1-14-4832/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. augustil 2014, Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-4832

Kohtunik

Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 275 järgi

V.A kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kairi Kaldoja

Süüdistatav elukoht: XXX; isikukood: V.A; XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: kesk-

eri; emakeel: vene keel; töökoht: XXX OÜ; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati 02.04.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 275 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.A KarS § 275 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.03.2014.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka, lugedes lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada V.A-le mõistetav vangistus, s.o. 5 kuud ja 28 päeva (s.o. 178 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõistes V.A-le karistuseks 356 üldkasuliku töö tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud.

Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on V.A üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on tema kohustatud:

• elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX),

• ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

• mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

V.A allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista V.A-lt sundraha 532.50 eurot, kaitsjatasu

108 eurot. V.A tuleb tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank) või

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300

(№rdea Pank). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.A solvas 01.03.2014 kella 23.55 paiku, viibides Tallinnas Sütiste tee 19 asuva Mustamäe haigla juures asuvas kiirabiautos, ametikohustusi täitvat ja seoses kiirabi töötajate väljakutsega saabunud Põhja Prefektuuri patrullpolitseinik XXX, sülitades temale näo piirkonda.

Seega V.A, solvates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.A süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 108 eurot.

Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Hinnates V.A varalist olukorda, leiab kohus, et menetluskulude korraga tasumine võib olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus võimalikuks määrata, et V.A võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Anne Rebane Kohtunik