2-14-54804/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2014 Pärnu Tsiviilasja number 2-14-54804 Tsiviilasi S.P.e hagi S.M.e vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.P., seaduslik esindaja D.P. Kostja S.M. RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast S.P.e hagi S.M.e vastu elatise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused

23.07.2014 esitas hageja S.P. seaduslik esindaja D.P.e kaudu Pärnu Maakohtule hagi S.M.e vastu elatise nõudes.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 80 lg 1 kohaselt kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. PKS § 82 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Esmaseks tingimuseks elatise nõudmise hagi rahuldamiseks on asjaolu, et isik, kellelt elatist nõutakse, oleks lapse vanem või siis muu lapse alaneja või üleneja täisealine sugulane.

Tsiviilasi nr 2-14-54804

2(2) Hagiavaldusest ei selgu, et kostja oleks lapse vanem või sugulane. Sünnitunnistusele ei ole lapse isa märgitud. Kohus kontrollis ka rahvastikuregistrist, et kostja S.M. ei ole lapse isana tema sünniakti kantud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks lapse vanem või sugulane ehk elatist maksma kohustatud isik. Seega leiab kohus, et ei ole mõistlik asja menetlusse võtta ja menetlusosalistele tarbetuid menetluskulusid tekitada. Elatise nõudele eelnevalt peaks olema tuvastatud kostja isadus hageja suhtes. Kohus selgitab, et selleks peab hageja esitama kohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks ja alles siis hagiavalduse elatise nõudes. Põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi võib esitada ka koos ühe avaldusena.

Kohus leiab, et elatise nõudmise hagi esitamisega isiku vastu, kes ei ole lapse vanem või muu täiskasvanud üleneja või alaneja sugulane, ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuigi kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik