3-14-51644/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51644 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Loa taotleja: Maksuja Tolliamet; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: A.K. (xxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteekide seadmiseks:

1.1. A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxx, summas 5000 eurot;

1.2. A.K. (isikukood xxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, summas 105 085,49 eurot. 2. Sekretäril saata käesolev määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus A.K.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 04.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.K. omandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxx, summas 110 108,31 eurot. Kuivõrd nimetatud aadressil on sellise katastritunnusega kaks kinnisasja, mis mõlemad kuuluvad A.K.le, palus kohus MTA-l taotlust täpsustada. 04.08.2014 esitas MTA loataotluse täpsustuse, milles palub kohtult luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulikud hüpoteegid A.K. omandis olevatele kinnisasjadele registriosa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx, vastavalt summades 105 085,49 eurot ja 5000 eurot.

Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur OÜ SGA Production (pankrotis; registrikood 11094843) maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga 01.08.2014 on äriühingu maksuvõlg 93 298,59 eurot, millest põhivõlg on 68 434,67 ja intress 24 863,92 eurot. Põhivõlg tuleneb maksukohustuslase poolt perioodil 04.2010 – 03.2013 esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud tasumisele kuuluvate summade ja nende laekumiste vahedest, Maksuja Tolliameti 05.02.2013 koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/1689-48 ja 24.03.2014 koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/22269-2 täiendavalt tasumisele määratud maksusummadest (14 158,65 eurot ja 2190,64 eurot) ning võlgnevatelt summadelt arvestatud intressidest.

OÜ SGA Production (pankrotis) ei ole maksuvõlga tasunud. Maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks on maksuhaldur väljastanud võlgnikule sundtäitmishoiatusi ning pankadele korraldusi äriühingu arvelduskontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Samuti on maksuhaldur edastanud täitmisavaldusi. Täitemenetlus lõpetati äriühingu pankroti väljakuulutamise tõttu. Sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt SGA Production (pankrotis) maksuvõlga sisse nõuda ei õnnestunud. Harju Maakohtu 26.03.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-58609 kuulutati välja ettevõtte pankrot ning pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo. Ajutise halduri 11.03.2014 aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 241 928,80 eurot ja vara ligikaudu 2000 – 3000 eurot. Võttes arvesse asjaolusid, et võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt ning maksuhalduril ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda enne pankroti väljaväljakuulutamist, puudub maksuhalduril võimalus rahuldada OÜ SGA Production (pankrotis) maksuvõlg äriühingu enda vara arvelt.

Maksuhaldur algatab käesoleva taotlusega SGA Production OÜ (pankrotis) endiste juhatuse liikmete S.

J. ja A.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandatelt isikutelt, kes seaduse alusel vastutavad SGA Production OÜ (pankrotis) maksukohustuste täitmise eest. OÜ SGA Production (pankrotis) maksuvõlg on kujunenud A.K. juhatuse liikmeks ja ettevõtte direktoriks olemise ajal. Äriregistri andmetel oli OÜ SGA Production OÜ (pankrotis) seaduslikuks esindajaks perioodil 30.12.2004 – 26.11.2010 S. J. (isikukood xxxxxxxxxx), perioodil 26.11.2010 – 21.02.2014 A.K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja perioodil 26.11.2010 – 21.02.2014 J. P. (isikukood xxxxxxxxxx). A.K. oli enne juhatuse liikmeks saamist (perioodil 04.2010 - 09.2010) ettevõtte direktor, kes tegeles koos S. J. SGA Production OÜ (pankrotis) majandustegevuse juhtimisega. Seega saab A.K.t pidada perioodil 04.2010 – 09.2010 SGA Production OÜ (pankrotis) tegevjuhiks MKS § 40 lg 1 mõttes ning seega vastutavad S. J., J. P. ja A.K. kui SGA Production OÜ (pankrotis) seaduslikud esindajad solidaarselt SGA Production OÜ (pankrotis) maksuvõla eest MKS §

40 lg 1 mõistes.

Maksuhaldur on seisukohal, et S. J. ja A.K. on esitanud maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel on laekunud riigieelarvesse vähem tasumisele kuulunud makse. Lisaks ei täitnud SGA Production OÜ (pankrotis) esindusõiguslik isik 2014. a-l toimunud maksumenetluse ajal MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust – ei esitanud kontrolliks vajalikke dokumente ega ilmunud maksuhalduri juurde toimunud tehingute kohta seletusi andma. Taoline juhatuse liikme käitumine võib üheselt viidata asjaolule, et tehinguid, mille sisuks oli SGA Production OÜ (pankrotis) poolt teenuse/kauba ostmine väidetavatelt tehingupartneritelt, osapoolte vahel tegelikkuses ei toimunudki. Selline äriühingu tegevus, kus äriühing kajastab enda käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksuarvestuses arveid, mis ei kajasta tegelikke tehinguid, saab olla kantud vaid tahtest esitada alusetu tagastusnõue deklaratsioonil kajastatud enammakstud käibemaksu summa osas. Lisaks on OÜ SGA Production (pankrotis) perioodil 04.2012 – 03.2013 (A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal) maksnud välja dividende kogusummas 93 279,25 eurot. Samas oli 2013. a alguseks SGA Production OÜ-l (pankrotis) deklareeritud kuid tasumata maksukohustusi kokku summas 65 268,12 eurot (2013. a jaanuarist kuni aprillini maksti aga igakuiselt välja dividende kogusummas 39 231,76 eurot). Sellise tegevusega on juhatuse liikmed tuntavalt kahjustanud ettevõtte finantsseisu, eelistanud maksukohustuse täitmisele enda isiklikke huve ning sisuliselt teinud ettevõtte varatuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 lg-st 1 tulenevalt lasus A.K.l tegevjuhina ja juhatuse liikmena kohustus tagada, et SGA Production OÜ (pankrotis) täidaks maksuseadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Eeltoodust lähtudes on ilmselge, et SGA Production OÜ (pankrotis) juhatus on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-st 1 ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi, seda eelkõige maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise, maksude tasumata jätmise ning õigustamatute väljamaksete tegemise näol. Taotluse esitamise ajahetkel on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuses esitatakse A.K. vastu nõue summas 93 279,25 eurot.

Maksuhaldur on tuvastanud, et S. J. registervara ei oma. Küll aga on A.K.l korteriomand aadressil xxxxxxxxx ja sinna juurde kuuluv mitteeluruum. Mõlemad kinnistud on koormatud 22.11.2007 hüpoteegiga summas 198 893,05 eurot (3 112 000 krooni) AS SEB Pank kasuks. Maksuhaldur hindab kinnisasjade turuväärtuseks kokku 183 407,94 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine A.K. tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Nimetatud järeldusele jõudis maksuhaldur A.K. senise käitumise ja riiklike maksude tasumise kohustusse suhtumise põhjal – tegevjuhina jättis deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest, esitas alusetu tagastusnõude, tegi lubamatuid väljamakseid dividendide näol ning võõrandas vara vahetult enne SGA Production OÜ (pankotis) pankrotiavalduse esitamist. Maksuhaldur leiab, et A.K. kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt, sest see ei takista isikul oma vara vallata ja kastutada. Piirang on vajalik, vältimaks olukorda, kus isikul ei ole võimalik maksusummat tasuda. Maksuhaldur on taotluses selgitanud, et täitemenetluse algatamise korral (kinnisasjade sundmüük) kaasnevad hilisemate täitetoimingute sooritamisega täitekulud, mistõttu oleks põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks kokku 16 806,24 eurot (menetluse alustamise tasu 15,97 eurot, kohtutäituri põhitasu 7462,34 eurot ning muud täitekulud 9327,93 eurot), mis moodustab ligikaudu 18% kogu maksuhalduri nõudest. Seega tuleks maksuhalduri nõue käesoleval juhul tagada summas 110 085,49 eurot (93 279,25 + 15,97 + 7462,34 + 9327,93). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et sundtäitmise tagamiseks on vajalik kohtuliku hüpoteegi seadmine A.K. kinnisasjadele kokku summas 110 085,49 eurot selliselt, et registriosa nr xxxxxxx jääks koormama hüpoteek summas 105 085,49 eurot ning registriosa nr xxxxxxxx hüpoteek summas 5000 eurot.

Maksuhaldur selgitab taotluses, et lõpetab tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui A.K. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses

93 279,25 eurot, milleks on deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse §

130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS §

130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud kohtule esitatud loataotlusega A.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur leiab, et nimetatud isik on tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning vastutab seetõttu solidaarselt S. J. ja J. P. SGA Production OÜ (pankrotis) maksuvõla eest. Taotluse esitamise ajahetkel on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuses esitatakse A.K. vastu nõue summas

93 279,25 eurot. Maksuhaldur leiab, et A.K. jättis tegevjuhina deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed, eesmärgiga hoiduda täiendavate maksude tasumisest, esitas alusetu tagastusnõude, tegi lubamatud väljamakseid dividendide näol ning võõrandas vara vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

8. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on võimalik, et vastutusotsuse täitmine võib A.K. tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab A.K. käitumine OÜ SGA Production (pankrotis) juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel (maksukohustuste tahtlik deklareerimata jätmine, alusetu tagastusnõude esitamine, makseraskustes äriühingust dividendide väljamaksmine, vara võõrandamine äriühingu pankrotiavalduse esitamise ajal). Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

9. Taotluses on ära näidatud, et OÜ SGA Production (pankrotis) maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud.

10. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab A.K. taotluses märgitud andmete kohaselt OÜ SGA Production (pankrotis) maksuvõla eest, kuna viidatud isik oli äriühingu juhatuse liige ja direktor perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). OÜ SGA Production (pankrotis) õigusvõime ei ole lõppenud.

11. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud A.K. suhtes, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 93 279,25 eurot, makstes tagatissumma deposiidina selleks määratud kontole.

12. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Arvestades tulevast võimalikku maksukohustust 93 279,25 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 16 806,24 eurot, A.K.le kuuluvate kinnisasjade väärtust

183 407,94 eurot ning kinnisasju koormavaid hüpoteeke kogusummas 198 893,05 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteekide seadmiseks A.K. mõlemale kinnisasjale (registriosad numbritega xxxxxxxx ja xxxxxxxx), vastavalt summades 105 085,49 eurot ja 5000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.12.2014 MÄÄRUSE

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-51644 resolutsiooni p 1.2 osas, millega anti Maksuja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmiseks A. K. omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX, 70 086,84 eurot ületavas osas. Sõnastada Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määruse resolutsiooni p 1.2 järgmiselt: „A. K. (isikukood XXXXXXXXXX) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXXXX, summas 70 086,84 eurot (seitsekümmend tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 84 senti)“.

3. Muus osas (hüpoteekide seadmise lubamine kokku summas 75 086,84 eurot) jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määrus haldusasjas nr 3- 14-51644 muutmata.