3-14-51412/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51412 Haldusasi GB kaebus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Kaebaja – G B Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav GB esitas 07.07.2014 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse sooviga saada õigusabi enda esindamiseks haldusasjades nr 3-14-50610, 3-13-70109, 3-14-50276, 3-14-51062 ja 3-14-51037. Haldusasjas nr 3-14-51037 on kaebaja vaidlustanud Tallinna linna ametnike tegevuse seoses tema tütre ja elukaaslase väljatõstmisega XXXXXXX tn X-XXX eluruumist. Ülejäänud haldusasjades on kaebaja vaidlustanud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse toimingud kaebaja ja tema tütre vahel suhtlemise korraldamisel.

2. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ükski eelnimetatud kohtumenetlustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtumäärustes on korduvalt väljendatud seisukohta, et kaebaja vaidlemine Lasnamäe Linnaosa Valitsusega kaebaja ja tema tütre vahelise suhtlemise korraldamise

3-14-51412 2(3) üle on muutunud mõttetuks, sest Tallinna linn ei ole enam kaebaja tütre eestkostjaks, vaid kaebaja tütar on lapsendatud. Seega ei ole Lasnamäe Linnaosa Valitsusel mistahes võimalusi kaebaja nõudmisi täita. Haldusasjas nr 3-14-51037 on Tallinna Ringkonnakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, et ka kaebaja lähedaste korterist väljatõstmise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Niisiis on ka selle menetluse jätkamine tarbetu. Lisaks eeltoodule tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja saab oma õiguste ja huvide kaitsmisega ise hakkama. Faktiliste asjaolude väljatoomisega saab kaebaja ise hakkama ning vajadusel selgitab kohus, millises osas ta peab oma dokumente täiendama. Samuti on kohtud tõlkinud kaebaja poolt esitatud võõrkeelsed dokumendid ning kohtulahendid. Asjaolu, et kaebaja kohtute seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust nõuda riigi õigusabi määramist.

G. B esitas 24.07.2014 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 25.07.2014 määrusega põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. G. B palub määruskaebuses rahuldada riigi õigusabi taotlus. Kaebaja vajab advokaadi abi vajalike dokumentide ja avalduste vormistamiseks. Tegemist on keerulise õigusküsimusega ning kaebaja õigused ja huvid peaksid olema kaitstud. Samuti aitaks see kaasa kohtuasja kiiremale lahendamisele. Riigi õigusabi osutaja saaks esitada järelepärimised linna asutustele, et kaebajale esitataks tütrega kohtumisest keelamist ettenägevad otsused ning kaebaja saaks need vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on õige. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Vaidlust pole selle üle, et G. B majanduslik olukord riigi kulul õigusabi andmist ei välista.

5. Kohus on toonud riigi õigusabi keeldumise alusena välja RÕS § 7 lg 1 p 5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Mainitud haldusasjades ei ole kaebajal võimalik saavutada teda rahuldavat tulemust, kuna nimetatud haldusasjad ei oma eduväljavaateid. Kaebajale on korduvalt kohtuotsustes ja -määrustes selgitatud, mida oma õiguste ja huvide kaitseks teha ja millise nõudega milliste kohtute poole pöörduda. Haldusasjas nr 3-14-51037 ei oma halduskohus asja lahendamiseks pädevust, niisamuti on tulutu kaebajal nõuda oma tütrega suhtlemise korraldamist teistes mainitud haldusasjades. Kaebaja tütar on lapsendatud ja G. B puuduvad lapsendamisest tulenevalt igasugused õigused ja kohustused oma tütre suhtes. Linnaosa valitsus ei oma enam mingit otsustusõigust kaebaja ja lapse kokkusaamiste suhtes.

6. Õigusabi andmisest on keeldutud ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest tegemist on mittekeerukate vaidlustega, milles kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma kohtu abiga. Taotleja on viidanud riigi õigusabi vajalikkusele. Advokaadi abi on asja õigeks ja kiireks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks ning samuti arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ega määruskaebuse esitajaga ja leiab, et olukorras, kus kaebustel, mille lahendamiseks kaebaja õigusabi taotleb, puuduvad eduväljavaated, ei saa asuda seisukohale, et kaebajal oleks neis haldusasjades võimalik oma õigusi kohtu abiga ise kaitsta: selline õiguste kaitsmine ei ole võimalik õigusabi andes ega ilma selleta. Riigi õigusabi andmine ei

3-14-51412 3(3) tagaks kaebajale paremat õiguskaitset ning poolte võrdsuse tagamine ei ole riigi õigusabi andmise eesmärk ilmselt perspektiivitute kaebuste menetlemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman