3-14-51386/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51386 Haldusasi AS MTG kaebus riigihankes „Sõitjateveo (bussiliiklu-

se) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel“ (viitenumber 142434) Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirja nr 1.-1/14/70 tühistamiseks osas, millega lükati AS MTG pakkumus tagasi ja tunnistati AS MRP Linna Liinid pakkumus vastavaks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2014 otsuse nr 131-14/142434 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – AS MTG, volitatud esindaja adv Piia Kulm Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, volitatud esindaja adv Kadri Härginen Kolmas isik – AS MRP Linna Liinid Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS MTG määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AS MTG määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51386 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiamet (hankija) 16.04.2013 avaldas riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel perioodil 2014-2020“ (viitenumber 142434) hanketeate (HT). 04.10.2013 muutis hankija riigihanke nimetust – uueks nimetuseks on „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel“.

3-14-51386 2(7)

2. Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.-1/14/70 lükati AS MTG pakkumus tagasi (käskkirja p 4) ja tunnistati vastavaks AS MRP Linna Liinid pakkumus (käskkirja p 2).

3. Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.-1/14/71 tunnistati edukaks AS MRP Linna Liinid pakkumus.

4. AS MTG esitas 05.06.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse taotlustega tühistada hankija 27.05.2014 käskkiri vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise (p 4) ja AS MRP Linna Liinid pakkumuse vastavaks tunnistamise (p 2) kohta.

5. VAKO jättis 27.06.2014 otsusega nr 131-14/142434 vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis, et pakkumus on õigesti tagasi lükatud, kuna pakkumuse maksumuses ebaõigest liiniläbisõidu kilomeetrite hulgast lähtumine on sisuliseks puuduseks, mida ei ole võimalik parandada selgituste küsimise kaudu. Tegemist ei ole arvutusveaga, vaid vaidlustaja on lähtunud arvutamisel ebaõigetest andmetest. Tegemist ei ole ilmse tehnilise veaga. Kuna vaidlustaja on planeerinud oma kulud liiniläbisõidu kilomeetritest lähtuvalt, muutuksid liiniläbisõidu muutmisel ka kulud. Kui liiniläbisõidu kilomeetrite muutumisel jätaks vaidlustaja kulud samaks, ei oleks vaidlustaja pakkumus teiste pakkumustega võrreldav, sest sellisel juhul ei sisaldaks vaidlustaja ühikuhind kõiki kulutusi teenuse osutamisel. Teistel põhjustel pakkumuse tagasilükkamine ei olnud põhjendatud. Eellepingute kohaselt võidakse vaidlustajale anda bussid üle ka varem. Hankija on jätnud selles osas vajalikud asjaolud välja selgitamata ning on lähtunud üksnes oletustest. Kui hankijal tekkis kahtlusi, kas vaidlustaja on pakkumuses märkinud ühikuhinnad 3 või 4 kohta pärast koma, oleks hankija pidanud küsima vaidlustajalt selgitusi. Kolmanda isiku pakkumuse puudus ei ole sisuline, vaid vormiline. Põhjalikumate motiivide puudumine ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna hankija otsus on üheselt mõistetav. Kolmanda isiku pakkumuses olev puudus ei ole selline, mille tõttu ei oleks tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, hankemenetluse läbipaistvus või pakkumuste võrreldavus.

6. AS MTG esitas 07.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 27.06.2014 otsuse nr 131-14/142434 tühistamiseks ning Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirja nr 1.-1/14/70 tühistamiseks osas, millega lükati AS MTG pakkumus tagasi ja tunnistati AS MRP Linna Liinid pakkumus vastavaks. Kaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kaebus rahuldatakse, on hankijal kohustus teha kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta uus otsus ja hinnata kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kui edukaks tunnistatud isik võtab pakkumuse tagasi, tuleb hankijal oma edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada ja hinnata teisi pakkumusi. Edukaks tunnistamise otsuse suhtes ei ole hakanud kaebaja suhtes jooksma vaidlustamise tähtaeg, sest hankija ei ole seda otsust kaebajale edastanud. Hankija ei tohi teha edasisi otsuseid, kui on pooleli vaidlus pakkumuse vastavuse üle. Kaebaja on pakkumuse lisa 3 vormis 2 esitatud tabelite ridadel 22 nimetanud varasemas hankedokumendi redaktsioonis toodud liiniläbisõitude mahud. Ilmne eksimus tekkis seetõttu, et hankedokumente on korduvalt muudetud, mistõttu on need raskesti jälgitavad. Hankija oleks pidanud juhtima sellele asjaolule eraldi pakkujate tähelepanu. Arvutusviga on võimalik RHS § 50 lg 5 alusel parandada, liites kaebaja kulude summad ja jagada need HD lisas 7 toodud liinikilomeetritega. Erinevus on üksnes 0,0333 €/km. Kulude summad ei muutu, sest töövõtja peab täitma lepingut tariifi alusel ja täiendavad kulud jäävad töövõtja kanda. Kuna hankijal on tehnilise kirjelduse p 1 kohaselt õigus hanke mahtu muuta, siis tuleneb sellest, et hankija ei

3-14-51386 3(7) ole veendunud, et HD-s sätestatud liinikilomeetrite maht on õige ja lõplik. Tariifide parandamisel ei muutuks kaebaja järjekoht pakkumuste maksumuse pingereas. Busside tarnimise eellepingus märgitud tähtaeg on maksimaalne võimalik ning see ei tähenda, et müüja ei võiks busse varem üle anda. Vajadusel on kaebajal võimalik bussid ajutiselt asendada teiste samaväärsete bussidega. Nelja komakoha nõue jäi kaebajal tähelepanuta hankemenetluse pika kestvuse tõttu. Neljas number pärast komakohta on HD lisa 3 vormil 2 oleva valemi järgi tuvastatav. Kolmanda isiku pakkumuse ja selle vastavaks lugemise põhjustega ei ole kaebajal olnud võimalik tutvuda. Kaebajal on kahtlus, et hankija võis teha kolmanda isiku pakkumuse hindamisel selle madala hinna tõttu põhjendamatuid mööndusi. Samuti võib kolmanda isiku pakkumuses esineda kaebaja pakkumusega analoogne puudus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti keelata Tallinna Transpordiametil hankelepingu sõlmimine hankes „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel“ (viitenumber 142434). Esialgse õiguskaitse rakendamiseta sõlmiks hankija õigusvastase hankelepingu, kuna menetlus on pooleli ning tulevikus oleks kaebajal samas hankes hankelepingu sõlmimine välistatud. Vastustaja ei ole kaebajat kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitanud, mistõttu ei ole alanud kaebaja jaoks pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaja kulgemine.

7. Tallinna Halduskohus keelas 08.07.2014 määrusega Tallinna linnal riigihankes „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel“ (viitenumber 142434) hankelepingu sõlmimise lähtudes HKMS § 252 lg-st 4 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendamata 30-päevaks, s.o kuni 07.08.2014 (k.a). Kohus märkis, et otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise kogu kohtumenetluse ajaks hiljemalt koos 28.07.2014 kuulutatava kohtuotsusega.

8. Tallinna linn palus 22.07.2014 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on olnud vaidlustuskomisjoni menetluse käigus teadlik asjaolust, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tehti 27.05.2014. Kuna kaebaja seda otsust ei ole vaidlustanud, ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega on kaebus on perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kooskõlas avalike huvidega.

9. Tallinna Halduskohus jättis 28.07.2014 otsusega Tallinna linna taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (p 1), AS MTG kaebuse rahuldamata (p 2) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). Kohus leidis, et kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – hankelepingu sõlmimise võimalust – ka juhul, kui kaebaja pakkumus vastaks HD nõuetele. Vaidlusaluses hankeasjas on lisaks pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavuse kontrollimise otsustele hankija 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.-1/14/71 tunnistatud edukaks pakkujaks AS MRP Linna Liinid pakkumus. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Juhul, kui pakkuja kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsust ei vaidlusta, ei ole pakkujal enam hiljem võimalik oma vaidlustuse või kaebuse eesmärki saavutada, sest kehtiv hankija otsus on kõigile täitmiseks kohustuslik, sh hankijale endale. Võimalus, et kolmas isik lõpetab enne hankelepingu sõlmimist tegevuse või osutub maksuvõlglaseks, on niivõrd hüpoteetiline, et sellise olukorra realiseerumise väga väike tõenäosus ei anna kaebajale eraldi kaebeõigust. Kaebaja suhtes on möödunud edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg ning kaebajal puudub menetluslik võimalus taotleda edukaks tunnistamise otsuse tühistamist. VAKO

3-14-51386 4(7) 11.06.2014 otsusest, millega jäeti hankemenetlus peatamata, tuleneb, et hankija on juba oma 06.06.2014 kirjas nr 1/13/2289 viidanud, et tegi 27.05.2014 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja teavitas sellest otsusest pakkujaid, kes kvalifitseeriti ja kelle pakkumused tunnistati vastavateks. VAKO otsus on edastatud vaidlustajale 11.06.2014 ning vaidlustaja on selle kättesaamist samal päeval kinnitanud. Seega pidi kaebaja saama edukaks tunnistamise otsusest teada juba VAKO 11.06.2014 otsuse kättesaamisel ning vaidlustama selle seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Edukaks tunnistamise otsusele on viidanud VAKO ka oma 27.06.2014 otsuses nr 131-14/142434. Seega lõppes vaidlustuse esitamise tähtaeg 07.07.2014 ehk samal päeval, kui vaidlustaja esitas VAKO otsuse peale kohtule kaebuse. Arvestades kohtule kaebuse esitamise aega kell 16.42, ei olnud kohtul ka selgitamiskohustusest lähtudes enam võimalik teha kaebajale ettepanekut vaidlustusmenetluse läbimiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole RHS §

121 lg-s 1 sätestatud tähtajad ületamise korral ennistatavad. Kaebajal ei ole võimalik oma kaebuse eesmärki saavutada ka seetõttu, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane ning HD tingimuste kohaselt saab hankija sõlmida hankelepingu üksnes kolmanda isikuga. Hanketeate p IV.2.1 kohaselt on hindamiskriteeriumiks madalaim hind. Pakkumuste avamise protokollist (VAKO toimikus) nähtub, et madalaima hinna pakkus AS MRP Linna Liinid (kolmas isik), kellele järgneb alles kolmanda pakkujana AS MTG (kaebaja). Pakkumuste hinna järgi paremuselt teise pakkuja pakkumus lükati samuti Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.-1/14/70 tagasi (p 5).

Seega juhul, kui kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud vastavaks õiguspäraselt, ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, sest hankeleping tuleb hankija enda tingimuste kohaselt sõlmida kolmanda isikuga. Arvestades kolmanda isiku pakkumuses esineva kõrvalekalde iseloomu, on hankija põhjendus, et tegemist on vormilise, mitte sisulise kõrvalekaldega, ilmselge. Keskmisele mõistlikule pakkujale on mõistetav, et pakkumise sisu ei sõltu sellest, millises formaadis on pakkumine esitatud. Seetõttu on tegemist ilmselgelt vormilise puudusega, mis ei mõjuta mingil moel pakkumuse sisu ega selle kaudu ka hankemenetluse läbipaistvust, pakkumuste võrreldavust või pakkujate võrdset kohtlemist.

Hankija otsus vastab kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmetele ning kohtule ei nähtu, et hankija otsused oleksid selles osas ebaõiged. Ei nähtu, et kolmanda isiku pakkumuse osas oleks tehtud põhjendamatuid mööndusi, sh on hankija lugenud sarnase formaadivea üksnes vormiliseks ka ühe teise pakkuja suhtes, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaline (vaidlustatud otsuse p 5.2). Kohus nõustub hankija ja VAKO-ga, et kaebaja on pakkumuse maksumuses lähtunud ebaõigest liiniläbisõidu kilomeetrite hulgast ning see viga ei ole RHS § 47 lg 2 ega § 50 lg 5 korras parandatav.

