Legislator Case Law & Legislation
3-14-51546/9 AI generated

3-14-51546/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-14-51546/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

22.07.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i (edaspidi kaebaja) poolt jalutada ainult seepärast, et ta ei koristanud käsi selja taha. Kaebaja väitis, et sellega alandati, piirati,

Legislator headnote

AI generated

3-14-51546/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebaja väitis, et sellega alandati, piirati,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-51546

Kohtuasi

i kaebus 17.07.2014 jalutuskäigule

mitteviimises seisnenud Viru Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 22.07.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i (edaspidi kaebaja) poolt

17.07.2014 koostatud kaebus, milles kurdetakse selle üle, et samal päeval jätsid valvurid ta

põhjendamatult ilma vangistusseaduse § 65’ lg 3 ettenähtud tunni pikkusest õigusest värskes õhus

jalutada ainult seepärast, et ta ei koristanud käsi selja taha. Kaebaja väitis, et sellega alandati, piirati,

diskrimineeriti ja solvati tema väärikust ning tekitati füüsilist kahju. Ta palus, et kohus vaataks

kaebuse õiglaselt läbi.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse

saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt

võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja pole küll esitanud täpselt sõnastatud nõuet ega oma huvi huvi põhjendust , kuid tema

väited lubavad siiski kindlalt järeldada, et ta on silmas pidanud soovi esitada tulevast kahju

hüvitamise nõuet ette valmistav tuvastamiskaebus. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas

niisuguse tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda

vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil

reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Samas sättes on seaduseandja küll

tunnustanud kahju hüvitamise soovi tuvastamiskaebuse põhjendusena, kuid seda vaid juhul, kui

puuduvad alused pidada tulevast hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks.

4. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused

sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju

hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema

õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise,

toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil.

Kaebaja on rajanud oma nõude väidetele, et valvurid võisid teda rikkumise korral küll karistada,

kuid ei saanud jalutuskäigust ilma jätta. Seejuures nähtub aga, et ta ei taha kuidagi arvestada Viru

Vangla kodukorra punktist 4.3 endale tulenevat kohustust liikuda vangla territooriumil üldjuhul

üksnes käed selja taga. Tähelepanuta on ta jätnud ka sama kodukorra punktis 4.8 sätestatu. See

annab vanglaametnikule õiguse katkestada saatmine ja planeeritud tegevust mitte teostada, kui

kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo.

Kohtu pärimise peale Viru Vanglast saadud vastus kinnitab, et kaebaja ei ole kumbagi kodukorra

eelnimetatud sätet vaidlustanud. Seega oli ta kohustatud panema kambrist lahkumisel käed selja

taha ning vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule

saatmine. Kuna otsus tugines vanglas kehtestatud korrale, ei saanud selle läbi tekkida riigivastutuse

seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, vastav kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt

perspektiivitu ega saa seetõttu anda alust ka tuvastamisnõude esitamiseks.

5. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust, Tartu Halduskohus ei pea tema

kaebust menetlema ja võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel

tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane