3-14-50863/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-50863

Otsuse kuupäev

5. august 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Ott Variku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 1000 euro

kahju hüvitamise nõudes seoses Paide arestimajas

ebainimlikes tingimustes viibimisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Ott Varik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Politsei- ja

Piirivalveametilt Ott Variku kasuks mittevaralise kahju

hüvitisena välja kuussada viiskümmend üks (651)

eurot.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 5. september 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ott Varik viibis Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri (PPA) Haapsalu arestikambris 21.

maist kuni 8. juunini 2012 (kokku 19 päeva), 31. augustist kuni 7. septembrini 2012 (kokku 8

päeva), 18. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2013 (kokku 36 päeva) ja 9. augustist 4. oktoobrini 2013

(kokku 57 päeva).

2. Tartu Halduskohtusse saabus 20. mail 2014 Tartu Vangla kinnipeetava O. Variku

hüvitamiskaebus Politsei-ja Piirivalveameti vastu, milles kaebaja taotleb 1000 eurot kahjutasu

seoses tema kinnipidamisega Haapsalu arestikambris inimväärikust alandavates tingimustes kokku

kolme kuu jooksul.

3. Tartu Halduskohus võttis O. Variku kaebuse menetlusse 21. mai 2014 määrusega.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. O. Varik taotleb Haapsalu arestikambris inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 1000 eurot rahalist hüvitist. Haapsalu arestimaja

tingimused olid kogumis inimväärikust alandavad ning tekitasid kaebajale kannatusi, mis ei olnud

vajalikud kinnipidamisrežiimi järgimiseks. Kaebaja on seisukohal, et PPA rikkus Inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3.

Paide arestimaja kinnipidamistingimuste puudused olid kaebuse kohaselt:

1) ebapiisav ja amortiseerunud ventilatsioonisüsteem;

2) kambri valgustus ei vastanud vangistusseaduse § 45 lg-s 1 sätestatud nõudele, minimaalse

loomuliku valgusega oli raske kui mitte võimatu lugeda ja kirjutada;

3) isiklik pind kambris oli alla 4 m2;

4) kambris puudus laud ja tool;

5) värskes õhus viibimise võimaluse puudumine.

Kaebaja hinnangul on ilmne, et vastustaja on rikkunud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-st 3 tulenevat piinamise keeldu. Kaebaja ei esitanud kirjalikke taotlusi

värskes õhus viibimise võimaldamiseks, kuna sellest poleks abi olnud olukorras, kus jalutusboksid

arestikambril puuduvad. Küll taotles kaebaja jalutamise võimalust suuliselt.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6. Kaebaja väited ruumipuuduse kohta ei vasta tõele. Arestikambrid, kus kaebaja viibis, on

kahekohalised. Arestimaja juhi ettekande kohaselt kaebaja viibis neis üksinda. Kaebaja oli

paigutatud

21.maist 27. maini 2012 kambrisse nr 4, suurusega 5,1 m2;

28. maist 8. juunini 2012 kambrisse nr 7, suurusega 4,6 m2;

31. augustist 7. septembrini 2012 kambrisse nr 7;

18. jaanuarist 22. veebruarini 2013 kambrisse nr 7;

9. augustist 29. augustini 2013 kambrisse nr 6, suurusega 4,5 m2;

30. augustist 4. oktoobrini 2013 kambrisse nr 7.

Kohtupraktika kohaselt ei tule isikliku ruumi arvutamisel maha arvata kambri pindalast mööbliga

kaetud põrandapind. Kambri põrandapinna suuruse kindlakstegemiseks lahutatakse kambri pindalast

tualettruumi pindala ning jagatakse saadud tulemus kambris viibivate kinnipeetavate arvuga. Seega

oli kaebaja kinnipidamisel Haapsalu arestimajas tagatud isikliku ruumi rohkem kui kehtestatud

nõuded või EIK praktika ette näeb.

7. Haapsalu arestimajas puudub jalutushoov. Samas oli kaebaja teadlik, et tal ei ole võimalik

nimetatud õigust kasutada ja leppis selgitustega. Kaebaja ei ole esitanud taotlust tema üleviimiseks

jalutushooviga arestimajja. O. Varik on tagantjärele ümber mõelnud sooviga saada rahalist hüvitist.

Tuleb arvestada, et ajal, mil O. Varik viibis Haapsalu arestimajas, ta soostus olukorraga.

8. 2012. aasta sügisel remonditi arestimaja ning selle käigus remonditi ka ventilatsiooni. Kambrid,

kus viibis kaebaja on võreustega. Seega kaebaja väited puuduliku õhuvahetuse kohta on

paljasõnalised ja tõendamata.

9. Arestimaja sissekorraeeskirja § 13 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt võivad laud ja tool kambris olla

võimalusel. Seda ei ole arestimajale kohustuseks pandud. Arvestades, et kaebaja viibis

kahekohalises kambris üksinda, oli tal võimalus kasutada vaba nari. O. Varik ei ole esitanud taotluse

mööbli saamiseks kambrisse.

10. 2012. aasta sügisel remonditi ka kambrite valgustust. Eelnevalt oli kaebaja viibinud arestimajas

19 päeva, ajal, mil väljas on valgem. Seetõttu ei saanud see periood mõjuda kaebaja tervist

kahjustavalt. Kaebaja suhtles aktiivselt, sai pakke, osales kohtueelses menetluses, pidas

kirjavahetust. Sellest saab järeldada, et puudusid tema tegevust pärssivad, negatiivsed mõjud.

11. Kaebaja väide, et ei teadnud, et arestimaja rikub õigusi ning kirjalik pöördumine ei oleks

aidanud kinnitab, et vastustaja ei olnud teadlik, millega kaebaja ei ole rahul.

Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebaja ei teadnud võimalusest taotlusi esitada. Hommikuste

ülevaatuse ajal suheldi O. Varikuga ja küsiti, kas on kaebusi-taotlusi, millist võimalust O. Varik

kaebuses nimetatud puuduste esiletoomiseks ei kasutanud. Arestimaja juhi sõnul on O. Varik

esitanud kaebuse arestikambri spetsialisti peale ning avalduse ümberpaigutamiseks teise kambrisse.

Seega ta oli pöördumise võimalikkusest teadlik.

Kohtu seisukoht

12. Asjas ei ole vaidlust selles, et O. Varik viibis eelvangistuses kinnipeetavana Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Haapsalu arestimaja arestikambris neljal perioodil kokku 120

päeva.

Menetlusosalised on eri meelt selles, kas Haapsalu arestimaja arestikambri tingimused valgustuse,

kambri sisustuse, isikliku ruumi ja ventilatsiooni osas vastasid nõuetele, samuti kas kaebaja õigusi

võis rikkuda värskes õhus viibimise võimaluse puudumine ning kas kinnipidamistingimused

kogumis ületasid kinnipidamisega vältimatult kaasneva kannatuste taseme.

13. Vastavalt vaidlusalusel ajal kehtinud vangistusseaduse (VangS) § 156 lg-le 1 on arestimaja

kinnipidamiskoht politseiasutuse koosseisus, mis korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist. Isiku

kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse VangS sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta.

Tulenevalt VangS § 90 lg-st 4 peab vahistatu kamber vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud

tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1

kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis

tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja

temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava

valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab

justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

Nõuded arestimaja arestikambrile on siseminister kehtestanud 8. jaanuari 2008 määrusega

arestimaja sisekorraeeskiri (AskE).

14. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on ekslikult tõlgendanud isikliku ruumi mõistet olles

seisukohal, et selle arvutamiseks tuleb maha arvata kambri pindalast mööbliga kaetud põrandapind.

Nii EIK 19. detsembri 2013 otsusest asjas nr 429/12 Tunis vs Eesti kui ka 9. jaanuari 2014 otsusest

asjas nr 5747/10 Jevšnik vs Sloveenia nähtuvalt arvestab EIK kinnipeetava isiklikku ruumi,

lahutades kambri pindalast tualettruumi pindala ning jagades saadud tulemuse kambris viibivate

kinnipeetavate arvuga.

AskE § 9 lg 3 järgi oli kinnipeetule on kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Kohtu

hinnangul on siinjuures põhjendamatu kaebaja järeldus, et tegemist on vabaks liikumiseks

ettenähtud pinnaga. Kuna siseriiklik õigus ei näinud arestikambris kinnipidamisel otsesõnu ette vaba

liikumiseks kasutatava ruumi nõuet ning arvestades EIK väljakujunenud praktikat kinnipeetava

isiku isikliku ruumi osas, on kohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamisel Haapsalu arestikambris oli

iga hetkel tagatud isikliku ruumi vähemalt minimaalne standard, s.o 3 m2 isiku kohta. Vastustaja

esitatud fotodele (tl 21-22) tuginedes on kohus seisukohal, et ka kambris asuva tualeti kasutamiseks

vajalik ruumi kambri pindalast maha arvamise korral on minimaalse isikliku ruumi nõue täidetud.

15. 19. juuni 2014 määruses selgitas kohus pooltele, et arestikambri kinnipidamistingimuste

kindlakstegemisel lähtub kohus õiguskantsleri ametnike 2010. ja 2012. aasta kontrollkäigu

raportitest1. Kohus märgib, et on määruses ekslikult märkinud teise kontrollkäigu toimumise ajaks

2012. aasta, kuna tegelikkuses toimus kontrollkäik 3. novembril 2011. Kohtu hinnangul ei takista

see aga asja lahendamist kontrollkäigu raportitele tuginedes, sest menetlusosalised ei ole kohtu

seisukohale vastu vaielnud ega osutanud, et kohtu eksimus oleks takistanud oma seisukoha

esitamist.

Pooled ei ole selles osas vastuväidet kohtu tegevusele esitanud. Samuti ei ole pooled esitanud teisi

tõendeid arestikambri kinnipidamistingimuste kohta ega taotlenud selliste tõendite kogumist.

Seetõttu hindab kohus järgnevalt arestikambri kinnipidamistingimusi õiguskantsleri kontrollkäigu

raporti alusel.

16. Raportite kohaselt on Haapsalu kamber kinnipidamistingimuste ja ametnike tööruumide osas

tugevalt amortiseerunud ning puudub jalutushoov. Ebarahuldavatest tingimustest võib esile tuua

näiteks selle, et kambrites ei ole piisaval määral loomulikku valgust, kuna kambritel aknad

puuduvad. Mõnda kambrisse pääseb vähene loomulik valgus läbi kambriukse vastasseina akna

(osad kambrid on ukse asemel varustatud avatavate trellidega, mis võimaldab valguse läbipääsu).

Kambris olev tehisvalgus ei ole piisav ning niiskusest ja puudulikust õhuringlusest tingituna on

kambrite seinad ja laed hallitusega osaliselt kaetud. Õiguskantsler on seisukohal, et isikute

pikaajaline hoidmine Haapsalu kambris koostoimes arestikambri tingimuste ja jalutamisvõimaluse

puudumisega võib kujutada inimväärikuse põhimõtte rikkumist.

22. aprilli 2010 kontrollkäigu raportis tegi õiguskantsler Politsei- ja Piirivalveametile soovituse

tagada, et Haapsalu kambris kinnipidamine oleks võimalikult lühiajaline ja üle ühe kuu kestva

kinnipidamise korral paigutataks isik ringi.

17. Vastustaja selgituse kohaselt oli kaebaja teadlik, et tal ei ole võimalik arestikambris viibimise

ajal värskes õhus viibida ja leppis sellega.

Kohtu hinnangul ei saa vastustaja selgitusest järeldada, et kaebaja oleks värskes õhus viibimise

õigusest (VangS § 93 lg 5) loobunud. Seadusest tulenevalt võimaldatakse vahistatul viibida vabas

õhus tema soovil. Siiski on kohus seisukohal, et olukorras, kus isikule on teatatud, et arestikambris

puudub võimalus vabas õhus viibimiseks, ei saa temalt eeldada vabas õhus viibimise võimaluse

taotlemist. Kaebajat saaks pidada loobunuks VangS § 93 lg 5 sätestatud õigusest juhul, kui kaebajale

oleks selgitatud, et vabas õhus viibimise taotlemisel paigutatakse kaebaja teise arestimajja, kus

vastav võimalus on olemas.

Nendel asjaoludel, pidades silmas, et kaebajalt ei saa mõistlikult oodata tähtsust omavate asjaolude

kohta tõendite esitamist, ja kaebaja on kaebuses väitnud soovi realiseerida VangS § 93 lg-s 5

sätestatud õigust, tuleb eeldada, et O. Varikul oli soov vabas õhus viibimiseks. Vastustaja ei ole

vastupidist tõendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja soovis jääda arestikambrisse seal

pakutud toidu kvaliteedi tõttu.

Vabas õhus viibimise võimalust ei asenda kaebaja viimine uurija juurde menetlustoimingute

tegemiseks või sanitaarruumidesse isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.

Seetõttu on kohus seisukohal, et O. Varik jäeti Haapsalu arestikambris viibimise ajal õigusvastaselt

ilma võimalusest viibida igapäevaselt vabas õhus.

18. Vastustaja selgituse kohaselt remonditi Haapsalu arestikambrit 2012. aasta sügisel. Remonditööd

puudutasid muu hulgas ventilatsiooni ja kambrite kunstlikku valgustust. Vastustaja väidet

1 kättesaadav võrguaadressil

http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_ppa_laane_prefektuuri_kor

rakaitseburoo_arestimaja_haapsalu_ja_kardla_kambrid.pdf;

http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_ppa_laane_prefektuuri_kor

rakaitseburoo_arestimaja_haapsalu_kamber.pdf

remonttööde teostamise kohta kinnitavad kambrite fotod, millest nähtuvalt on kambrite seinad

korrektselt värviga kaetud ning seintel puudub hallitus.

Arvestades, et kaebaja ei ole täpsustanud ventilatsiooni kohta tehtud etteheidet ning, et

arestikambreid on remonditud pärast Õiguskantsleri ametnike kontrollkäiku, kambriseintel puudub

hallitus ning, et kambritel on võreseinad, mis ei takista õhu liikumist, leiab kohus, et käesolevas

asjas ei saa järeldada puudulikku ventilatsiooni ega selle kahjulikku mõju kaebajale.

19. Kaebaja on kinnitanud valgustuse paigutamist kambritesse. Seetõttu puudub kohtul põhjus

kahelda selles, et 2012. aastal remondi käigus paigaldati kambritesse uus valgustus (tl 23). Samas ei

saanud uue valgustuse paigaldamine parandada loomuliku valguse kambrisse pääsemise tingimusi.

Fotodelt nähtuvalt kambrites aknad puuduvad või on ilmselt ebapiisava suurusega. Kuna vastustaja

ei ole esitanud andmeid selle kohta kas kunstlik valgustus oli päevasel ajal sisse lülitatud ja

loomulik valgustus kambrites oli ilmselt ebapiisav, siis ei ole kohtul võimalik veenduda kambrite

valgustustingimuste nõuetekohasuses. Kohtu hinnangul ei tõenda kambri valgustustingimuste

nõuetekohasust kaebaja kirjavahetus, kuna lugeda ja kirjutada saab ka puuduliku valgusega.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et AsKE § 13 lg-st 1 ei tulene vastustajale kohustust tagada

kambris laua ja tooli olemasolu. Nimetatud esemed võivad kuuluda kambri sisustusse (AsKE § 13

lg 2 p 2). Seega ei ole alust pidada laua ja tooli puudumist õigusvastaseks. Kohus nõustub, et kuigi

mööbliesemete puudumine põhjustab kinnipeetavale ebamugavust, tasakaalustas seda mõju asjaolu,

et kaebaja viibis kambris üksinda.

21. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Riigikohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele tuginedes leidnud, et inimväärikust

alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate

kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada

kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes

tingimustes kinni peeti (RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).

Haapsalu arestikambri tingimusi kogumis, eelkõige loomuliku valgustuse puudumist ja kaebajale

vabas õhus viibimise mittevõimaldamist arvestades ning pidades silmas O. Variku kinnipidamise

tähaega Haapsalu arestimajas, eelkõige asjaolu, et kahel korral ületas katkematu kinnipidamise

kestus 30 päeva, on kohus seisukohal, et kaebajale kinnipidamisega põhjustatud kannatused ületasid

kinnipidamisega paratamatult kaasneva kannatuste taseme, s.t kinnipidamisega Haapsalu

arestikambris on kaebaja inimväärikust alandatud. Kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt ei ilmne,

et kaebaja oleks saanud taotluste esitamisega või muul moel saanud tegelikult mõjutada

arestikambris kinnipidamise tingimusi.

Seega on kaebajal õigus rahalisele hüvitisele talle inimväärikuse alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

22. Kaebaja viibis Haapsalu arestikambris kokku neljal korral, vastavalt 19 päeva, 8 päeva, 36 päeva

ja 57 päeva ning taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 1000 euro väljamõistmist

vastustajalt.

Kohase rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus senist siseriiklikku kohtupraktikat

sarnastes asjades, milles arestikambris inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamise eest

kohaseks hüvitiseks on peetud kuni 14 eurot ühe päeva eest (v.t Tartu Ringkonnakohtu 20.

detsembri 2013 otsus asjas nr 3-11-700). Kohus arvestab asjaoluga, et kaebaja õiguste rikkumine on

eelkõige seotud värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajätmisega, aga kumulatiivset mõju on

avaldanud ka kambrite valgustustingimused, kambrite väiksus ja vähene möbleeritus. Kaebaja

õiguste riivet vähendavaks asjaoluks on arestikambri vähene täituvus. Kaebaja õiguste rikkumise

intensiivsus suurendas arestikambris viibimise kestusest tulenev mittevaralist kahju põhjustanud

mõjutuste kumuleerumine. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista 57-päevase

kinnipidamisperioodi eest hüvitise 7 eurot päevas, s.o 399 eurot ja ülejäänud perioodide eest 4 eurot

päevas, s.o 252 eurot, kokku 651 eurot. Hüvitise selline suurus on kooskõlas ka kaebaja enda

hinnanguga kohase hüvitise suuruse kohta, arvestades, et kohus ei pidanud põhjendatuks kaebuse

osa etteheiteid Haapsalu arestikambri kinnipidamistingimuste kohta.

23. Eeltoodu alusel tuleb kaebus rahuldada osaliselt ning mõista Politsei- ja Piirivalveametilt O.

Variku kasuks Haapsalu arestikambris kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena

välja 651 eurot.

24. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus andis kaebajale menetlusabi vabastades ta

riigilõivust kaebuse esitamisel. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest poolte kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik