg-le 1 oli avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi loeti riigiametis töötamiseks töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS v.r § 2 lg 2 kohaselt on ametiasutus on riigi kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS v.r § 4 lg-st 1 on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks ATS v.r § 2 mõttes. Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses. 26. Asjas on leidnud kinnitust, et Tartu Maaparanduse Valitsus (ka Tartu Maaparandusbüroo) oli riigieelarvest finantseeritav asutus. Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade 5

sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinnaja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve. Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist. 27. Kaebaja töötas ATS v.r § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos ajavahemikel 15.11.1982 – 31.12.2009 on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). (tl 4-10, 29) 28. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996 teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas riiklikku sundi. Ka 01.04.2013 jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik. Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks on muudetud alates 01.01.2010. olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist perioodil 01.01.1996 kuni 31.12.2009 ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. 6

29. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos töötades täitis faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada. 30. 30. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 15.11.1982 – 31.12.2009 (töötades Tartu Maaparandusvalitsuses ja tartu Maaparandusbüroos vaneminsenerina, insenerina ja osakonna juhatajana) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Kaebaja kirjeldas oma kaebuses milles väljendus tema poolt avaliku võimu teostamine lk 4-5 ja kohus ei pea vajalikuks seda korrata. 31. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATS v.r § 1 tähenduses on olnud erinev; kohtud on kas avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte. Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr 3-7-1-3-29-14, millega jäeti E. Banneri kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus kohus leidis, et ATSi § 182 lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on eelmise avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) olnud ametnikuna teenistusse vormistatud. Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise küsimuses menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014.a otsusele haldusasjas nr 3-12-867 03.04.2014 määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS § 219 lg 3 alusel ja ei ole teada, kas Riigikohtu seisukoht muutub, või asi on võetud menetlusse seoses teise probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus jääb oma endise kohtupraktika juurde ja rahuldab Tiina Mägi kaebuse. 32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled on HKMS § 15 lg 1 p 1 kohaselt kaebaja ja vastustaja. Käesoleval juhul ei ole kohus lugenud menetluses ühtegi haldusorganit vastustajaks, kuna kohus ei lahenda kaebaja ning haldusorgani vahel tekkinud vaidlust, vaid tuvastab alles tulevikus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavat faktilist asjaolu. Seega jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Tamara Hristoforova kohtunik 7