2-14-51032/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. J. T. hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ida Stomadent OÜ- lt J. T. kasuks võlgnevus 400 (nelisada) eurot ja 78 senti.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses Ida Stomadent OÜ kanda. välja mõista Ida Stomadent OÜ-lt J. T. kasuks menetluskulud summas 75 (seitsekümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-14-51032 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. august 2014. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. T. hagi Ida Stomadent OÜ vastu 400,78 euro võlgnevuse nõudes. Hagihind: 400,78 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja seaduslik esindaja:

J. T. (IK xxx, aadress xxx, e-post: xxx )

Ida Stomadent OÜ (RK xxx, aadress: Rakvere tn 14, Jõhvi)

S. H. (e-post: svetlana.harjaks@harjaks.ee )

2

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. J. T. esitas maakohtule hagi Ida Stomadent OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt 07.10.2013.a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt hambaravikabineti seadmed maksumusega 700 eurot. Kostja tasus seadmeid ära viies hagejale poole ostusummast so 350 eurot ja teise poole lubas tasuda kahe nädala jooksul. Teist makset ei ole kostja teinud tänaseni, ei ole reageerinud ka hageja telefonikõnedele. Hageja palub kostjalt välja mõista 400, 78 eurot, millest 350 eurot on põhivõlg, 10, 78 eurot viivis ning 40 eurot nõude käsitlemise kulu. Hageja on arvestanud viivist alates 08.11.2013 – 11.04.2014 (hagi esitamiseni) 0,02% võlasummast (350 eurot) päevas kokku 154 päeva eest.

2. Kohus võttis 10.062014. a määrusega hagi menetlusse ning selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg.3. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 16.06.2014. a. Kostja pole kohtule tähtaegselt vastanud ega teatanud ka soovist olla ära kuulatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 07.10.2014.a sõlmitud ostu-müügilepingust (tl 3). Kostja seaduslik esindaja on hagimaterjalid kätte saanud ning seda kinnitanud. Kostja omapoolseid vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

3

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

4. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist mitte nõude täitmiseni, vaid hagi esitamise ajani.

Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks maksed korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.

5. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

6. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.

Hageja on hagi esitamise eest tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kantud menetluskulude katteks 75 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik