3-14-51666/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

7. august 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51666 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R.B.’i kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– R.B.. Kohtuistungi toimumise aeg

7. august 2014. a, Tallinnas. Resolutsioon Anda luba R.B.’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 7. oktoobrini 2014. a (k.a). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 06.08.2014 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse R.B.’i kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt pidasid PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 02.05.2014 kell 11.00 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Alžeeria kodaniku R.B.’i (sündinud xx xx xxxx, Alžeerias) ja paigutasid isiku Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna arestikambrisse. PPA ametnikud selgitasid välja, et R.B. saabus 22.03.2014 Alžeeriast Venemaale Moskva Pulkovo Lennujaama kehtiva Alžeeria kodaniku passi ja Vene Föderatsiooni viisa alusel. Isik viibis oma sõnul 2 päeva Sankt-Peterburis, seejärel sõitis Pihkvasse, kus veetis veel paar päeva. Reisi eesmärgiks oli Saksamaale jõudmine. R.B. selgitas, et saabus 26.03.2014 Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riigipiiri. Seejärel kõndis ca 4 tundi metsas ning jõudis suurele teele, kus peatas auto, mille juht oli nõus teda sõidutama lähima bussijaamani. Bussijaamas ostis R.B. Tartu bussile pileti ning Tartust sõitis bussiga Riiga, kus ostis pileti Saksamaale. Isik peeti Leedu piirivalve poolt kinni Kaunases ning anti üle Eesti piirivalvele. 02.05.2014 saadeti R.B. Leedust Eestisse, kuna isik kuulus tagasivõtmisele Eesti

Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise kokkuleppe ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest art 3 p 1 alusel.

Kuna R.B.’il puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, koostas PPA talle 02.05.2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 3, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1028405907 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Kuna R.B.’i ei olnud võimalik koheselt Eesti Vabariigist tema kodakondsusjärgsesse riiki välja saata (piletite broneerimise ja isikul raha puudumine) ning PPA-l oli kahtlus, et R.B. võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, andis Tallinna Halduskohus 03.05.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50687 PPA-le loa R.B.’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

06.05.2014 esitas R.B. PPA-le araabiakeelse avalduse. Avaldus tõlgiti eesti keelde ning selgus, et tegemist on varjupaigataotlusega. R.B. vabastati kinnipidamiskeskusest. Kuna isik ei esitanud varjupaigataotlust koheselt Eestisse saabudes (26.03.2014), oli PPA-l põhjendatud alust arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, mistõttu pidasid PPA ametnikud R.B.’i 06.05.2014 kl 14.00 uuesti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 p 5 alusel. 08.05.2014 andis Tallinna Halduskohus PPA-le loa R.B.’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kuni 08.07.2014. 08.07.2014 pikendati tähtaega veel kahe kuu võrra.

03.08.2014 esitas R.B. avalduse, millega võttis oma varjupaigataotluse tagasi. Pärast varjupaigataotlusest loobumist langes isiku kinnipidamisalus ära ning 05.08.2014 vabastati isik kinnipidamiskeskusest ja peeti uuesti kinni VSS § 15 lg 1 ning VSS § 19 lg 1 alusel. Kuna R.B.’i väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, taotleb PPA VSS § 23 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtult luba paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, vastavalt VSS § 23 lg-le 1.

2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

R.B. avaldas kohtuistungil kohtule, et on PPA taotlusega nõus ning soovib naasta Alžeeriasse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et PPA taotlus R.B.’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lg 1, §

14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lg-s 1 sätestatakse, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. R.B.´ile on PPA poolt 02.05.2014 tehtud Eestist lahkumiseks ettekirjutus, mis kuulus koheselt sundtäitmisele. Tulenevalt VSS § 18 lg-st 1 viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Isiku vabastamine sellises olukorras ette nähtud ei ole. VSS § 23 lg-s 1 sätestatakse, et kui isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku loal kinnipidamiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. R.B.’i väljasaatmine peatus varjupaigamenetluse ajaks. Käesolevaks ajaks on varjupaigamenetlus lõppenud varjupaigataotlusest loobumisega ning PPA on jätkamas väljasaatmismenetlust. R.B.´il ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Põhjendatud on PPA selgitus, et isiku väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna väljasaatmise vormistamine ja korraldamine võtab rohkem aega. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema väljasaatmise tagamiseks on vajalik teda väljasaatmise võimaluse tekkimiseni kinni pidada.

5. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. Arvestades asjaolusid, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja liikus siit edasi eesmärgiga jõuda Saksamaale ning pärast kinnipidamist esitas varjupaigataotluse oma väljasaatmise edasilükkamiseks, on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma, mistõttu ei ole käesoleval juhul võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Arvestada tuleb ka sellega, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta ning tal puuduvad rahalised vahendid ja võimalus iseseisvalt reisidokumente vormistada. Samuti puudub isikul Eestis elukoht ja lähedased inimesed.

6. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada R.B. kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Reaalse väljasaatmisvõimaluse tekkimisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme Kohtunik