Arvutusveaga RHS § 50 lg 5 mõttes ei ole tegemist siis, kui pakkuja eksib lähteandmetes. Kui lubada lähteandmete parandamist, avaks see pakkujale võimaluse oma pakkumuse muutmiseks, sest pakkujal oleks võimalik muuta lähteandmete vabalt valitud rida, sh püsija muutuvkulude komponente. Nende andmete muutmisel on aga tegemist pakkumuse sisulise muutmise, mitte enam arvutusvea parandamisega. Kohus nõustub ka VAKO otsuse p 9.2 põhjendustega, et pakkumust ei ole võimalik täpsustada või parandada nii, et sellega ei kaasneks uue pakkumuse esitamist.

Pakkumuse vastavusse viimiseks tuleks kaebajal muuta pakkumuses toodud kulusid nii, et need sisaldaksid endas kõiki tegelikult hankedokumentides nõutud kulusid. Kohus nõustub VAKO-ga, et liiniläbisõidu mahu muutumisel muutuvad ka kulud ehk suurem läbisõit tähendab ka suuremaid kulutusi. Eelkõige peaksid kulutused suurenema muutuvkulude nagu kütus, määrdeained, rehvid ja sõidukiijuhtide tööjõukulu suurus, sest need on otseses sõltuvuses busside läbisõidu mahuga.

3-14-51386 5(7) Nimetatud muudatuse tegemine tähendaks aga pakkumise sisulist muutmist, mis ei ole pärast pakkumuse esitamist enam lubatav. Kaebajale pakkumuse sisulise muutmise lubamine tähendaks sisuliselt kaebajaga läbirääkimistesse laskumist, mis ei ole käesoleva hanke raames lubatud. Samuti koheldaks nii ebavõrdselt teisi pakkujaid, kellele vastavat võimalust muuta oma kulude suurust ja sellega ka võib-olla pakutavat tariifi ei võimaldata. Hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õiguspärane, kuna esineb vähemalt üks alus, mis välistab pakkumuse vastavaks tunnistamise. Seetõttu ei hinda kohus, kas teised hankija põhjendused kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks olid õiguspärased.

10. Tallinna Halduskohus jättis 28.07.2014 määrusega AS MTG esialgse õiguskaitse taotluse alates 08.08.2014 rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on väga vähene, kui mitte olematu, arvestades 28.07.2014 otsuses kaebuse eesmärgi saavutamisega seotud põhjendusi. Teoreetiliselt võib kaebaja oma eesmärgi saavutada juhul, kui kolmas isik osutub enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluses osalemiseks kõlbmatuks, näiteks maksuvõla tõttu, ning kaebaja kaebus kohtumenetluses rahuldatakse. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu käesoleva haldusasja 28.07.2014 otsuses toodud põhjendustel. Tallinna Halduskohus leidis 20.05.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50835 käesoleva hankemenetluse nr 142434 kohta järgnevat: „Kuigi vastustajal on õnnestunud seni kehtinud veolepingut senise lepingupartneriga pikendada, võib hankemenetluse venimise korral vastustaja sattuda lõpuks olukorda, kus tal ei ole enam lepingupartnerit, kes veoteenust osutaks. Pole alust eeldada, et senine vedaja on huvitatud lepingu lühiajalisest pikendamisest. Samuti ei ole senine vedaja usutavasti huvitatud lepingu lühiajalisuse tõttu oma bussipargi uuendamisest ja lepingutasu vähendamisest, mistõttu võib senise lepingu pikendamine osutuda vastustajale kallimaks kui hankemenetluse tulemusel uue lepingu sõlmimine.“ Tallinna Ringkonnakohus nõustus 28.05.2014 määruses vastava seisukohaga ja märkis, et hankemenetluse peatamine kahjustaks ühistransporditeenust kasutavate reisijate huve, mis ei oleks kooskõlas avaliku huviga. Eeltoodud lahendis kajastatud olukord on analoogne käesoleva vaidlusega. Arvestades asjaolu, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi kaalub üle kaebaja võimaliku esialgse õiguskaitse vajaduse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata alates 08.08.2014. Seega lõppeb hankijale 08.07.2014 määrusega kohaldatud hankelepingu sõlmimise keeld samas määruses määratud tähtpäeval ehk 07.08.2014 (k.a) ning hankijal on lubatud alates 08.08.2014 hankemenetlusega jätkata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. AS MTG palub 31.07.2014 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.07.2014 määruse ja keelata Tallinna Transpordiametil hankelepingu sõlmimine riigihankes „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel“ (viitenumber 142434) kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud. Määrus ei ole seaduslik, kuna selle eelduseks on võetud väär järeldus kaebuse perspektiivitusest. AS MTG eesmärk on sõlmida hankeleping. Seda eesmärki on äärmiselt raske, kui mitte võimatu täita juhul, kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga. Kui kohus rahuldab AS MTG apellatsioonkaebuse, on tegemist olukorraga, kus AS MTG pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsus on kehtetu. Sel juhul on õiguspärane, et AS MTG osaleb hankemenetluses

3-14-51386 6(7) edasi, kuna vaid nii on tagatud RHS §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. RHS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab hankija hindama kvalifitseeritud pakkuja poolt esitatud pakkumuse vastavust ja tegema pakkumuse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kohta põhjendatud otsuse. Kui kohus tühistab hankija varasema otsuse, millega AS MTG pakkumus mittevastavaks tunnistati, on hankija kohustatud tegema AS MTG pakkumuse osas uue otsuse. Hindamisse ja eduka pakkumuse väljaselgitamisse tuleb kaasata ka AS MTG pakkumus. Kui hankija sõlmib kohtumenetluse käigus aga hankelepingu, siis ei järgita enam eeltoodud etappe, mis on õigusvastane. Kuigi AS-l MTG säiliks kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise korral võimalus nõuda kahju rahalist hüvitamist, saaksid tema huvid siiski pöördumatult kahjustatud, kuna tal ei ole võimalik sõlmida hankelepingut. Kaebus ei ole perspektiivitu. Arvutusviga ei ole pakkumuse oluline puudus, mille alusel võib pakkumuse tagasi lükata. Kuna hankija on teinud AS MTG osas õigusvastase otsuse, tuleb tal keelata kohtuvaidluse kestel hankelepingu sõlmimine. Erinevalt kohtumääruse põhjendustest ei ole AS MTG kaebus perspektiivitu ka põhjusel, et kaebaja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Halduskohus on valesti hinnanud avalikku huvi. Hankelepingu sõlmimiseks puudub ülekaalukas avalik huvi. HT p VI.3 kohaselt on hankelepingu täitmise algusperioodiks 01.01.2015. Teates on märgitud, et juhul, kui riigihanke korraldamisega seoses esitatakse vaidlustuskomisjonile vaidlustus või kohtule kaebus, lükkub teenuse osutamise periood edasi ning teenusega alustatakse hiljemalt 6 kuu jooksul arvates avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest. Hankija teadis juba hanget planeerides, millal on lepingu kohaselt vajalik hankeleping sõlmida ning on HT sõnastusest nähtuvalt arvestanud võimalusega, et hankedokumendid ja/või hankija otsus on vaidlustatavad. Seega ei saa hankija tugineda asjaolule, et tal pole aega oodata vaidlustusja kohtumenetluse lõppu. Lisaks jääb hankijale hilisemates kohtumenetluse etappides võimalus paluda kohtult luba hankelepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul ei esine ohtu, et hankija lepingupartnerita jääb. Eeldatav on, et käesoleval juhul jõutakse lahendini enne, kui hankija on planeerinud hankelepingu täitmisega alustamise. Ei esine ohtu, et ühistransporditeenust kasutavate reisijate huvid saaksid kahjustatud.

12. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud, millises osas on tema hinnangul halduskohtu määrus põhjendamata. Halduskohus on kaebust piisavalt põhjendanud. Kohus tuvastas kaebaja õiguste kaitse vajaduse õigesti. Kuna kohus tuvastas 28.08.2014 otsuses, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine oli õiguspärane, siis puudub kaebajal juba üksnes sel põhjusel võimalus osutuda pakkujaks, kellega vastustaja hankelepingu sõlmib. Kaebajal puudub võimalus edukaks pakkujaks saada ka siis, kui kohus leiaks, et tema pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane. Kohus kontrollis kaebaja pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasust ka sisuliselt, leides, et kuna esineb vähemalt üks alus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks, siis on vastustaja otsus pakkumuse tagasi lükkamise osas õiguspärane. Kohus on õigesti tuvastanud, et avalik huvi kaalub üles kaebaja võimaliku esialgse õiguskaitse vajaduse. Kohus on põhjendatult viidatud Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrusele nr 3-14-50835. Tegemist on sama hankemenetlusega ning avalik huvi tuleneb samadest kaalutlustest. Kuna kaebajal puudub võimalus saavutada hankelepingu sõlmimine, on õigustatud esialgse õiguskaitse lõpetamine arvates 08.08.2014.

13. AS MRP Linna Liinid määruskaebuse suhtes oma seisukohta ei esitanud.

3-14-51386 7(7) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.

15. Halduskohus jättis AS MTG esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, pidades kaebust ilmselgelt perspektiivituks Tallinna Halduskohtu 28.07.2014 käesolevas haldusasjas tehtud otsuses toodud põhjendustel. Samuti leidis halduskohus, et avalik huvi kaalub üle kaebaja võimaliku esialgse õiguskaitse vajaduse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

16. Kaebus on perspektiivitu. Tallinna Transpordiameti juhataja 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.- 1/14/71 tunnistati riigihankes „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel perioodil 2014-2020“ (viitenumber 142434) edukaks AS MRP Linna Liinid pakkumus. Kaebaja ei ole kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga. Halduskohus selgitas õigesti, et selle haldusakti vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Seega on kaebaja minetanud võimaluse ise edukaks pakkujaks osutuda ning kaebuse eesmärki sõlmida hankijaga hankeleping ei ole võimalik saavutada. RHS §-s 38 nimetatud olukorra tekkimisel – halduskohus märkis õigesti, et selliste olukordade realiseerumise võimalus on minimaalne – puudub aga kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kolmanda isiku saaks hankemenetlusest kõrvaldada sellises olukorras vaid kuni hankelepingu sõlmimiseni ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saavutaks kaebaja seetõttu õiguslikku eelist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse ilmselge perspektiivituse korral ei ole põhjendatud.

17. Kaebaja leiab, et kuna teda ei ole kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsusest nõuetekohaselt teavitatud, on tal võimalik veel otsust vaidlustada, kui see talle teatavaks tehakse. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. RHS § 121 lg-st 1 tulenevalt hakkab vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema vaidlustaja poolt oma õiguste rikkumisest teadasaamisest või ajast, mil ta oleks pidanud oma õiguste rikkumisest teada saama, mitte aga hankija poolt vaidlustatava otsuse kättetoimetamisest. Seega, kui ka isikut ei ole nõuetekohaselt teavitatud, kuid ta on siiski oma õiguste rikkumisest teada saanud, tuleb vaidlustus esitada siiski kaebetähtaja jooksul. Hankija on 06.06.2014 kirjas nr 1/13/2289 viidanud, et tegi 27.05.2014 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja teavitas sellest otsusest pakkujaid, kes kvalifitseeriti ja kelle pakkumused tunnistati vastavateks. VAKO otsus edastati vaidlustajale 11.06.2014, kes kinnitas selle kättesaamist samal päeval. Lisaks on VAKO edukaks tunnistamise otsusele viidanud oma 27.06.2014 otsuses nr 131-14/142434. Eeltoodust tulenevalt lõppes vaidlustuse esitamise tähtaeg kaebaja jaoks 07.07.2014.

18. Eeltoodud põhjustel jääb AS MTG määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask