3-12-2713/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2713 Haldusasi KR kaebus Sisekaitseakadeemia rektori 05.12.2012 käskkirja nr 6.1-5/519 punkti 2 ja 15.03.2013 käskkirja nr 6.1-5/105 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja - KR, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja - Sisekaitseakadeemia Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KR apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada KR apellatsioonkaebus ja kaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2713 ja teha uus otsus.

Tühistada Sisekaitseakadeemia rektori 05.12.2012 käskkirja nr 6.1-5/519 p 2 ja 15.03.2013 käskkiri nr 6.1-5/105.

Mõista Sisekaitseakadeemialt KR kasuks välja 825 eurot asjas kantud menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-12-2713 2(7) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ajavahemikul 30.05.-02.06.2011 toimus Sisekaitseakadeemia (SKA) justiitskolledži korrektsiooni eriala lõpueksam, mis koosnes kolmest alaosast: 1) õigusosa, so õigusainete rakendamise oskuse kontroll, 2) taasühiskonnastamise rakendamise kontrollosa, 3) kambriosa, s.o erivahendite kasutus matisaalis ja praktilise juhtumi lahendamine õppekambrite kompleksis. KR läbis positiivsete hinnetega lõpueksami kaks esimest alaosa ning sooritas 02.06.2011 lõpueksami III alaosa matisaalis, kus tuli täita viis ülesannet (käeraudade pealepanek/eemaldamine, gaasiballooni ja teleskoopnuia kasutamine, esmaabi andmine, igapäevaülesande täitmine vanglasektoris). SKA justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokollilise otsusega hinnati KRi sooritust matisaalis (s.o eksami III alaosa) puuduliku hindega (F), mistõttu kujunes lõpueksami koondhindeks samuti F ning SKA õppeprorektori rektori ülesannetes 04.07.2011 käskkirjaga KR eksmatrikuleeriti. KR vaidlustas lõpueksamikomisjoni protokollise otsuse ja rektori käskkirja halduskohtus mh põhjendusega, et otsustuse eksami III alaosa mittesooritatuks lugemise kohta langetas mitteotsustusvõimeline komisjon (komisjoni liikmeid on 17, sooritust hindas 4 liiget). Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsusega haldusasjas nr 3-11-1812 tühistati komisjoni 02.06.2011 protokolliline otsus ja SKA rektori 04.07.2011 käskkiri ning tehti lõpueksamikomisjonile ettekirjutus uue protokollilise otsuse tegemiseks. Halduskohus leidis, et KRi eksamisooritust ei hinnanud vajalik arv eksamikomisjoni liikmeid ja soorituse hindamisel esinevad ka olulised motiveerimispuudused. Kohtuotsus on jõustunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 otsus ja Riigikohtu 09.10.2012 määrus).

SKA rektori 05.12.2012 käskkirjaga nr 6.1-5/519 tunnistati kehtetuks 04.07.2011 käskkiri KRi eksmatrikuleerimise kohta (p 1), otsustati hüvitada talle kohtus kantud menetluskulud (p 3) ning määrati, et üliõpilane KR sooritab lõpueksami koos õppegrupiga KS100 2011. a lõpetajatele kehtinud SKA justiitskolledži direktori 13.05.2011 käskkirjaga nr 6.2-3/15 kinnitatud „Justiitskolledži korrektsiooni eriala 2011. a toimuva lõpueksami läbiviimise korra“ alusel (p 2). Käskkirja kohaselt on see antud SKA põhimääruse § 6 lg 1 p-de 2 ja 17 ning lg 3 alusel ja juhindudes halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustest haldusasjas nr 3-11-1812 ja Riigikohtu 09.10.2012 määrusest asjas nr 3-7-1-3-203. Käskkirja põhjendavas osas märgiti, et KRi lõpueksami sooritamise ajal kehtinud SKA nõukogu 14.07.2010 otsusega nr 1.1-6/25 kinnitatud õppekorralduse eeskirja p 285 kohaselt pidid kõigi lõpueksami 3 alaosa tulemusi hindama kõik lõpueksami vastu võtnud komisjoni liikmed, mida aga ei toimunud. Lõpueksami I ja II alaosade osas ei ole võimalik uut otsust teha, kuna I alaosa eksamitööd ei ole säilinud ja II alaosa sisaldas praktilist sooritust, mida eksamikomisjonil pole enam võimalik kontrollida; SKA rektori 19.05.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/515 kinnitatud SKA välised hindamiskomisjoni liikmed ei tööta enam neil ametikohtadel, millest tulenevalt nad hindamiskomisjoni liikmeks määrati ning seega ei ole nad enam pädevad lõpueksamit uuesti hindama.

3-12-2713 3(7) SKA rektor muutis 15.03.2013 käskkirjaga nr 6.1-5/105 oma 05.12.2012 käskkirja p-i 2, asendades sõnad „koos õppegrupiga KS100“ sõnadega „kas õppegrupi KS100 või õppegrupi KS110 koosseisus“.

KR kaebustes (kohus liitis asjad ühiselt menetlemiseks) leiti, et 05.12.2012 käskkirja nr 6.1- 5/519 p 2 ja seda muutev 15.03.2013 käskkiri nr 6.1-5/105 on õigusvastased ning kaebaja palus tuvastada nende tühisus või alternatiivselt tühistada. Kuigi lõpueksami I ja II osa sooritust on varem hinnatud positiivselt, tuleneb vaidlustatud käskkirjadest kaebajale kohustus sooritada uuesti lõpueksami kõik 3 alaosa. Selline meede on kaebajat liigselt koormav. Käskkirjad piiravad eksamikomisjoni otsustusõigust seoses eksamihindega, sh võimalust, et komisjon ei pea vajalikuks kaebaja poolt lõpueksami I ja II alaosa uuesti sooritamist, samuti seda, et komisjon peab võimalikuks lugeda eksami III alaosa sooritatuks olemasolevate andmete põhjal ning seega ka kogu eksam sooritatuks. Nende küsimuste otsustamine ei ole SKA rektori pädevuses. Käskkirjad (vaidlustatud osas) on seega antud pädevust ületades ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 alusel. Käskkirjad on vastuolus ka haldusasjas nr 3-11-1812 tehtud otsustega

– kohtu ettekirjutus uue protokollise otsuse tegemiseks tehti eksamikomisjonile, mitte rektorile. Kui käskkirjade puudus ei ole ilmselge ja tegemist ei ole tühiste haldusaktidega, on haldusaktid õigusvastased ja tuleb tühistada. Käskkirjad ei ole vajalikul määral motiveeritud ja on kaalutlusvigadega. Käskkirjadest ei selgu, mis põhjusel on vajalik varem sooritatud eksami 2 alaosa uuesti sooritamine ja miks ei või lähtuda varasematest positiivsetest hinnangutest; eksami III alaosa uuesti sooritamine on täielikult põhistamata. Kaebaja jääb asjas nr 3-11-1812 esitatud seisukoha juurde, et III alaosa hindamine ei toimunud kehtestatud hindamiskriteeriumite ja video alusel ning eksamikomisjon peab sooritust uuesti hindama. 2011 lõpueksamit sooritanud üliõpilaste praktilist sooritust ei hinnanud kõik komisjoni liikmed, samuti ei hinnanud kõik komisjoni liikmed isiklikult kirjalikke töid. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes leiab kaebaja, et ei esine asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes teistsuguste põhimõtete rakendamise võrreldes 2011 eksami sooritanutega. Õppekorralduse eeskirja p 283 kohaselt on lõpueksamikomisjon otsustusõiguslik, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust ja komisjoni esimees. Vaidlustatud käskkirjadest ei nähtu, et komisjonis ei saa osaleda üle poole SKA rektori 19.05.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/512 kinnitatud komisjoni liikmetest. Vajadusel saab nimetada uued komisjoni liikmed, kes saaksid hinnangu andmisel lähtuda olemasolevatest andmetest

Sisekaitseakadeemia vaidles kaebusele vastu. Käskkirjade andmisel ei ole pädevust ületatud. SKA nõukogu 13.06.2012 otsusega nr 1.1-6/28 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskiri“ ei sätesta, kelle pädevuses on määrata, millise õppegrupi koosseisus lõpetab üliõpilane, kelle suhtes antud eksmatrikuleerimise käskkiri on tühistatud. SKA rektor lähtus vaidlustatud käskkirjade andmisel Vabariigi Valitsuse 28.01.2010 määrusega nr 12 kinnitatud SKA põhimääruse § 6 lg 2 p-dest 1 ja 21 (millest järeldub, et rektor täidab ka muid ülesandeid, mis ei ole õigusaktidega antud kellegi teise pädevusse). Käskkirjad on sisuliselt ja vormiliselt õiguspärased, kaalutlusvigadeta ning piisavalt motiveeritud.

Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2013 otsusega KRi kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et 05.12.2012 käskkirja p 2 ja selle muutmise 15.03.2013 käskkiri ei ole antud pädeva isiku poolt. Kaebaja tugineb oma seisukohas SKA õppekorralduse eeskirja (kinnitatud SKA nõukogu 14.07.2010 otsusega nr 1.1-6/25) p-le 285, mis asub alapeatükis

6.4 (lõpueksam) ning sätestab: Hinde otsustavad komisjoni liikmed häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe või teda asendava liikme hääl. Lõpueksami hinne kantakse lõpueksami protokolli. Protokollile kirjutab alla lõpueksamikomisjoni esimees

3-12-2713 4(7) ja kõik lõpueksami vastuvõtnud komisjoni liikmed. Lõpueksami protokoll edastatakse hiljemalt järgmisel päeval kolledžisse, kus see arhiveeritakse asjaajamise korras ettenähtud korras. Nimetatud säte reguleerib seega lõpueksami hinde otsustamist, kuid vaidlusaluste käskkirjadega ei ole otsustatud kaebaja lõpueksami hinde üle, vaid otsustati, et ta sooritab lõpueksami õppegrupi KS100 või KS110 koosseisus 2011 lõpetajatele kehtinud SKA justiitskolledži direktori 13.05.2011 käskkirjaga nr 6.2-3/15 kinnitatud korrektsiooni eriala lõpueksami läbiviimise korra alusel.

Selle küsimuse otsustamiseks oli SKA rektoril pädevus olemas, vaidlusalused käskkirjad ei ole tühised ega õigusvastased. Lõpueksami läbiviimine oli vaidlusaluste käskkirjade andmise ajal reguleeritud SKA õppekorralduse eeskirja (kinnitatud SKA nõukogu 13.06.2012 otsusega nr 1.1-6/28) p-dega 290 kuni 298 ning neist ei tulene komisjonile pädevust otsustada, missugust sooritust komisjon hindab või ei hinda. Kuna vastava otsuse tegemist ei ole antud lõpueksamikomisjoni ega teiste isikute pädevusse, siis tulenevalt SKA põhimääruse § 6 lg 2 p-dest 1 ja 21 teeb vastavasisulise otsuse SKA rektor.

Käskkirjad vaidlustatud osas ei ole vastuolus haldusasjas nr 3-11-1812 tehtud kohtuotsustega. Kaebaja tõlgendab viidatud asjas tehtud halduskohtu otsust ekslikult selliselt, et ainult eksamikomisjonil on pädevus hinnata, kas eksamisooritust on vaja uuesti teha. Tallinna Ringkonnakohtu samas asjas tehtud otsuse p-des 9 ja 14 avaldatud seisukoha järgi asjaolu, et halduskohus tegi komisjonile ettekirjutuse uue protokollise otsuse tegemiseks, ei piira vastustaja poolset diskretsiooni kohaldamist ning vastustajal on selles osas suur kaalutlusruum.

Vastustaja ongi kasutanud oma kaalutlusõigust ja teinud otsuse, mille kohaselt tuleb kaebajal sooritada lõpueksam uuesti. Põhjendatud pole kaebaja väide, et haldusaktid on ebapiisavalt motiveeritud. Käskkirjade andmise aluseks on halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-11-1812, millest nähtuvad üheselt põhjendused, miks ei ole võimalik kaebaja lõpueksami III alaosa uuesti sooritamata hinnata (vt halduskohtu otsuse p-d 35-37). HMS § 56 lg-st 1 tulenevalt polnud vastavate põhjenduste kordamine vaidlustatud haldusaktides tingimata vajalik.

Vastustaja on õiguspäraselt lähtunud halduskohtu otsuses märgitust, et ettekirjutuses uue otsuse tegemiseks sisaldub sisuliselt ka ettekirjutus kaebaja lõpueksami III alaosa uueks läbiviimiseks ja hindamiseks, sest eksami vastava alaosa läbiviimisel esinesid olulised menetluslikud rikkumised. Samuti märkis halduskohus viidatud otsuses, et juhul kui kaebaja lõpueksami terviklik hindamine on teiste alaosade, mille kontrolli kohus ei teosta, taasläbiviimiseta võimatu, on vastustaja õigustatud läbi viima kaebaja suhtes korduveksami kõigi kolme alaosa suhtes.

Vastustajal puudus vajadus hakata pikemalt analüüsima kaebaja väiteid, mille kohaselt eksami III alaosa hindamine ei ole toimunud kehtestatud hindamiskriteeriumite ja õppevideo alusel ja seetõttu tuleb hinnata tema III alaosa sooritust uuesti ja määrata positiivne hinne. Kaebaja arusaam, et lõpueksami saab lugeda sooritatuks tunnistajate ütlustega ja sertifikaatidega, on ekslik. Lõpueksami I ja II alaosa uuesti sooritamise vajaduse küsimuses on 05.12.2012 käskkirjas esitatud selged põhjendused (säilinud pole eksamitööd/salvestist).

Jõustunud kohtuotsuse seisukohast ja SKA õppekorralduse eeskirja p-dest 283, 285, samuti korrektsiooni eriala lõpueksami läbiviimise korra p-de 5, 36 ja 40 koosmõjust tuleneb, et kontrollimatu eksamisoorituse alusel ei saa eksamikomisjon panna eksamihinnet. Seega puudus vajadus käskkirjades täiendavate põhjenduste esitamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd lõpueksami iga alaosa hinnatakse eraldi ning diferentseeritult ja eksami lõpphinne kujuneb kolme osahinde keskmisena ning lõpueksami hinde üle saavad otsustada üksnes komisjoni liikmed lihthäälteenamusega ja komisjon on otsustusõiguslik, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust + esimees või teda asendav komisjoni liige, siis ei saa uus komisjon ega ka eelmine komisjon hääletada kaebaja eksamihinde üle, kui puuduvad kontrollitavad eksamitööd.

Õppekorralduse eeskirja p-de 283 ja

285 ning lõpueksami läbiviimise korra p 40 järgimise kohustust kinnitas ka ringkonnakohus otsuse nr 3-11-1812 p-s 11. Vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamisel on asjakohane viidata ka Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-65 p-le 13, milles käesoleva asjaga sarnases

3-12-2713 5(7) vaidluses asuti seisukohale, et vastustajal tuleb kõigepealt otsustada, kas eksamitulemuste uus hindamine on võimalik ja kui pole, otsida muid lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks, nt korduseksami tegemise võimaluse andmine. Ka käesoleval juhul on korduseksami tegemine üks vähestest, kui mitte ainuke moodus tekkinud olukorra sisuliseks lahendamiseks. Kui kaebaja on nõuetekohased oskused ja teadmised tegelikult omandanud, ei saa selle tõendamist uuesti korraldataval eksamil üleliia koormavaks ega ebaõiglaseks pidada. Kaebaja väidab, et käskkirjad on ebaproportsionaalsed ja kaalutlusvigadega, kuid need väited on kohtu poolse hinnangu andmiseks liialt üldsõnalised ja põhistamata. Kuna 05.12.2012 käskkirjast nähtub, et 2011 kehtinud lõpueksami läbiviimise korra kohaselt lõpueksami kõigi 3 alaosa tulemusi pidid hindama kõik eksamikomisjoni liikmed ja kaebaja peab lõpueksami uuesti sooritama selle korra kohaselt, siis järelikult kohaldub see nõue eksamitööde hindamisele. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole sellega rikutud, kuivõrd asjaolu, et on võimalik, et ka teiste üliõpilaste töid ei hinnatud 2011. aastal vastavalt viidatud korrale, ei tähenda, et kaebaja suhtes tuleks kehtestatud korda rikkuda. Kaebaja pole ümber lükanud 05.12.2012 käskkirjas välja toodud asjaolu, et osa SKA rektori 19.05.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/152 kinnitatud hindamiskomisjoni liikmetest senistel ametikohtadel enam ei tööta, mistõttu pole viidatud käskkirjaga kinnitatud komisjoni liikmetest võimalik otsustusõiguslikku eksamikomisjoni kokku kutsuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES KR apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Halduskohus kohaldas ebaõigesti õppekorralduse eeskirja p-te 285, 290-298 ja SKA põhimääruse § 6 lg 2 p-i 21. Vaidlustatud käskkirjadest tuleneb üheselt, et kaebaja peab sooritama uuesti lõpueksami kõik 3 alaosa. Õppekorralduse eeskirja järgi hinde otsustavad lõpueksamikomisjoni liikmed lihthäälteenamusega. Hinde otsustamise pädevus hõlmab otsustuse tegemist ka selle kohta, kas olemasolevate andmete alusel on võimalik juba tehtud sooritust hinnata ja kui on, siis millise hindega; kui ei ole võimalik hinnata, teeb komisjon vastava otsuse ja seejärel saaks SKA rektor võtta vastu otsuse, millise õppegrupi koosseisus eksam sooritatakse.

Antud juhul on sisulisi eksami hindamist käsitlevaid küsimusi otsustanud rektor, kelle pädevuses see pole. Kaebaja seisukohta toetab ka asjaolu, et haldusasjas nr 3-11-1812 tehti ettekirjutus uue protokollise otsuse tegemiseks just nimelt eksamikomisjonile, mitte rektorile. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et vaidlustatud käskkirjad on nõuetekohaselt motiveerimata; asjas nr 3-11-1812 tehtud kohtuotsustele viitamine ei ole piisav lugemaks käskkirja põhjendatuks osas, miks lõpueksami kõik 3 alaosa tuleb uuesti sooritada. Halduskohus küll selgitas viidatud asjas, miks eksami III alaosa tuleb sooritada uuesti, samas ringkonnakohus märkis, et halduskohtu põhjendused ei ole eksamikomisjonile siduvad.

Sellises olukorras kohtuotsustele tehtud viite alusel ei ole haldusakti andmise põhjendused selgesti mõistetavad. Ka on apellant seisukohal, et olemasolevate andmete (tunnistajate ütlused, e-kirjad) põhjal on võimalik hinnata sisuliselt III alaosa sooritust ja teha põhjendatud otsustus selle kohta, kas sooritus vastas hindamiskriteeriumitele või mitte. Kaebaja jätkuv seisukoht on samuti, et eksami I ja II alaosa uuesti sooritamise vajadust ei ole põhjendatud. Õppekorralduse eeskiri ei välista, et komisjoni liikmed peavad lõpphinde määramisel piisavaks seda, et varasemalt on eksami I ja II alaosad loetud sooritatuks.

On võimalik, et hinne määratakse ilma, et isiklikult eksamisooritust nähti; komisjoni liikmed saavad hääletada kaebaja eksamihinde üle ka olukorras, kus puuduvad kontrollitavad eksamitööd. Vastupidist järeldust tehes kohaldas kohus ebaõigesti õppekorralduse eeskirja ja lõpueksami läbiviimise korra vastavaid punkte nende koosmõjus. Juba sooritatud ja positiivselt hinnatud eksami I ja II alaosade uuesti sooritamine oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja ebaproportsionaalne.

3-12-2713 6(7) Sisekaitseakadeemia vastuväidetes leiti, et halduskohtu otsus on õige ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonimenetluses jätkub vaidlus selle üle, kas SKA rektor oli pädev 05.12.2012 käskkirja nr 6.1-5/519 p 2 (täpsustatud 15.03.2013 käskkirjaga nr 6.1-5/105) andma. Halduskohus leidis, et käskkirjad on õiguspärased ja antud selleks pädeva isiku poolt. Ringkonnakohus nõnda ei leia. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Erinevalt esimese astme kohtust on ringkonnakohus seisukohal, et SKA rektori käskkirjad vaidlustatud osas HMS § 54 nõuetele ei vasta.

Viidatud käskkirjadega otsustati, et kaebajal, kelle eksmatrikuleerimise käskkiri kohtuotsusega tühistati, tuleb sooritada korrektsiooni eriala lõpueksami kõik 3 alaosa ning määrati, millise õppegrupi koosseisus eksam sooritatakse. Õppekorralduse eeskirja p-de 283, 284 ja 285 (SKA nõukogu 14.07.2010 otsusega kinnitatud redaktsioonis) kohaselt lõpueksami komisjoni kinnitab rektor, lõpueksami läbiviimise korraldab ja vastava korra kinnitab kolledži direktor, lõpueksami hinde otsustavad komisjoni liikmed lihthäälteenamusega. Põhimõtteliselt sama näevad ette vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud õppekorralduse eeskirja (kinnitatud SKA nõukogu 13.06.2012 otsusega nr 1.1-6/28) p-d 291 ja 293, sätestades erisusena, et kui lõpueksam koosneb mitmest alaosast, mis nõuavad erinevatelt komisjoni liikmetelt erinevaid kompetentse, võivad vastava osa läbiviimisel ja hindamisel osaleda esimehe määratud liikmed üldkomisjonist, kuid vähemalt 3 isikut (p 292); lõpueksami hinne kujuneb lõpueksami osade hinnetest, lõpueksami osa sooritust hindab lõpueksami alakomisjon (p 294).

Korrektsiooni eriala 2011 lõpueksami läbiviimise korra p-de 5, 36, 37, 39 ja 40 kohaselt on lõpueksam jaotatud kolme alaosasse, mida hinnatakse eraldi ja eksami lõpphinne kujuneb kolme osahinde keskmisena, lõpueksami sooritamiseks on vajalik positiivsele hindele teha kõik kolm eksamiosa ning ühe eksamiosa mitteläbimine toob kaasa tervikeksami mittesooritamise, ühe eksamiosa mittesooritanud üliõpilast ei lubata järgneva eksamiosa sooritamisele, eksamiosade hindamisel kujuneb lõpphinne hääletamise teel. Kuna õppekorralduse eeskirja ja lõpueksami läbiviimise korra viidatud punktide kohaselt otsustab hinde ning eksami sooritatuks/mittesooritatuks lugemise eksamikomisjon, siis arvestades käesolevas vaidluses kujunenud olukorda, kus kaebaja lõpueksami kahe alaosa sooritused on saanud positiivse hinnangu ja III alaosa puhul tuvastati jõustunud kohtuotsusega, et selle läbiviimisel rikuti oluliselt eksami läbiviimise korda ja kaebaja soorituse hindamisel esinevad ka olulised motiveerimispuudused, saab ringkonnakohtu arvates üksnes komisjon langetada otsuse ka eksami uuesti läbiviimise ja hindamise vajalikkuse küsimuses.

SKA rektor otsustab, millise õppegrupi koosseisus lõpueksam sooritakse, kuid vaid lõpueksamikomisjonil on pädevus otsustada, kas lõpueksam tuleb tervikuna või osaliselt uuesti sooritada, kas ja milliseid kaebaja poolt juba sooritatud eksamiülesandeid oleks võimalik ilma uue soorituseta hinnata, kas lõpphinde kujundamisel on mõeldav eksami I ja II alaosa sooritustele komisjoni eelmise koosseisu poolt antud positiivsete hinnete aktsepteerimine ning III alaosa soorituse uus hindamine olemasolevate andmete (s.h arvestades komisjoni liikmete kohtus antud tunnistusi) põhjal.

Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et SKA rektori 05.12.2012 käskkirja p 2 15.03.2013 käskkirjaga parandatud versioonis on õigusvastane, kuna eksamihindega seotud küsimusi on lahendanud selleks pädevust mitteomav haldusorgan ning sel põhjusel tuleb käskkirjad vaidlustatud osas tühistada. Vastuse sellele, kas eksamikomisjoni uus koosseis usaldab varasema koosseisu poolt kaebaja sooritatud eksamiülesannetele antud hindeid, saab anda vaid komisjon ise ja seda ei saa teha keegi teine tema eest.

3-12-2713 7(7) Kaebaja arvamust, et tegemist on tühiste haldusaktidega, ringkonnakohus ei jaga. Haldusakti tühisuse alused sätestavad HMS § 63 lg 2 p-d 1-5, mille kohaselt on haldusakt tühine m.h siis, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan (p 3). Riigikohtu praktikas (lahend nr 3-3-1-21-03, p 13) on rõhutatud, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Käesoleval juhul vaidlusaluse käskkirja p 2 puudus ei ole ilmselge. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus KRi apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega KRi kaebuse. Apellatsioonkaebuse ja kaebuste rahuldamise tõttu on kaebajal HKMS § 108 lg 1 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele. Esitatud taotluse ja kuludokumentide järgi on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku summas 825 eurot, s.h tasunud kaebustelt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 45 eurot ning OÜ-le Advokaadibüroo Valdma ja Partnerid 780 eurot advokaadi osutatud õigusabi eest. KRi taotlus menetluskulude vastustajalt välja mõistmiseks on põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask