3-14-51108/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51108

Määruse kuupäev

1. august 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas

3650 eurot

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kätte toimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks

summas 3650 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse ja saanud

Tartu Vangla 04.06.2014. a vastused nr 1-13/786-2 ja 1-13/787-2.

2. Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse

esitajale 7-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude

täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani

poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb

ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega

saabunud. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta

või menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 01.07.2014 Tartu Halduskohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks,

milles märkis, et arusaamatu on kohtu seisukoht riigilõivu tasumise kohta ning palus kaitsjat.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 17.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kätte toimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määruse koos tõlkega kätte

30.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 01.07.2014 ja viimane

päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 07.07.2014.

Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlustatud

tegevuse sisu ja periood, väidetavalt kahju põhjustanud haldusorgan, vaidlusaluse tegevuse

negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei

ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega

esitanud vastavaid põhjendusi. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige

nimetatud normi punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või

kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude

piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust

sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

6. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema

eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea

kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebajale on arusaamatu kohtu seisukoht riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et

kaebaja ei ole käesolevas menetluses tasunud riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riigilõivust

vabastamiseks. Kohus ei saa vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest ilma vastava taotluseta.

9. Kaebaja palus 01.07.2014. a avalduses kaitsjat. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebaja

taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega

ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik