3-14-50450/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-50450

Otsuse kuupäev

31. juuli 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Enn Märtensi kaebus Tõrva Linnavalitsuse tekitud 2588 euro

kahju hüvitamiseks.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Enn Märtens

Vastustaja – Tõrva linn

1. Jätta Enn Märtensi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 1. september 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. E. Märtensile kuuluva, Tõrva linnas, Valga tn 51 asuva kinnistu piiri lähedale paigaldati

Tõrva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekontsrueerimise ja laiendamise

projekti täitmisel reoveepumpla 30. septembril 2013. Projekti elluviijaks oli Tõrva Veejõud

OÜ ja töövõtjaks Merko Infra AS/Merko Eesti Ehitus AS.

12. detsembril 2012 oli E. Märtens kooskõlastanud asendiplaanil Tõrva Veejõud OÜ-ga

reoveepumpla paiknemise kaebajale kuuluva kinnistu piirist 2,5 meetri kaugusel.

2. 7. aprillil 2014 esitas E. Märtens Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Linnavalitsuse

vastu, taotledes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 rikkumisest ja

järelevalvekohustuse täitmisest tingitud kahju hüvitamiseks 2588 euro väljamõistmist

vastustajalt.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja kohustuste rikkumise tõttu ei arvestatud ehitamisel

projekteerimistingimusi, teostati kaebaja nõusolekuta kaevetöid talle kuuluval kinnistul,

ehitati kaebaja kinnistu piiri lähedale betoonist tugimüür, mida algselt ei olnud ette nähtud,

lõigati ära ca 1/3 viljaka õunapuu võrast ja kahjustati juuri.

Nimetatud tagajärgede põhjustamise eest nõuab kaebaja hüvitist 200 eurot õunapuu kahjustamise

hüvitamiseks, 57 eurot õunapuu kahjustuse hindamiseks tehtud ekspertiisi kulude hüvitamiseks,

231 eurot õigusabiteenuse kulude hüvitamiseks ja 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja selgitab, et reoveepumpla ehitati kooskõlastatust 1,8 meetri võrra kaebaja kinnistu piirile

lähemale, selliselt, et pumpla asub üksnes 0,7 meetri kaugusel E. Märtensile kuuluva kinnistu

piirist. Lisaks ehitati kaebaja kinnistu piiri lähedale betoonist tugimüür, mis takistab kaebajal oma

kinnistu piirile piirdeaia rajamist.

Ehitustööde käigus kaevati välja E. Märtinsi kinnistu piirikupits ja vigastati õunapuud, mis asub

1,6 meetri kaugusel kinnistu piirist, juurt. Lisaks lõigati ära õunapuu jäme oks, mille kohta ekspert

on leidnud, et see moodustas ca 1/3 õunapuu võrast. Vigastuste tõttu jääb õunapuu kidunema ja

võib hävineda. Sarnase 25-aastase õunapuu hüvitushinnaks on 200 eurot. Kaebaja tasus õunapuu

vigastuse hindamise eest Eesti Maaülikooli PKI Polli Ainadusuuringute keskuse vanemteadur T.

Univerlile 57 eurot.

Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ on 29. novembril 2013 esitanud Tõrva Linnavalitsusele ja

Tõrva Veejõud OÜ-le kaebaja nimel selgitustaotluse seoses Valga 51 kinnistu piirile paigaldatud

reoveepumpla asukohaga. Lisaks on kaebajale esitatud selgitus Tõrva Linnavalitsuse 9. jaanuari

2014 vastuse kohta. Kaebaja on õigusabiteenuse eest tasunud kokku 231 eurot.

Kaebaja hinnangul on vastustaja põhjustanud talle ka mittevaralise kahju, mille hüvitamine on

kohane 2000-eurose rahalise hüvitise maksmisega.

Vastustaja on kohustatud kaebajale tekitatud kahju hüvitama, kuna KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on

omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada muu hulgas ka veevarustus ja kanalisatsiooni. KOKS §

3 sätestab, et ülesannete täitmisel oli vastustajal kohustus igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste

kohustuslikuks tagamiseks, samuti vastutus oma ülesannete täitmise eest. Seega on kohaliku

omavalitsuse tagada, et kohaliku elu korraldamise käigus ei saaks kahjustatud üksikisiku huvid.

Olenemata asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise

teostamiseks on sõlmitud töövõtuleping ettevõttega, kes vastavad tööd tegelikkuses ellu viib, tuleb

sellest hoolimata kohalikul omavalitsusel tagada, et töövõtja järgiks tööde teostamisele ettenähtud

nõudeid ning oleks tagatud tööde teostamise üle tegelik järelevalve.

Vastustaja seisukoht

4. 27. mail 2014 esitas Tõrva linn vastuse kaebusele, milles leiab, et kaebuse lahendamine

ei kuulu halduskohtu pädevusse ja alternatiivselt, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kaebaja väidetav kahju on tekkinud aga

eraõiguslikust suhtest. Käesolevas asjas puuduvad igasugused asjaolud, mille pinnalt saaks

järeldada, et kaebajale on kahju tekitanud avalik-õiguslikus suhtes Tõrva linn. Vastustaja ei ole

kõnealuseid ehitustöid teostanud ega kaebajale väidetavalt kahju tekitanud toiminguid läbi viinud.

Sellest lähtuvalt palub vastustaja jätta kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele ka sisuliselt vastu. Vastustaja on 9. jaanuaril 2014

edastanud kaebajale töid teostanud OÜ Tõrva Veejõud selgitused kaebaja küsimustele.

Dokumendist nähtub üheselt, et kõik tööd on läbiviidud nõuetekohaselt ja kooskõlas

õigusnormidega. OÜ Tõrva Veejõud on tunnistanud, et Tamme reoveepumpla ehitati

äärmiselt keeruliste pinnasetingimuste tõttu kaebaja kinnistu piirile lähemale kui

kooskõlastusplaanil näidatud 2,5 meetrit, ent sellega ei ole rikutud ühtegi õigusnormi, sest

tegelikult ei vajanud antud olukord kaebajapoolset kooskõlastust. Reoveepumpla tegelik

asukoht tuli kaebaja kinnistu piirile lähemale vaid 0,4 meetrit, asudes kinnistu piirist 2,1

meetri kaugusel. Seetõttu on väär kaebaja väide, mille kohaselt asub reoveepumpla 0,7

meetri kaugusel tema kinnistu piirist.

Kaebaja kinnistul asuva õunapuu oksa ära lõikamine on kindlasti kahetsusväärne juhtum, kuid

töövõtja selgituste kohaselt oli see toiming vältimatult vajalik ehitustööde ohutuks teostamiseks,

sest kõnealune õunapuu oks ulatus kaebaja kinnistu piiridest välja ja segas oluliselt ehitustööde

teostamist. Selline tegevus töövõtja poolt omab seaduslikku alust ka asjaõigusseaduse § 149 lg 1

näol. Samas on OÜ Tõrva Veejõud avaldanud vastustajale teadaolevalt ka valmisolekut õunapuu

oksa mahalõikamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid ilmselt ei ole seeläbi kaebajale tekkinud

kahju suuruseks mitte 200 eurot, vaid oluliselt väiksem summa. Täiesti uue õunapuu

soetusmaksumuse nõudmine ei ole vastustaja hinnangul antud juhul põhjendatud, sest kaebaja ei

ole väitnud ega ka tõendanud, et õunapuu oleks (ehitustegevuse tagajärjel) välja surnud või oma

saagikust oluliselt kaotanud.

Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja poolt õigusnõustajale tasutud 231 euro hüvitamist, sest

kaebaja oleks saanud vastused oma küsimustele ka ilma õigusnõustaja vahenduseta ning selle

tarbeks õigusnõustaja teenuse kasutamine ei olnud põhjendatud.

Kaebaja nõue 2000 euro suuruse moraalse kahju hüvitise saamiseks on täiesti põhjendamatu.

Kaebaja ei ole toonud ühtegi selgitust, miks või kuidas on ta antud olukorras moraalselt kahju

kannatanud. Vaimsete üleelamiste puhul oleks moraalse kahju väljamõistmine põhjendatud üksnes

erandolukorras ja sedagi vaid juhul, kui selline vaimne üleelamine tekitas kannatanule tugevat ja

püsivat psüühilist valu ja kannatusi.

Kohtu seisukoht

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui

haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti

isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2).

7. Käesolevas asjas leiab E. Märtens, et Tõrva Linnavalitsus ei ole täitnud KOKS § 6 lg-st

1 koostoimes sama seaduse §-ga 3 tulenevat veemajanduse korraldamise kohustust

selliselt, et sellega ei kaasneks isikute õiguste kahjustamist, eelkõige ei ole vastustaja

täitnud järelevalvekohustuste kaebaja kinnistu piirile reoveepumpla rajamisel.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

8. Vaidlust ei ole selles, et Tõrva Veejõud OÜ on Tõrva Linnavolikogu 25. jaanuari 2011

otsusega nr 4 määratud vee-ettevõtjaks Tõrva linnas.

Vee-ettevõtjana oli Tõrva Veejõud OÜ kohustuseks ka veemajandusprojekti elluviimine Tõrva

linnas, mille raames muu hulgas rajati vaidlusalune reoveepumpla kaebajale kuuluva kinnitus piiri

lähedale. Vaidlust ei ole selles, et reoveepumpla rajamisel oli tellijaks Tõrva Veejõud OÜ ja

töövõtjaks Merko Infra AS/Merko Eesti Ehitus AS. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga selles,

et töövõtulepingu, kui võlaõigusliku lepingu (vt võlaõigusseaduse (VÕS) 36. peatükk),

sõlmimisel ja täitmisel tekkivad suhted on eraõiguslikud. Samuti on eraõiguslikud suhted, mis

tekivad töövõtulepingu täitmisel kolmandatele isikutele kahju tekitamisel. Seega tavapäraselt

olukorras, kus ehitamisega kahjustatakse kolmanda isiku vara, tekib isikul kahju hüvitamise

nõudeõigus vahetult kahju tekitanud isiku vastu vastavalt VÕS §-le 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5.

Sellise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1.

Käesoleva asja lahendamisel on kohus juhtinud nimetatud asjaolule kaebaja tähelepanu 14. aprilli

2014 määruses, paludes ühtlasi selgitada, kas E. Märtens soovib jätkuvalt kahju hüvitamist Tõrva

linnalt (tl 32). Kohtule vastuseks on kaebaja esitanud selgitused selle kohta, miks ta peab

kohalikku omavalitsust hüvitise maksmiseks kohustatuks (tl 36).

Kohus mõistab kaebaja selgitusi selliselt, et kaebaja soovib jätkuvalt hüvitist just Tõrva linnalt

ning heidab vastustajale ette järelevalvekohustuse täitmata jätmise.

Järelevalvekohustuse täitmisel täidab kohalik omavalitsus talle seadusega pandud avaliku võimu

funktsiooni. Seetõttu on tuleb järelevalvekohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kahju tekitamist

pidada kahju tekitamiseks avalik-õiguslikus suhtes. Vastavalt on sellise hüvitisenõude

lahendamine halduskohtu pädevuses ning puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks vastavalt

HKMS § 151 lg 1 p-le 1.

9. Ehitustegevuse käigus varalise kahju tekkimist on kaebaja seostanud õunapuu

kahjustamisega.

Kohus jääb 14. aprilli 2014 määruses väljendatud seisukohale selles, et vastustajale ei ole

etteheidetav seadusest tuleneva järelevalvekohustuse täitmata jätmine kaebaja õunapuu

kahjustamisega seoses.

Kaebaja viidatud kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse sätetest ei tulene vahetult kohaliku

omavalitsuse järelevalvekohustust ühiskanalisatsiooni ehitamisel. Järelevalvekohustus tuleneb

ehitusseadusest (EhS), mille § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma

territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohustust teostada ehitusjärelevalvet ei tule aga

mõista selliselt, et omavalitsuse esindaja peab omavalitsuse territooriumil toimuvat ehitustegevust

igapäevaselt kohapeal jälgima. Kohalik omavalitsust teostab ehitusjärelevalvet üldjuhul ennetavalt

(nt ehitusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, ehituslubade väljaandmine) ja tagantjärele

(nt ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine, kasutuslubade väljaandmine). Pidevat järelevalvet

ehitamise üle on kohustatud korraldama ehitise omanik läbi omanikujärelevalve (EhS § 29 lg 2 p

1). Kaebuse juurde lisatud materjalidest nähtub, et Tõrva linna veemajandusprojekti raames

teostas igapäevast kontrolli FIDIC Insener ja omanikujärelevalvet KVVK Tööd/Wesico Projekt

OÜ.

10. Järelevalvekohustuse üheks eesmärgiks saab pidada seda, et ehitamise käigus ei

kahjustataks kolmandate isikute õigusi. Samas ei näe kehtiv õigus ette kohaliku

omavalitsuse kohustust füüsilise kohaloleku ja vajadusel sekkumisega tõkestada sellised

töövõtted, mis võivad kolmandate isikute õigusi kahjustada. Kohtu hinnangul oleks sellise

kohustus panemine omavalitsusele ilmselt ebaotstarbekas ja kohalikele omavalitsustele

ülejõukäiv.

Seega ei ole täidetud RVastS § 7 lg-st 2 tulenev tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise eeldus,

puudub Tõrva linna kohustus kaebaja soovitud viisil järelevalve teostamiseks reoveepumpla

ehitusel, s.t puudub vastustaja õigusvastane tegevus.

Samas on kohus seisukohal, et isegi, kui Tõrva linnale oleks etteheidetav ehitusseadusest tuleneva

järelevalvekohustuse rikkumine, siis ei saaks pidada kaebaja õunapuu kahjustamist selle rikkumise

tagajärjeks, kuna ka seaduses ettenähtud ulatuses järelevalvekohustuse täitmisel ei oleks vastustaja

tegevus siiski kaebajale kahju tekkimist ära hoidnud, s.t puudub põhjuslik seos kaebaja õunapuu

kahjustamisega.

Seetõttu puudub alus Tõrva linnalt E. Märtensi õunapuu kahjustamisega tekitud kahju

hüvitamiseks kompensatsiooni väljamõistmiseks. Samadel motiividel ei ole põhjendatud ka

õunapuu kahjustuse ulatuse kindlakstegemiseks kantud kulu väljamõistmine vastustajalt.

11. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral.

Riigikohus on selgitanud: „RVastS § 9 lg-s 1 sätestatakse ammendav (suletud) loetelu

õigushüvedest, mille kahjustamisega tekitatud mittevaralist kahju saab riigivastutuse seaduse

alusel hüvitada. /…/

Kolleegium on seisukohal, et õigushüvede, mille kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju

saab riigivastutuse seaduse alusel hüvitada, suletud loetelu kehtestamine on iseenesest kooskõlas

põhiseaduse §-ga 25.“ (vt RKHK 31. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-53-13, p 29).

12. Kaebaja ei ole esile toonud RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve, mille

kahjustamisega seoses ta mittevaralise kahju rahas hüvitamist taotleb. Ka kohtule ei ole

kaebuse asjaoludel ühegi RvastS § 9 lg-s 1 loetletud õiguse intensiivne riive äratuntav.

Isiku varaliste õiguste (omandi) kahjustamisega tavapäraselt ei seondu selliste isikuõiguste

riive, mille tõttu oleks õigustatud mittevaralise kahju rahas hüvitamine.

Vastustaja tegevusetuse kahjulike tagajärgedena nimetatud õunapuu kahjustamine, tugimüüri

rajamine ja pumpla rajamine kaebaja kinnistu piirile projektil näidatust lähemale ei saanud rikkuda

kaebaja õigusi selliselt, et see oleks kvalifitseeritav RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve

kahjustamisena. Kaebaja loetletud kahjulikud tagajärjed võivad olla suunatud kaebaja varaliste

õiguste, mitte kaebaja isikuõiguste sfääri.

Kohus osutab, et sarnane on õiguslik käsitlus ka eraõiguslikus suhtes varalise kahju tekitamise

korral. VÕS § 134 lg 4 kohaselt on isikul asja hävimise või kaotsimineku korral erandlikke

asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat

mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes

eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohtu hinnangul on

ilmne, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kaebaja kasuks

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise.

Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja nõue mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks ei ole

põhjendatud.

13. Olukorras, kus puudub alus kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks õunapuu

kahjustamisega tekitatud varalise kahju ning vastustaja tegevusetusega tekitatud

mittevaralise kahju eest, ei pea kohus võimalikuks nimetatud nõuetega seotud kulutuste

hüvitamist kaebajale. Kaebaja on teinud kulutusi õunapuu kahjustuse ulatuse

kindlakstegemiseks ning kasutanud õigusabi vastustajaga suhtlemisel. Kuna põhinõue

varalise ja mittevaralise kahju osas ei ole põhjendatud, siis ei ole vastustaja tegevusetus

kaebaja kulude põhjuseks ning hüvitisenõue ei ole selles osas põhjendatud.

14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et E. Märtensi nõue Tõrva linnalt hüvitise

saamiseks varalise ja mittevaralise kahju eest ei ole põhjendatud.

Kaebus jääb rahuldamata.

Kohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu sellele, et kaebuse asjaoludel võib tal olla eraõiguslik

nõue vahetult kahju tekitanud või töid korraldanud isiku vastu.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik