3-14-50552/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

8. august 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-50552

Kohtuasi

OÜ PotPourri Est kaebus Vaivara Vallavolikogu

19.03.2014 otsuse nr 48 tühistamiseks ning

Vaivara Vallavalitsusele

projekteerimistingimuste väljastamise kohta

ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: OÜ PotPourri, esindaja Julia

Tuštšenko

Vastustaja: Vaivara vald, esindaja Enno

Heringson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Vaivara Vallavolikogu 19.03.2014 otsus nr 48.

3. Kohustada Vaivara Vallavolikogu kaebaja poolt detailplaneeringu algatamiseks esitatud

taotlust uuesti läbi vaatama.

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

5. Jätta Vaivara valla taotlus menetluskulu hüvitamiseks rahuldamata ja kantud kulutused

tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.09.2014.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.03.2009 korraldusega nr 39 (tl 7-8) määras Vaivara Vallavalitsus Udria külas asuva Lasketiiru

ja teenindushoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid.

10.07.2012 sõlmitud kinnistu müügilepingu (tl 15-20) alusel omandas OÜ PotPourri Est (edaspidi

kaebaja) Vaivara valla Udria külas asuva Lasketiiru kinnistu pindalaga 2,02 ha.

27.01.2013 vormistas kaebaja Vaivara Vallavalitsuse majandusosakonnale adresseeritud taotluse (tl

10) Lasketiiru maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks, poolkinnise lasketiiru ehitusõiguse

määramiseks ja lasketiiru teenindava abihoone ja klubihoone ehitamiseks olemasolevate varemete

kohale.

19.03.2014 istungil arutas Vaivara Vallavolikogu viienda päevakorrapunktina eelnõu „Kehtivat

üldplaneeringut muutva Lasketiiru maaüksuse maa-ala detailplaneeringu algatamiseks Udria külas“

ja otsustas üheksa poolthäälega eelnõud otsusena mitte vastu võtta (tl 11).

Veel on toimikusse esitatud: Vaivara Vallavalitsuse 25.01.2012 vastus Riigi Kinnisvara AS

selgitustaotlusele (tl 41-43), kaebaja 18.05.2012 kiri Vaivara Vallavalitsusele ja 30.05.2012 sellele

antud vastus (tl 45-46), kaebaja järelepärimised (tl 9 ja 50), väljavõte e-kinnistusraamatust (tl 39),

maakatastri kitsenduste väljavõte (tl 44), detailplaneeringu eskiis (tl 52) ning ehitusregistri väljavõte

(t. 51).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 17.04.2014 koostatud kaebuses (tl 2-5) palus kaebaja, et kohus tühistaks Vaivara Vallavolikogu

19.03.2014 otsuse ning kohustaks Vaivara Vallavalitsust välja andma projekteerimistingimused

Lasketiiru maaüksusel asuvate ehitiste renoveerimiseks. Ta väitis, et on esitanud 05.04.2013

taotluse projekteerimistingimuste saamiseks, kuid vallavalitsus pole neid välja andnud ega kaitseala

valitsejalt nõusolekut küsinud. Vaidlustatud otsust pidas ta õigusvastaseks ja vastavat menetlust

puudulikuks märkides, et kuna detailplaneeringuga hõlmatav ala jääb kaitseala majanduslikult

kasutatavasse vööndisse, pole kinnistu sihtotstarbe muutmine ja ehitamine olemasolevate ehitiste

kohale vastuolus kaitseala kaitseeesmärgi ega looduskaitseseadusega.

22.07.2014 koostatud täienduses (tl 66-69) väitis kaebaja, et peale kinnistu eraomandisse andmist ei

vasta selle sihtotstarve enam õigusaktidele, see tuleb ära muuta ning valla kehtiv üldplaneering ei

takista seda ega olemasolevate ehitiste rekonstrueerimist. Vastustaja käitumist pidas ta lubamatuks

ja vastuoluliseks väites, et taotluse võimalikele puudustele pole tähelepanu juhitud ega talle tema

õigusi selgitatud.

23.07.2014 koostatud täienduses (tl 75) märkis kaebaja lisaks, et vastustaja on Riigi Kinnisvara AS-

le adresseeritud kirjas ise kinnitanud detailplaneeringu algatamise vajadust ning seadusest ei tulene,

et seda saab teha vaid ettepanekus nimetatud eesmärgiks. Ühtlasi esitas ta ka vastuväited vastustaja

menetluskulude taotlusele.

3. Vaivara valla kirjalikus vastuses (tl 32-38) paluti kaebuse esimene nõue rahuldamata ja teine läbi

vaatamata jätta. Esimesena nimetatut põhjendati väidetega, et kinnistu asub maastikukaitsealaks

oleval rohevõrgustiku alal enamuses kaldapiirangu vööndis mistõttu on ärimaa sihtotstarve selle

eesmärkidega vastuolus ja detailplaneeringu algatamine perspektiivitu ning lisati, et kaebajale olid

enne kinnisasja ostmist piirangud ja valla seisukoht teada. Vaidlustatud otsust peeti kaalutletuks ja

kaebaja kulusid kokkuhoidvaks ning juhiti tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt on

kaalutlusotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohustamisnõude osas leiti, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus ja vaidlustatud tegevus ei saa kuidagi tema õigusi rikkuda, kuna kinnistul

pole registrisse kantud ehitisi, mida saaks rekonstrueerida, ehitamine pole ilma detailplaneeringuta

lubatud ja ta ei saaks asuda neid rekonstrueerima kasutusotstarbeks, mis pole kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga.

15.07.2014 edastatud taotluses (tl 59-63) palus vastustaja hüvitada 1197 euro suuruse menetluskulu.

Välise õigusabi kasutamise vajadust põhjendas ta väidetega enda väiksuse, juristi puudumise,

muude töötajate suure töökoormuse ning lisaks veel ka puhkuseperioodiga.

04.08.2014 edastas vastustaja esindaja vastuväited kaebaja täiendusele ning dokumendid 399 euro

suuruse õigusabi kulu kohta (tl 79-83).

4. Tartu Halduskohtu esimehe 13.06.2014 käskkirja nr 11-1/14/29 (tl 21) alusel anti kaebus

menetlemiseks kohtunik Raili Randlasele.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus nii kaebeõiguse kui selle üle, kas vastustajal oli õigus jätta

projekteerimistingimuste saamiseks esitatud taotlus tähelepanuta ning keelduda detailplaneeringu

algatamisest.

6. Kaebeõigust reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1. Selles sätestatu võimaldab

pöörduda oma õiguse kaitseks halduskohtusse. Sama seadustiku § 46 lg-st 2 tuleneb, et

haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral saab kohustamisnõude esitada ühe aasta jooksul

haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest, kui aga sellist

tähtaega pole sätestatud, siis kahe aasta jooksul taotluse esitamisest. Kaebaja väidetel esitas ta

taotluse projekteerimistingimuste saamiseks 05.04.2013. Vastustaja pole seda väidet ümber lükanud

ega väitnud ja tõendanud ka seda, et on kaebajale vastanud. Ehitusseaduse § 19 lg 3 kohustab

projekteerimistingimused koostama ja väljastama hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse

esitamise päevast. Kaebus esitati 17.04.2014. Seega on kohustamisnõue tähtaegne ja lubatav. Selle

põhjendatuse kontrollimine on aga küsimus, mille üle saab halduskohus otsustada ka asja sisulise

lahendamise käigus.

7. Vaidlusalune kinnistu asub hajaasustuse alal ning seega ei laiene sellele planeerimisseaduse § 3 lg

2 kohaselt detailplaneeringu kohustust. Küll on aga saab vastav kohustus tuleneda Vaivara valla

üldplaneeringu punkti 2.5.2.1 kohaselt kinnistu asumisest rohelise võrgustiku alal. Lisaks annab

planeerimisseaduse § 10 lg 1 sätestatu igale isikule õiguse esitada ettepanekut planeeringu

koostamise algatamiseks ning selle menetlemine on kohalikule omavalitsusele kohustuslik. Vastava

ettepaneku tegija ei saa küll eeldada, et tema ettepanek toob tingimata kaasa planeeringu

koostamise, kuid tal on õigus sellele, et asja üle otsustamisel võetakse kõik asjasse puutuvad

õiguslikud hüved ja huvid kaalumisele. Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluseid

pole seaduseandja sätestanud. Seetõttu on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum.

8. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg-s 2, § 4 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatu kohaselt peab haldusakt olema

kohane, vajalik ja seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne, kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas

volituste piiride, eesmärgi ja õiguse üldiste põhimõtetega, arvestama peab olulisi asjaolusid ja

kaaluma põhjendatud huve ning selleks tuleb need välja selgitada ja vajaduse korral selleks ka omal

algatusel tõendeid koguda. Sama seaduse §-s 54 on sätestatud, et haldusakt on õiguspärane, kui ta

on antud hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Seaduse § 56 lg-d 1, 2 ja 3 kohustavad aga kirjalikku haldusakti ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumist kirjalikult põhjendama ja näevad ette, et põhjendus esitatakse haldusaktis või selles

viidatud menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis ning neisse tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus ja kaalutlused, millest haldusorgan lähtus.

9. Vaivara Vallavolikogu vaidlusalune otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Faktilise alusena on

selles olemas üksnes üldsõnaline viide kinnistu rohelise võrgustiku alal ja Udria maastikukaitse alal

paiknemisest tulenevatele piirangutele. Täpsemaid selgitusi pole esitatud ning täielikult puuduvad

viited nii otsustatu õiguslikule alusele kui sellele, milliseid asjaolusid ja kelle missuguseid huve

volikogu detailplaneeringu algatamisest keeldumisel arvestas ja kuidas ta neid kaalus.

10. Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 määrusega nr 119 kinnitatud „Udria maastikukaitseala kaitse-

eeskiri“ seab kaitsealal tegutsemisele küll hulga piiranguid, kuid ehitamine ja majandustegevus on

täielikult keelatud üksnes sihtkaitsevööndis. Müügilepingu kohaselt on vaidluse põhjuseks olevast

kinnistust selles vööndis vaid 6 m2 suurune osa. Seega ei saa kaitse-eeskirjast tuleneda automaatset

ehitamise ja majandustegevuse keeldu ning vastavat otsustust tulnuks sellele eeskirjale tuginemise

korral kõiki asjaolusid ja huve arvestavalt põhjendada ja kaaluda.

11. Detailplaneeringu koostamisest keeldumisest õigustavad põhjendusi ei saa kuidagi asendada

kaebusele antud vastus. Selle on koostanud advokaadist esindaja ning miski ei tõenda, et tema poolt

kohtumenetluses esitatu on just see, mida volikogu arvestas ja kaalus.

Põhjendusi ei saa asendada ka vastuse väited selle kohta, et kaebaja oli teadlik nii piirangutest kui

valla seisukohtadest. Viimati nimetatu kinnituseks esitatud 30.05.2012 kiri ning sellele lisatud

selgitus Riigi Kinnisvara AS-le käsitlevad kinnistuga seotud piiranguid lähtuvalt elamu ehitamise

soovist ja võimalusest määrata maale maatulundusmaa sihtotstarve ega saa kuidagi põhjendada

kaebaja soovitud detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist. Arvestamata on jäänud

kirja lisana esitatud selgituse väide, et ehitusõiguse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi teha

detailplaneeringu menetlus, milles hinnatakse maatüki sobivust hoonestamiseks ning kaalutakse

võimalusi soovitud arendustegevuseks. Samuti ei ole tähelepanu pööratud asjaolule, et kinnistu

omaniku vahetumisest tulenevalt on senine riigikaitsemaa sihtotstarve vaja kindlasti ära muuta ja

kerkinud probleemide tõttu saaks seda kõige õigemini teha just detailplaneeringu menetlemise

käigus.

12. Haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud põhjendamise nõue peab tagama põhiseaduse § 15

sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise seeläbi, et kohtul oleks võimalik kontrollida otsustatu

õiguspärasust. Vaidlustatud haldusakt seda ei võimalda.

Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-81-07 punktides 16 ja 20 oma varasemaid

seisukohti rõhutades märkinud, et kohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida vaid lähtuvalt

haldusorgani põhjendustest. Need peavad teda veenma, et haldusorgan on arvestanud kõiki olulisi

asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kui haldusorgan on lähtunud

sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla

tegemist kaalutlusotsuse tühistamise aluseks oleva olulise kaalutlusveaga. Lahendis nr 3-3-1-79-09

märkis sama kolleegium, et kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama maakonna ja valla

üldplaneeringutes väljenduvaid avalikele huvidele lisaks ka taotleja põhjendatud huve.

Käesoleval juhul ei ole otsusesse mingeid kaalutlusi märgitud ning ka miski muu kohtule esitatust ei

kinnita, et volikogu oleks enne hääletamist üldse kaalumist teostanud. Seega on eelloetletud

põhimõtted kasutatavad ning saavad anda aluse selleks, et kaebuse tühistamisnõue rahuldada,

13. Lisaks tühistamisnõudele soovib kaebaja, et Vaivara Vallavalitsust kohustataks välja andma

projekteerimistingimused tema kinnistul asuvate lagunenud ehitiste renoveerimiseks. Ehitusseaduse

§ 19 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt tähendavad need kohaliku omavalitsuse poolt konkreetsele ehitisele

kohaldatavaid arhitektuurseid ja ehituslikke tingimisi, mis on ehitusprojekti koostamiseks aluseks

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

Eelnevalt juba märgitu kohaselt ei saa kaebaja valla üldplaneeringu punktist 2.5.2.1 tulenevalt

ehitada oma kinnistule ilma detailplaneeringuta. Seetõttu kuulub kohaldamisele ehitusseaduse § 19

lg 1. Ehitamise aluseks saab olla vaid kehtestatud detailplaneering ja selle juurde väljastatud

täpsustavad lisatingimused ning vajadus projekteerimistingimuste järele puudub.

Vastustaja on käesoleval juhul jätnud kaebaja taotluse üldse tähelepanuta ega ole järginud

haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p 2 ja 4 tulenevat nõuet lõpetada toimingu menetlus kas

põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada või taotlus läbi vaatamata jätta. See on iseenesest

oluline menetlusnõuete rikkumine, kuid ei anna projekteerimistingimuste väljastamise võimaluse

puudumise tõttu siiski põhjust kaebaja poolt soovitud sisuga ettekirjutuse tegemiseks ega ka selleks,

et kohustada taotlust uuesti läbi vaatama.

14. Eeltoodu kohaselt kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Vaivara Vallavolikogu vaidlustatud

otsus tuleb täies ulatuses tühistada ja kohustada volikogu kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud kohustamisnõue aga jääb rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulu proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oma menetluskulude kohta nõuet

ja kuludokumente esitanud pole. Seega jäävad tema võimalikud kulud sama seadustiku § 109 lg 1

kohaselt hüvitamata. Vastustaja 1197 euro suuruse õigusabi kulu nõude ning peale vastavate

dokumentide esitamiseks määratud tähtaega täiendavalt edastatud 399 euro suuruse õigusabi kulu

nõude jätab kohus rahuldamata. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et haldusorganil ei

ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selle väljamõistmine on

põhjendatud reeglina vaid juhul, kui vaidlus väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest.

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja projekteerimistingimuste väljastamine on üks

kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannetest. Vastustaja pole nimetanud ühtegi tõsiselt

võetavat põhjendust, mis võiks õigustada neis küsimustes tekkinud vaidluse puhul kasutatud

advokaadi kulude panemist kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane