3-14-50446/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. juuli 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-50466 Kohtuasi R.R. kaebus Maksuja Tolliameti peale maksuvõla sundtäitmise aegumise tuvastamiseks, maksuvõla sisse nõudmise keelamiseks ja sundtäitmise käigus sissenõutud summade tagasitäitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.R., esindaja Ingridt Allemann Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.R. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 01.09.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.05.2001 esitas Lääne-Viru Maksuamet FIE R.R. pankrotihaldurile nõudeavalduse nr 70-1336 (tl 12-13), milles teatas oma kokku 690 708 krooni suurusest nõudest R.R. vastu. 19.01.2004 koostas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-80/01 kohtumääruse (tl 11), millega kinnitas pankrotis FIE

R.R. pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Tunnustatud, kuid välja maksmata jäänud nõuete hulgas märgiti ära Lääne-Viru Maksuameti 690 708 krooni suurune nõue. 22.10.2013 esitas Maksuja Tolliamet kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse nr 13-5/5052-1 (tl 10) 44 114,45 euro suuruse maksuvõla täitmisele pööramiseks. 28.10.2013 koostas Narva kohtutäitur Andrei Krek R.R.le adresseeritud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 8-9) ning 27.11.2014 sissetuleku (töötasu) arestimise akti (tl 16). Maksuja Tolliameti 15.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1905-2 (tl 18-19) jäeti R.R. poolt maksuvõla sisse nõudmiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks esitatud vaie (tl 17) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud 03.07.2003 koostatud nõuete jaotised, milles on ära nimetatud ka Lääne-Viru Maksuameti nõuded (tl 15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 07.04.2014 vormistas R.R. (edaspidi kaebaja) oma esindaja vahendusel kaebuse (tl 2-6), milles palus tuvastada, et 44 114,45 euro suuruse maksuvõla sundtäitmine Lääne-Viru Maakohtu 19.01.2004 määruse nr 2-80/01 alusel on aegunud, keelata maksuvõla sundtäitmine ja teha Maksuja Tolliametile ettekirjutus sundtäitmise korras sisse nõutud summade tagasitäitmiseks. Ta leidis, et kohaldamisele kuuluvad maksukorralduse seaduse § 132 lg-tes 1 ja 2 kehtestatud aegumistähtajad ning väitis, et pankrotimenetlus lõppes kohtumääruse jõustumisega 30.01.2004, sel kuupäeval langes ära ka sundtäitmise aegumise katkemise aluseks olnud asjaolu, uus 7-aastane põhimaksuvõla ja 1-aastane intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2005 ning lõppes vastavalt 31.12.2011 ja 31.12.2005. Vaideotsuse seisukohta pidas ta aegumistähtaja osas ekslikuks ning märkis, et selle juures viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et pankrotimenetluses muutub maksunõue tsiviilnõudeks maksukohustuslase vastu. Veel esitas kaebaja põhjendused selle kohta, miks on ta esitanud just keelamisja tuvastamiskaebuse. 17.07.2014 vormistatud täienduses (tl 66-69) esitas kaebaja põhjendused, miks ta ei saa nõustuda vastustaja seisukohtadega ja märkis kokkuvõttes, et peale pankrotimenetluse lõppemist rahuldamata maksuvõla nõude üldiseks korraks on halduskorras sisse nõudmine. Ühtlasi esitas ta ka riigilõivust ja õigusabi kulust koosneva kokku 2194,28 euro suuruse menetluskulu hüvitamise nõude koos vastavate kuludokumentidega (tl 70-80).

3. Maksuja Tolliameti kirjalikus vastuses (tl 56-58) paluti kaebust mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja on maksukorralduse seaduse kuni 31.12.2013 kehtinud § 132 sätteid valesti tõlgendanud, pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud maksuvõla nõue tema vastu ei ole aegunud ja selle täitmiseks oli õigus teostada toiminguid. Seejuures märgiti, et 19.01.2004 kohtumäärusega tunnustati maksuhalduri poolt pankrotimenetluses esitatud nõuet, kuid see jäi täies ulatuses välja maksmata ning kuna kaebaja pole kohtumäärust vaidlustanud, on tegemist täitedokumendiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas pole pooltel vaidlust selle üle, et vaidluse põhjustanud 690 708 krooni ehk

44 114,45 euro suurune maksuvõlg oli R.R. pankrotimenetluses esitatud nõuete hulgas. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta Lääne-Viru Maakohtus 19.01.2004 tehtud kohtumäärus on jõustunud. Selle kohaselt on tegemist tunnustatud II järgu nõudega, milline jäi välja maksmata. Kaebaja on veendunud, et sellele vaatamata pole nõue siiski tsiviilnõue ning selle nõudmisele asumine on tema õigusi riivav haldustoiming. Seega vajavad lahendamist küsimused, kas maksuhalduril oli õigus asuda 22.10.2013 selle alusel maksuvõlga sisse nõudma ning kas halduskohus saab tal maksuvõla sissenõudmise ära keelata ja teha kaebaja poolt soovitud sisuga ettekirjutusi.

5. Maksuvõla sundtäitmisega seonduvat reguleerib maksukorralduse seaduse kolmeteistkümnes peatükk. Selles sisalduva § 128 lg-s 1 on kehtestatud, et maksuvõla sundtäitmine toimub samas peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras ning maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega on seaduseandja selgelt eristanud maksuhalduri poolt haldusmenetluses toimuvat maksuvõla sisse nõudmist ning maksuvõla nõudmist pankrotimenetluses. Kaebaja osundatud maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 ja 2 sätestatud aegumistähtajad kohalduvad üksnes esimesena nimetatule. Kui maksuvõlga puudutav nõue on esitatud pankrotimenetluse käigus, tuleb lähtuda pankrotiseaduses sätestatust.

6. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtajaga seonduvat on põhjalikult käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-71-06. Selles leiti, et maksuvõla sundtäitmise küsimus ei ole maksukorralduse seaduses ammendavalt reguleeritud ja maksuvõlast tulenevas pankrotimenetluses tuleb kohaldada ka pankrotiseaduses sätestatut. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 1 kolmandas lauses sätestatule viidates märgiti, et maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse automaatselt pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas see on tekkinud eravõi avalik-õiguslikust suhtest.

7. Alates 01.01.2004 kehtiva pankrotiseaduse § 163 lg 4 näeb ette, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgitakse, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude eest jäänud raha saamata ning millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kui võlgnik pole vastuväidet esitanud, on eelnimetatud määrus sama seaduse § 168 kohaselt täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

157 lg 3 tulenevalt on niisuguse nõude aegumistähtaeg kümme aastat arvates pankrotimenetluse lõppemisest. See, et tsiviilasja jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks tuleneb ka täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 1. Kuna täpselt peab selleks õigustatud isik või asutus täitmisavalduse kohtutäiturile esitama, ei ole seaduseandja kehtestanud.

8. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sisse nõudma. Kaebaja pankrotimenetlus lõpetati 19.01.2004 koostatud kohtumäärusega ja see jõustus 30.01.2004. Maksuja Trolliamet on avalduse pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõude täitmisele pööramiseks esitanud 22.10.2013. Täiteavalduse esitamisega on ta täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ega ole seejuures rikkunud selleks toiminguks ette nähtud kümne aasta pikkust aegumistähtaega.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt ei pea kohus kaebuse rahuldamata jätmise korral kõiki kaebaja väidetega mittenõustumist põhjendama, juhul kui sama nõude kohta tehtud vaideotsuses on põhjendused juba olemas ja ta nõustub nendega. Kaebaja poolt täitemenetluse ja maksuvõla sisse nõudmise lõpetamiseks esitatud vaide kohta koostatud vaideotsuses on asjakohased põhjendused selle kohta, miks ei saa tema maksuvõlga aegunuks lugeda. Kohus nõustub nendega ega pea vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid eelnevalt juba esitatust suuremas ulatuses.

10. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, keelata tal maksuvõla sisse nõudmist ega teha ka kaebaja poolt soovitud ettekirjutusi. Kaebus jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2194,28 euro suurune menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma kulude kohta nõuet ja dokumente esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane