1-14-6580/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

7. august 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-6580 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi K.R Süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav K.R

eluvõi asukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud (neli) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.-07.08.2014.a (2 päeva) karistusaja hulka, millest tulenevalt kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 28

(kolm) (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust K.R-ile 20.05.2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3904 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistust võrra ning mõista

K.R-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud 28 (kuus) (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada K.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 416 tundi üldkasulikku (nelisada kuusteist)

tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1.elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata K.R

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 2565 lg 2 alusel mõista K.R-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et K.R on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest.

KrMS § 306 lg 1 p 15 alusel on käesoleva kohtuotsuse lisaks KrMS § 145 lõikes 4¹ ja KrMS

§ 159 lõikes 3 nimetatud maksedokument, mis sisaldab menetluskulude riigile riiginõudena tasumiseks vajalikke andmeid, mis edastatakse kohtuotsuse kätteandmisel või otsuse jõustumise järgselt süüdimõistetule. Maksedokumendist nähtub millisele arvele ja millise viitenumbriga tuleb süüdimõistetul riigituludesse sissenõutav menetluskulu tasuda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Kuriteo asjaolud: K.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.08.2014 kella 12.23 paiku Tartus Kalda teel motorollerit Baotian reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani K.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 20.05.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. kolme kuu võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kuus kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.R süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 pde 7, 12 alusel ja lähtudes isiku sissetuleku suurusest (invaliidsuspension) peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et K.R on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik