3-12-1409/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1409 Haldusasi OÜ Vao Söevabrik kaebus Päästeameti Lääne Päästekeskuse 08.06.2012 sunniraha tasumise nõude nr 7.2- 7.4/2157-16 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Vao Söevabrik Vastustaja - Päästeamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1409 muutmata.

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-12-1409 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Päästeameti Lääne Päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo (edaspidi Lääne Päästekeskus) 29.05.2012 ettekirjutusega nr 7.2-6.4/2157-2 (edaspidi ettekirjutus) kohustati OÜ-d Vao Söevabrik tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 lg 1 p 2 alusel peatama puusöe valmistamise agregaatide (asukoht Katla tee 6, Vao küla, Koeru vald, Järva maakond) töö alates ettekirjutuse kättesaamisest kuni tootmisprotsessi nõuetele vastavusse viimiseni ning hoiatati TuOS § 40 lg 2 alusel, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 3200 eurot. Rikkumise kirjelduses märgiti m.h, et ilma korstnata endises kartulihoidlas olevas tootmishoones toimuv tootmisprotsess (puusöe valmistamine) on äärmiselt tuleohtlik; korduvalt on olnud põlenguid, mille tagajärjel on inimene saanud põletushaavu ning hoone katus ja elektripaigaldised kahjustada; dokumente agregaatide hooldustoimingute kohta pole esitatud; elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistust pole puuduste esinemise tõttu hoonele väljastatud; esitada polnud puusöe valmistamise agregaatide kasutamisjuhendit ja paigaldamisskeeme.

Lääne Päästekeskus esitas 08.06.2012 OÜ-le Vao Söevabrik 3200 euro suuruse sunniraha tasumise nõude nr 7.2-7.4/2157-16, põhjendades sunniraha rakendamist sellega, et 07.06.2012 toimunud paikvaatluse käigus tuvastatu kohaselt on 29.05.2012 ettekirjutus täitmata – jätkuvalt kasutatakse puusöe valmistamise agregaate ning tootmisprotsessi pole nõuetega vastavusse viidud; 07.06.2012 kell 22.49 helistati häirekeskusesse ja teavitati tulekahjust OÜ Vao Söevabrik hoones (sündmus nr 15413220).

OÜ Vao Söevabrik esitas 05.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne Päästekeskuse 08.06.2012 sunniraha tasumise nõude tühistamiseks. Ettekirjutus täideti koheselt pärast selle kättesaamist 05.06.2012 ning seisuga 07.06.2012 oli puusöe valmistamise agregaatide töö peatatud ja tootmisprotsessi ei toimunud; vastustaja eksib, kui väidab, et puusöe valmistamise agregaat oli 07.06.2012 töös. Sunniraha määramine maksimaalses lubatud suuruses (3200 eurot) on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 3 lgga 3. Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimispõhimõtet, enne sunniraha tasumise nõude vormistamist kaebajat ära ei kuulatud ning asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja ei selgitatud.

Päästeamet palus jätta kaebus rahuldamata. 29.05.2012 ettekirjutuse tegemise tingis asjaolu, et OÜ Vao Söevabrik tootmishoones toimuv tootmisprotsess on äärmiselt tuleohtlik ja kujutab endast reaalset ohtu inimese elule, tervisele ja varale. 01.06.2012, 06.06.2012 ja 07.06.2012 teostatud kontrolli käigus ilmnes, et ettekirjutust ei ole täidetud. Kaebaja väide agregaatide töö peatamisest 05.06.2012 pole õige. 07.06.2012 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et kateldes on tuli ja käib aktiivne söe tootmine, kahes tsüklonis (söe tootmise tünnis) olid puud sees, agregaadi kõrval oli ladustatud neli kotti valmissütt, ruum oli suitsu täis, hoone ees oli kaks kuuma välispinnaga tsüklonit valmissöega, kohal oli kaks töölist. Viidatud asjaolud fikseeriti paikvaatluse protokollis, kohapeal tehti ka fotod; tootmisprotsessi jätkumist kinnitab ka 07.06.2012 kell 22:49 saabunud järjekordne hädaabiteade - mööduja nägi hoone katuse ääre alt tulevat suitsu. Päästeametis on selle sündmuse kohta sissekanne, et hoones oli kohal kaks öise vahetuse töötajat, toimus tavapärane puudest grillsöe tootmine ja korstna puudumise tõttu väljus suits hoonest lae all olevatest akende avadest ja seetõttu mööduja arvas, et tegemist võib olla tulekahjuga.

Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2013 otsusega OÜ Vao Söevabrik kaebuse rahuldamata. AtSS § 10 lg 1 defineerib sunniraha kui hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ei täida ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul.

3-12-1409 3(6) Käesoleval juhul vastustaja 29.05.2012 ettekirjutusega kohustati kaebajat peatama puusöe valmistamise agregaatide töö ettekirjutuse kättesaamisest arvates kuni tootmisprotsessi nõuetele vastavusse viimiseni ning hoiatati, et nõude täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 3200 eurot. Seega määrati sunniraha ja selle suurus ettekirjutusega ning käesolevas asjas sunniraha suurust vaidlustada ei saa. Asjas pole vaidlust, et kaebaja sai 29.05.2012 ettekirjutuse kätte 05.06.2012 ning et ettekirjutus on jõustunud. Vaidlus saab seega olla vaid selle üle, kas kaebaja täitis nõuetekohaselt talle ettekirjutusega pandud kohustuse.

Kaebaja väitel peatas ta 05.06.2012 puusöe valmistamise agregaatide töö, 07.06.2012 tootmisprotsessi ei toimunud ning kontrolli teostamisel nägi vastustaja tootmise peatamise tagajärgi, mitte tootmistegevust. Samas on kaebaja seletused söetootmise tsükli kohta vastuolulised: kord väidab ta, et agregaadi töö peatamiseks on vaja 3 päeva, siis väidab, et selleks kulub 2-3 päeva ning lõpuks märgib, et üks tootmistsükkel võtab aega 10-15 tundi. Kui lähtuda eeldusest, et agregaadi töö peatamine võtab aega 3 päeva, siis lõppeks tootmistegevus mitte varem kui 08.07.2012, mistõttu ei saa olla õige kaebaja väide, et 07.06.2012 oli agregaatide töö juba peatatud.

Juhul kui lugeda õigeks, et tootmistsükkel kestab maksimaalselt 15 tundi, siis seab see kahtluse alla kaebaja väite, et ettekirjutust ei olnud võimalik enne 7. juunit täita. Vastustaja koostatud paikvaatluse protokollist ja fotodelt nähtub, et kontrolli hetkel 07.06.2012 käis kohapeal aktiivne söetootmine (lae all oli tootmisprotsessiga tekkiv suits, puud olid ahjude kõrval ootel, ahjud olid puudega täidetud, kotid olid valmistoodangut täis) ning kohal oli ka kaks töötajat. Kaebaja väidab, et 07.06.2012 oli agregaatide töö juba peatatud, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud; samuti pole esitatud tõendeid puusöe valmistamise agregaatide töötsükli pikkuse kohta.

Kui kaebajal oli küsitavusi 29.05.2012 ettekirjutuse täitmise tähtaja ja/või sisu kohta, oleks tulnud tal vastustajaga ühendust võtta ja esitada vajaduse korral omapoolne seisukoht tootmisprotsessi peatamiseks vajaliku ajavahemiku kohta. Sunniraha tasumiseks esitatud nõue ei ole õigusvastane asjaolu tõttu, et ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks läbiviidud paikvaatlusest kaebajat ei teavitatud. Kohapeal tuvastatud faktilised asjaolud on paikvaatluse protokollis ja fotodel fikseeritud ning pole alust arvata, et kaebaja menetlustoimingule kaasamise korral oleks vastustaja teistsugustele järeldustele jõudnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning hindas vääralt tõendeid. Ekslik on halduskohtu järeldus, et 07.06.2012 oli ettekirjutus täitmata. Apellant jääb halduskohtule esitatud selgituse juurde, et 29.05.2012 ettekirjutuse sai ta kätte 05.06.2012, peatas seejärel agregaatide töö ning 07.06.2012 tootmisprotsessi ei toimunud. 07.06.2012 paikvaatluse läbiviimisest kaebajat ei teavitatud ning enne vaidlusaluse sunniraha nõude esitamist selgitusi ei küsitud. Asja halduskohtus arutamise ajaks oli kõnealusest kontrollist möödunud juba üle aasta ning kaebajal polnud tagantjärele võimalik esitada tõendeid selle kohta, et 07.06.2012 oli agregaatide töö peatatud. Apellant ei nõustu paikvaatluse protokolliga, kuna paikvaatlus viidi läbi kaebaja esindajata ja protokolli andmed on vastuolulised. Kaebajale määratud sunniraha 3200 eurot on põhjendamatult suur. Vastavalt TuOS § 40 lg-le 2 on ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratava sunniraha ülemmäär 3200 eurot. Haldusorgan peab kaalutlusõiguse alusel valima sunnivahendit ja -määra, mis kahjustab isikut võimalikult vähe (AtSS § 3 lg 3). HMS § 4 lg 1 näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse ning § 6 kohustab järgima uurimispõhimõtet. Käesoleval juhul jättis vastustaja nende printsiipidega arvestamata ning vaidlusalune haldusakt on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega.

3-12-1409 4(6)

Päästeamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 05.06.2012 ja oleks pidanud samal päeval agregaatide töö peatama. Agregaadi all peetakse silmas söetootmise seadmete kogumit, mille hulka kuuluvad tsüklonid, kütteseade ja torustik. 07.06.2012 pärast kella kümmet õhtul tuvastati, et agregaat on jätkuvalt töös ja toimub aktiivne söetootmine, mida kinnitavad kontrolli käigus teostatud paikvaatlus, samuti hädaabi kõne, päästekomando väljasõit ja sündmuse sissekanne. Et 07.06.2012 tootmisprotsess jätkus, kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud päästetööde juht MH. Sunniraha rakendamine ei ole õigusvastane apellandi väidetud asjaolu tõttu, et teda paikvaatluse läbiviimisest ei teavitatud. Apellant sai sunniraha tasumise nõude kätte 08.06.2012 ning oleks saanud esitada koheselt tõendid selle kohta, et kontrolli ajaks oli agregaatide töö reaalselt peatatud ja toimus mingi järelprotsess. Selliseid tõendeid pole esitatud. Sunniraha summas 3200 eurot määrati ettekirjutusega ja selle suurust ei saa käesolevas asjas vaidlustada. Samas rõhutab vastustaja, et arvestades tootmishoones varem toimunud põlenguid ning tootmisprotsessist lähtuvat ohtu, on sunniraha suurus proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED OÜ Vao Söevabrik vaidlustas 3200 euro suuruse sunniraha tasumise nõude kahel alusel. Esiteks väidab ta, et täitis ettekirjutusega pandud kohustuse puusöe valmistamise agregaatide töö peatamiseks tähtaegselt, haldusorgani teistsuguse eksliku seisukoha tingis uurimiskohustuse rikkumine ja kaebaja ära kuulamata jätmine. Teiseks leiab kaebaja, et sunniraha suurus ei ole proportsionaalne ja selle määramisel rikkus haldusorgan kaalutlusõigust. Halduskohtu seisukoha järgi saaks sunniraha suuruse üle vaielda 29.05.2012 ettekirjutus-hoiatuse nr 7.2-6.4/2157-2, millega sunniraha suurus määrati, kuid mitte sunniraha rakendamise õiguspärasuse üle toimuvas kohtuvaidluses.

Samuti leidis kohus asjas kogutud tõendite põhjal, et kontrolli teostamise ajaks polnud ettekirjutusega esitatud nõuet täidetud, mistõttu on sunniraha rakendatud õiguspäraselt ning kaebaja poolt vastustajale ette heidetud menetluslikud minetused ei toonud kaasa ebaõigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ning apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. AtSS § 2 lg 1 järgi sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata;

§ 10 lg 1 kohaselt sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida; § 8 lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusakti kehtivuse eeldusi reguleerib haldusmenetluse seaduse § 61. Viidatud normidest järelduvalt on sunniraha rakendamine õigusvastane, kui ettekirjutus, mille täitmata jätmise eest on sunniraha määratud, ei ole kehtiv, kui puudub sunnivahendi kohaldamise hoiatus, kui kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, on enne sunniraha rakendamist täidetud.

Käesoleval juhul pole vaidlust 29.05.2012 ettekirjutuse kehtivuse ega selle üle, et ettekirjutus sisaldas ka hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmise tagajärgede eest. Kaebusest ja kaebaja seadusliku esindaja selgitustest halduskohtu istungil ei nähtu, et kaebajale oleks ettekirjutusega peale pandud kohustus (peatada puusöe valmistamise agregaatide töö) ja täitmise tähtaeg (koheselt ettekirjutuse kättesaamisel) arusaamatuks jäänud. Vastustaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt ei ole nad pärast 07.06.2012 kontrolli teostanud, kuid hädaabiteateid ning väljakutseid pole enam olnud ning eelduslikult on hetkel ettekirjutus täidetud.

3-12-1409 5(6) Seega, nagu halduskohus õigesti täheldas, vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kaebaja oli ettekirjutuse täitnud enne sunniraha rakendamist. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Halduskohtu hinnangul asjaolu, et ettekirjutus oli 07.06.2012 täitmata, on tuvastatav kõnealuses tootmishoones teostatud paikvaatluse tulemustega, ning ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist, s.o et ettekirjutus oli 07.06.2012 kella 23:00-23:25 paiku toimunud kontrolli ajal täidetud, pole kaebaja esitanud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ning märgib, et selliseid tõendeid pole ka ringkonnakohtule esitatud. Esitatud pole ka põletusprotsessi kulgemist ja pikkust näitavat dokumenti või asjatundja arvamust. Kaebaja enda selgitused ühe tootmistsükli pikkuse kohta on ebajärjekindlad ja vastuolulised ning ainuüksi nende põhjal ei saa ettekirjutuse tähtaegset täitmist järeldada. Väites, et halduskohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja paikvaatluse protokolli andmed on vastuolulised ning teadmata on, millal paikvaatluse protokollile lisatud fotod on tehtud, ei ole apellant selgitanud, milles viidatud protokolli vastuolulisus ja kohtu poolne tõendite väidetav ebaõige hindamine seisneb ning millel põhineb kaebaja kahtlus fotode tegemise kuupäeva osas.

Kaebaja väide ettekirjutusega esitatud nõude selles märgitud tähtajal täitmise kohta on lisaks paikvaatluse protokollile ja fotodele ümber lükatud ka 07.06.2012 kell 22:49 häirekeskusesse saabunud hädaabiteatega arvatavast tulekahjust kõnealuses tootmishoones, sündmuskohale välja sõitnud päästetööde juhi MHi poolt Päästeametis sündmuste arvestuseks kasutusel olevasse programmi OPIS tehtud sissekandega kohapeal tuvastatud olukorrast ning tunnistajana üle kuulatud MH-i ütlustega. AtSS § 1 lg 1 nimetab sunnivahendi liikideks sunniraha ja asendustäitmine.

Käesoleval juhul on sunnivahendi liik (sunniraha) ja määr (TuOH § 40 lg-s 2 sätestatud ülemmääras 3200 eurot) valitud ja määratud ning sunniraha viidatud summas kohaldamise hoiatus tehtud 29.05.2012 ettekirjutusega. Seetõttu on sunniraha rakendamise vaidlustamisel asjakohatu viidata AtSS § 3 lg-le 3 (mis sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja - määra, mis eelduste kohaselt on tõhusamad, ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust) ja heita vastustajale ette kaalutlusreeglite rikkumist sunniraha tasumise nõude esitamisel.

Eeltoodu alusel jääb OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi menetluskulud (kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

Jõustunud Riigikohtu lahendis toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vao Söevabrik kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31. juuli 2014. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

3-12-1409 6(6)

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Arvata kautsjon 25 eurot riigituludesse.