3-14-50994/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.07.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50994

Haldusasi

VT kaebus Vabariigi Valitsuse 16.05.2014 korralduse nr

225 tühistamiseks ja Vabariigi valitsuse kohustamiseks

esitama Harju Maakohtule taotlus väljaandmise õigus-

liku lubatavuse uue kontrolli läbiviimiseks VT Amee-

rika Ühendriikidele väljaandmise menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – VT, esindaja v.adv Raul Otsa

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja Astrid Lau-

rendt-Hanioja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.07.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.07.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 02.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50994 muutmata ja

VT apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.08.2014 (kriminaalmenetluse seadustiku § 4521 lg

6).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50994

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VT peeti Eesti Vabariigis 08.11.2011 kinni ja vahistati kriminaalasjas nr 11221000022

(edasine kohtuasi nr 1-12-5792) Harju Maakohtu 09.11.2011 määruse alusel.

2.

30.12.2011 esitas Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium Eesti Vabariigile

taotluse Eesti Vabariigi kodaniku VT väljaandmiseks USA-le. Taotluse kohaselt süüdistatakse

V. T järgmiste kuritegude toimepanemises: süüdistus 1 - internetipettuse korraldamise vande-

nõu; süüdistus 2 - vandenõu arvutisse sissetungi toimepanemiseks; süüdistus 3 - internetipettus;

süüdistus 4 - pettuse edenemist soodustav sissetung arvutisse; süüdistus 5 - andmete saatmise

teel arvutisse sissetungimine; süüdistus 6 – rahapesu; süüdistused 7 – 27 – rahalised tehingud

varaga, mis on saadud ebaseadusliku tegevuse teel. 13.10.2011 andis USA New Yorgi osariigi

lõunaringkonna kohtu rahukohtunik välja VT vahi alla võtmise määruse.

3. Harju Maakohus tunnistas 17.02.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-1042 (I kd, tl

32-47) VT väljaandmise USA-le õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis

12.03.2012 määrusega (I kd, tl 48-51) Harju Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

(I kd, tl 52-57) rahuldamata ning maakohtu määrus jõustus 12.03.2012.

4. Harju Maakohus mõistis 20.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5792 teiste hulgas

VT temale esitatud süüdistustes karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 2, 3

ja 4 järgi õigeks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.06.2014 otsusega Harju Maakohtu ot-

suse muu hulgas VT õigeksmõistmise osas ning tunnistas ta uue otsusega KarS § 256 lg 1 ning

§ 394 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi.

5. VT esitas Vabariigi Valitsusele 14.04.2014 arvamuse enda väljaandmise suhtes (II kd, tl

132-137). Kokkuvõtvalt leidis VT, et väljaandmise lubatavuse osas on kahe aasta jooksul ilm-

nenud uued asjaolud; USA-s ähvardab teda ebapropoprtsionaalselt karm karistus; väljaandmine

rikuks tema põhiõigusi perekonna- ja eraelu puutumatusele; ta võib sattuda USA-s diskriminee-

rimise ohvriks tulenevalt asjaolust, et tegemist on välismaise ettevõttega, ning USA üritab ka-

ristada tema jurisdiktsiooni alla mittekuuluvaid infotehnoloogilisi ettevõtteid, lähtudes oma po-

liitilistest huvidest. VT palus jätta väljaandmise taotlus rahuldamata või saata väljaandmise kü-

simus teistkordseks lubatavuse kontrollimiseks Harju Maakohtule või lükata väljaandmise kü-

simuse lahendamine edasi kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasjas nr 1-12-5792.

6. Vabariigi Valitsus otsustas 16.05.2014 korraldusega nr 225 (II kd, tl 125-131) anda VT

välja USA-le õigusega süüdistada teda vandenõus internetipettuse korraldamiseks; vandenõus

arvutisse sissetungi toimepanekuks; internetipettuses; pettuse edenemist soodustavas sissetun-

gis arvutisse; andmete saatmise teel arvutisse sissetungimises; rahapesus; rahalistes tehingutes

varaga, mis on saadud ebaseadusliku tegevuse teel. Kokkuvõtvalt põhjendas Vabariigi Valitsus

korraldust järgmiselt.

6.1. Isiku välisriigile väljaandmise eelduseks on väljaandmise õiguslik lubatavus ning Harju

Maakohus on 17.02.2012 määrusega Ameerika Ühendriikide väljaandmistaotluse alusel tunnis-

tanud VT väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2012 mää-

rusega maakohtu lahendi muutmata, leides, et puuduvad KrMS §-des 436 ja 440 toodud välis-

riigile isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud ning KrMS §-des 439 sätestatud vä-

lisriigile isiku väljaandmise üldtingimused on täidetud, mistõttu maakohus on põhjendatult tun-

nistanud VT väljaandmise õiguslikult lubatavaks. KrMS § 450 lg 4 p 1 ja § 4251 lg 3 sätestavad

selgelt, et halduskohtumenetluses ei viida uuesti läbi väljaandmise õigusliku lubatavuse kont-

rolli, see menetlus on lõpule jõudnud ringkonnakohtu lahendiga kriminaalkohtus. Käesoleva

väljaandmismenetluse puhul ei ole toimunud muutust õiguslikus olukorras ega faktilistes as-

3-14-50994

3(11)

jaoludes. VT arvamuses esitatud argumente Ameerika Ühendriikide süüdistuse nõuetekoha-

suse, topeltmenetluse, topeltkaristamise, süüdistuse kvalifikatsiooni vastavuse suhtes Eesti ka-

ristusseadustikule ja kuritegude kattuvuse kohta on käsitletud nii Harju Maakohtus kui ka ring-

konnakohtus väljaandmise õigusliku lubatavuse otsustamisel. VT puudub alus taotleda teist-

kordset väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikku kontrolli. Samuti ei saa väljaandmise me-

netlusega siduda Eestis läbiviidavat kriminaalmenetlust ning puudub vajadus oodata enne väl-

jaandmise otsustamist ära ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr 1-12-5792.

6.2. Arvamuses esitatud asjaolu, et prokurör on Eesti kriminaalmenetluses väljastanud Amee-

rika Ühendriikide prokuratuurile kaitseakti või kaitse teesid, ei anna alust kahelda Ameerika

Ühendriikides toimuva kriminaalmenetluse õigluses ja aususes ning vastavuses võistlevuse põ-

himõttele.

6.3. Alusetu on oletada, et võimaliku süüdimõistmise korral kõikide süüks pandavate tegude

eest mõistetavate karistuste maksimaalmäärad summeeritakse ja määratakse järjestikku. Puu-

dub alus kahelda Ameerika Ühendriikides kui õigusriigis ning eeldada, et VT võimalik mõiste-

tav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskuse ja Eesti karistuspoliitika põhimõtetega või et

talle võiks osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine. Ei ole alust nõus-

tuda, et VT õigust perekonnaelu puutumatusele ja vabadusele piiratakse tema väljaandmisel

ebaproportsionaalselt.

6.4. VT on arvamuses väitnud, et ta võib sattuda diskrimineerimise ohvriks ja nimetanud või-

malikku poliitilist aspekti. Tegemist on väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses käsitle-

tavate asjaoludega, mida selles menetluses ei esitatud, samas pole tegemist uute asjaoludega,

mida ei oleks olnud võimalik esile tuua maakohtus ja ringkonnakohtus. Millestki ei saa järel-

dada väidetavat ohtu langeda diskrimineerimise ohvriks või võimalikku poliitilist aspekti. Puu-

dub alus arvata, et VT langeks Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemis riigivõimu omavoli ohv-

riks.

7. VT esitas 02.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 16.05.2014

korralduse nr 225 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks esitama Harju Maakoh-

tule taotlus väljaandmise õigusliku lubatavuse uue kontrolli läbiviimiseks VT Ameerika Ühend-

riikidele väljaandmise menetluses. Kokkuvõtvalt on kaebuse põhjendused järgmised.

7.1. Harju Maakohus tunnistas 17.02.2012 määrusega kaebaja Ameerika Ühendriikidele väl-

jaandmise õiguslikult lubatavaks süütegudes, mida Riigiprokuratuur käsitles eelkuritegudena

ka Eestis toimuvas kriminaalasjas nr 1-12-5792. Eestis menetletavas kriminaalasjas koostati

süüdistusakt 11.06.2012. Harju Maakohtu 20.12.2013 otsusest (terviktekst avaldatud

20.02.2014) nähtuvalt olid kriminaalasjas menetluse esemeks muu hulgas USA väljaandmis-

taotluses ja süüdistuses nimetatud kuriteod kui eelteod, mille suhtes kohus leidis, et neid ei ole

toime pandud, eeltegude tulemusena ei ole kellelegi kahju põhjustatud ning USA süüdistusaktis

toodud eelkuriteod ei ole Eestis kriminaalkorras karistatavad. Lisaks taunis maakohus USA

süüdistusaktis toodud eelkuritegude konkretiseerimatust ja mõistis kaebaja temale esitatud süü-

distuses KarS § 256 lg 1 ja § 394 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi õigeks. Kaebaja esitas Vabariigi

Valitsusele 12.04.2014 arvamuse enda väljaandmise suhtes, leides, et väljaandmise menetluses

on tänaseks ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis mõjutavad väljaandmise õiguslikku lubata-

vust ja välistavad tema väljaandmise väljaandmistaotluses toodud tegudes. Kaebajat ähvardab

USA-s topeltmenetluse läbiviimine arvutikuritegudes, ta mõisteti Eestis õigeks KarS § 256 lg 1

süüdistuses, rahapesu puudutavate süütegude puhul on ilmnenud, et tegemist ei ole rahapesuga

Eesti karistusõiguse mõttes või need teod on juba leidnud etteheitmist Eesti kriminaalasja süü-

distuses. Vaidlustatud korraldus ei ole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane ja kuulub põh-

jendamiskohustuse ning kaalutlusõiguse ebaõige teostamise tõttu tühistamisele. Vastupidiselt

3-14-50994

4(11)

korralduses märgitule ei ole selles võetud arvesse kaebaja arvamust ega antud vastuseid või

analüüsitud arvamuses toodud seisukohti, mistõttu jäeti kaebaja ilma olla reaalselt ära kuulatud.

Vabariigi Valitsus on üksnes näilikult hinnanud asjassepuutuvaid asjaolusid, tõendeid ja väiteid

või jätnud need üldse hindamata. Arvestatud ei ole uute asjaoludega, mis mõjutavad väljaand-

mist selle õiguslikust küljest, samuti ei ole arvessee võetud kaebaja põhiõiguste võimalikke rii-

veid ega kaalutud ja võrreldud neid avaliku huviga isiku väljaandmise vastu.

7.2. Vastustaja otsustas anda kaebaja välja järgmistes rahapesuga seotud süüdistustes: süüdis-

tus 6 – rahapesu ning süüdistused 7-27 – rahalised tehingud varaga, mis on saadud ebaseadus-

liku tegevuse teel. Kaebaja märkis arvamuses, et ilmnenud on uus faktiline asjaolu – väljaand-

mistaotluses ja USA süüdistuses nimetatud tehingud ei ole käsitletavad rahapesuna Eesti Vaba-

riigis ja nende ülekannete tegemisel kasutatud rahaliste vahendite osas on esitatud süüdistus

Eesti kriminaalasja raames, mistõttu on USA süüdistuse näol tegemist sama väidetava kurite-

geliku tulu korduva inkrimineerimisega. Vastustaja leidis korralduses, et kuriteod, mille toime-

panemises süüdistatuna kaebaja väljaandmist taotletakse, on kuriteoks ka Eestis; kaebaja argu-

mente on käsitletud väljaandmise õigusliku lubatavuse otsustamisel; maakohus tunnistas väl-

jaandmise õiguslikult lubatavaks, omades teavet Eestis menetletava kriminaalasja kahtlustuse

kohta; asjaolud ei ole muutunud; Eestis menetletava kriminaalasja esemeks ei ole USA süü-

distusaktis kirjeldatud kuriteod; kriminaalmenetlustes käsitletakse rahapesu süüdistuses erine-

vaid tehinguid. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu. Harju Maakohtul ei olnud väljaand-

mise lubatavuse õigusliku kontrolli menetluses rahapesu süüdistuse üle otsustamisel piisavalt

informatsiooni tuvastamaks, kas kaebajale USA süüdistuses etteheidetavad tehingud on käsit-

letavad rahapesuna Eestis või kas need ei ole leidnud juba inkrimineerimist Eesti süüdistuse

raames. Need asjaolud selgusid alles kriminaalasja nr 1-12-5792 kohtumenetluse raames tõen-

deid uurides.

USA süüdistuste 7, 8, 9, 10, 12, 13 ja 14 puhul on tänaseks ilmnenud kolm uut asjaolu. Kõik

need maksed tehti sama rahaga ning seega on USA süüdistuse näol tegemist jätkuva teo erine-

vate osategudega (sama raha edasikandmine). Harju Maakohus mõistis kaebaja kriminaalasjas

õigeks ning USA süüdistusaktis inkrimineeritud tehingute tegemiseks kasutatud rahade pärine-

mine seaduslikust allikast välistab nende rahade edaspidise kasutamise muutumise rahapesuks.

Kõigi nende maksete puhul on tegemist raha suunamisega lõpptarbimisse, mis ei ole käsitletav

rahapesuna. USA süüdistustes 11, 15, 16, 17, 18, 19, 21, 22, 23, 24, 25, 27 nimetatud tehingud

kaebajale 09.11.2011 esitatud kahtlustusest ei nähtu, kuid need on Eesti kriminaalasja süüdis-

tuses, kus märgitakse, et VT ülesandel kandis Valentina Ta kuritegelikul teel saadud raha Furox

ApS Taani Nordea panga kontolt 25.11.2009 – 27.12.2010 Küprosel registreeritud Onwa Ltd

arvele kokku 2 730 580 USD. Seega sisaldab Eesti süüdistus samu episoode ja ülekandeid sama

rahaga, mis on USA süüdistuses. Lisaks on Harju Maakohus juba hinnanud USA-s toodud ra-

hade liikumist ja leidnud, et üheski etapis ei saanud tegemist olla kriminaalse tuluga. USA süü-

distuste 20 ja 26 puhul on tegemist raha suunamisega lõpptarbimisse, samuti on tegemist sama

rahaga. Seega on sama väidetava kriminaaltuluga tehtud pangaülekannete osas esitatud kaeba-

jale süüdistus nii Eestis kui ka USA-s, mis on käsitletav ne bis in idem põhimõtte rikkumisena.

Lisaks soovitakse kaebajat anda välja süüdistustes, mis ei ole käsitletavad rahapesuna Eestis

(s.o raha lõpptarbimisse suunamine). Rahapesu süüdistuse puhul on tegemist mitmest osateost

koosneva ühe teoga ehk teoühtsusega, mille erinevad osateod koosnevad USA ja Eesti süüdis-

tuses nimetatud pangaülekannetest. Tegemist on ühe jätkuva süüteoga, mille toimepanemise

koht on erinevates riikides. Karistusõiguse põhimõtetega pole kooskõlas eraldada ühtsest teost

lähtuvad osateod eraldi episoodide kaupa ja heita sama rahaga tehtud tehinguid ette korduvalt

erinevates riikides. Vastustajal lasus kohustus arvestada asjaoludega, mis ei olnud teada ega

menetluse esemeks väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli menetluses.

3-14-50994

5(11)

7.3. Vastustaja on otsustanud kaebaja välja anda kuritegeliku ühenduse juhtimisega seotud

süüdistustes (süüdistused 1 ja 2). Korralduse seisukohtadega kaebaja ei nõustu. Kuna Harju

Maakohus on mõistnud kaebaja õigeks, siis viiks väljaandmine kaebaja suhtes PS §-s 23 sätes-

tatud ne bis in idem põhimõtte rikkumiseni. Eesti süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 4 juba hõlmab

rahapesu toimepanemist kuritegeliku ühenduse poolt. KarS § 256 lg 1 on rahapesust täiesti eral-

diseisev süüteokoosseis ja käsitleb tervikuna kaebaja poolt kuritegeliku ühenduse juhtimist ja

selles osalemist. Sellega on hõlmatud ka Ameerika Ühendriikide menetluses olevad kuritege-

liku ühenduse poolt toimepandud arvutikuriteod kui eelkuriteod. Eestis ja Ameerika Ühendrii-

kides läbiviidavad menetlused süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ei ole eraldiseisvad kriminaal-

menetlused ja süüteokoosseisud, vaid tegemist on samade süüdistustega. Seetõttu on Harju maa-

kohtu otsus kaebaja õigeksmõistmises KarS § 256 lg 1 süüdistuses uus asjaolu, mis ei olnud

väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli läbiviimisel teada. Lisaks topeltmenetluse põhi-

mõtte rikkumisele on KrMS § 440 lg 1 p 2 kohaselt isiku väljaandmine välistatud ka tema suhtes

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel.

7.4. Vastustaja on otsustanud kaebaja välja anda ka arvutikuritegudega seotud süüdistustes 3-

5. Nende süüdistuste kui eelkuritegude osas märkis Harju Maakohus 20.12.2013 otsuses, et

need teod ei ole Eestis karistatavad. Maakohtu otsus on käsitletav uue asjaoluna, milles toodud

seisukohad omavad tähendust väljaandmise õigusliku lubatavuse seisukohalt. Kuna KrMS §

439 lg 1 kohaselt on väljaandmine lubatav üksnes nendes kuritegudes, mis on Eesti karistussea-

dustiku kohaselt karistatavad, siis ei ole kaebaja väljaandmine süüdistustes 3-5 lubatav enne,

kui väljaandmise õigusliku lubatavuse küsimuses ei ole Harju Maakohtus viidud läbi uut õigus-

liku kontrolli menetlust ja arvestatud kriminaalasjas nr 1-12-5792 tehtud kohtulahenditega.

7.5. Harju Maakohtu otsuses on tuvastatud, et Ameerika Ühendriikide süüdistusakt on konk-

retiseerimata. Kuna Ameerika Ühendriikide süüdistused 1-5 on eelkuritegudeks Eesti kriminaa-

lasjas, siis on vastustaja otsustanud kaebaja välja anda konkretiseerimata süüdistuse alusel.

Konkretiseerimata süüdistus on kaitseõiguse rikkumine ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rik-

kumine. See põhimõte kuulub Eesti õiguse üldpõhimõtete hulka ja on uueks asjaoluks, mõjuta-

des väljaandmist selle õigusliku lubatavuse seisukohalt. Asjaolu leidis tuvastamist alles maa-

kohtu otsuses. Ilma maakohtu otsuses sisalduvaid asjaolusid arvesse võtmata ei ole kaebaja väl-

jaandmine legitiimne, kaalutlusvigadeta ega vasta hea ja ausa haldusmenetluse põhimõtetele.

7.6. Vastustaja rikub kaebaja väljaandmisega tema põhiseaduslikke õigusi ja huve, seda nii isi-

kut Ameerika Ühendriikides ähvardava karistuse ebamõistliku raskuse kui ka tema perekond-

like õiguste osas. Korralduses on teostatud kaalutlusõigust üksnes formaalselt, mitte sisuliselt.

Vastustaja pole teinud järelepärimisi Ameerika Ühendriikidele ja hinnanud ega välistanud ohtu,

et antud juhul võib esineda USA õiguskaitseorganite seisukohalt selline erandlik olukord, mis

tingib isiku suhtes maksimummääras karistuse mõistmise. Kaebajat ähvardab 115 aastat van-

gistust. Kaebaja perekond (abikaasa ja alaealine laps) elab Eestis ning majanduslikud ja sot-

siaalsed võimalused asuda kaebaja süüdimõistmise ja vangistamise korral elama USA-sse, puu-

duvad. Pikaajalise vangistuse tulemusena kaob kaebajal võimalus suhelda vahetult perekonnaga

Ameerika Ühendriikides. Väljaandmine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja eraelu puutuma-

tust.

7.7. Vastustaja ei ole otsustamisel hinnanud ega arvestanud kaebaja arvamuses toodud väiteid

ja tõendeid seoses diskrimineerimise ohuga Ameerika Ühendriikides. Diskrimineerimisele vii-

tavad asjaolud ilmnesid alles pärast väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli menetlust ja

said kinnitust Harju Maakohtus toimunud kriminaalasja nr 1-12-5792 kohtumenetluse käigus.

Kaebaja leiab jätkuvalt, et temaga seotud süüdistus Ameerika Ühendriikides on esmakordne ja

kõik sarnased kaasused lahendatakse tsiviilmenetluse raames. Vastustaja pole sisuliselt analüü-

sinud ka kaebaja väiteid seoses poliitilise kuriteo etteheitmisega. Kaebaja märkis arvamuses, et

3-14-50994

6(11)

Ameerika üritab karistada tema jurisdiktstiooni alla mittekuuluvaid infotehnoloogilisi ettevõt-

teid lähtudes poliitilistest huvidest, et säilitada oma domineerimine internetis ning võtta sarnas-

telt ettevõtetelt võimalus tegutseda vähemalt USA territooriumil. Vastustaja pole põhjendatud

kahtlust, et kaebaja süüdistused on kantud Ameerika Ühendriikide poliitilistest huvidest, kont-

rollinud.

7.8. Kaebaja ei nõustu korralduses toodud seisukohaga, et pärast prokuröri poolt Ameerika

Ühendriikide prokuratuurile kaitse teeside väljastamist on võimalik aus ja õiglane võistlev koh-

tumenetlus Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriikide süüdistajale on teada kogu kae-

baja ja teiste süüdistatavate kaitsepositsioon ja tõendid arvutikuritegude suhtes, mis välistab

automaatselt selle menetluse võistlevuse ja aususe.

8. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata ja jäi korralduses toodud seisukohtade

juurde.

9. Tallinna Halduskohus jättis 02.07.2014 otsusega VT kaebuse rahuldamata.

9.1. Kaebaja suhtes on läbitud nii väljaandmise eelmenetlus kui ka väljaandmise õigusliku

lubatavuse kohtulik kontroll. Harju Maakohtu 17.02.2012 määrusest nähtuvalt on maakohus

juba käsitlenud kaebuses esitatud asjaolusid väljaandmistaotluse ja USA süüdistuse nõueteko-

hasuse, topeltkaristamise, võimaliku karistuse pikkuse, süüdistuse kvalifikatsiooni vastavuse

Eesti KarS-le, teo toimepanemise koha, Eestis kriminaalmenetluse algatamata jätmise ja kuri-

tegude kattuvuse osas (sh kaebaja väide, et rahapesu osas on tegemist ühtse kuriteoga). Kohus

on tuvastanud, et isiku välisriigile väljaandmise üldtingimused on täidetud, väljaandmist välis-

tavaid või piiravaid asjaolusid ei esine ja kaebajat ei süüdistata poliitilises või sõjaväelistes ku-

ritegudes, mis välistaksid tema väljaandmise. Kohus on sedastanud, et Eesti Vabariigis ega

muus riigis ei ole kaebajat väljaandmistaotluses nimetatud kuritegudes süüdi ega õigeks mõis-

tetud ega ole alustatud kriminaalmenetlust samades episoodides. Määruskaebuses maakohtu

17.02.2012 määruse peale on kaebaja tõstatanud uuesti järgmised probleemid: karistus Eestis

oleks oluliselt väiksem kui USA-s; Eestis kriminaalmenetluse alustamata jätmine; Eesti ja

Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe vastuolu PS-ga ja kaebaja põhiõigustega; kohus ei

ole andnud hinnangut kaitsja seisukohale, et rahapesu ja kuritegeliku ühenduse organiseerimise

osas on kahtlused esitatud sama tegevuse osas nii Eestis kui ka USA-s ja tegemist on sama

tegevusega. Nendele kaebaja väidetele on ringkonnakohus andnud 12.03.2012 määruses hin-

nangu nii sisuliselt kui ka lõppjäreldusega, mille kohaselt ei ole maakohtu määrus seadusega

vastuolus ja puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Kaebaja

ei saa uuesti samade küsimuste juurde halduskohtumenetluses tulla, sest need ei ole uued as-

jaolud. Kohus jätab ülalviidatud korduvad väited suuremas osas tähelepanuta.

9.2. PS ei keela anda Eesti kodanikku välja riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kaht-

lustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Kohus möönab, et 115-

aastase vangistuse USA-s kandmise puhul oleks riive kaebaja põhiõigustele, sh era- ja perekon-

naelule, selgelt ebaproportsionaalne, kuid arvestades vastustaja põhjendusi korralduses USA

kohtupraktika kohta ning ka isiku võimalust taotleda karistuse kandmiseks üle toomist Eesti

vanglasse, on kaebaja väide võimalikust eelootavast ebamõistlikult pikast vangistusest USA-s

ilmne liialdus. Seda kinnitab kaassüüdistatavatele D. J USA-s küsitud ja V. A määratud karistus.

Ka ei vasta ilmselt tegelikkusele kaebaja väide (tuginevalt V. A kaasusele), et Eestisse karistuse

kandmisele üle toomine ei osutu võimalikuks. Nagu ilmnes 27.06.2014 kohtuistungil, oli V. A

esitanud enda üle toomise taotluse küll ligi aasta tagasi USA-s, kuid mitte Eesti Justiitsminis-

teeriumile, kes pole seetõttu saanud astuda üle toomiseks mingeid samme. Seega puudub praegu

alus öelda, et kaebajat ootab USA-s õigust perekonnaelule ebaproportsionaalselt riivav karistus

ja samas osutuks karistuse edaspidi Eestis kandmine võimatuks.

3-14-50994

7(11)

9.3. Korralduses märgitu kohaselt ei ole vastustaja leidnud uusi asjaolusid, mis sunniks läbi

viima uut õigusliku lubatavuse kontrolli. Kaebaja peab üheks uueks asjaoluks Harju Maakohtu

20.12.2013 otsust kriminaalasjas nr 1-12-5792, millega kaebaja mõisteti õigeks talle Eestis esi-

tatud süüdistustes. Kohus sellega ei nõustu. Harju Maakohtu otsuse näol on tegemist jõustumata

kohtulahendiga, milles toodud kohtu arutlused ei väära Harju Maakohtu 17.02.2012 määruses

märgitut. Seda enam, et kohus ei saa väljuda süüdistuse raamidest ja järelikult ei saa maakohtu

arvutikuritegude alased arutlused olla siduvad USA-s menetletavas kriminaalasjas isegi siis, kui

tegemist oleks jõustunud kohtulahendiga. Praeguseks on selgunud, et Harju Maakohtu

20.12.2013 otsus ei jõustunud, sest Tallinna Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistas

kaebaja süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena, samuti kuritegeliku ühenduse

organiseerimises ja juhtimises. Samas ei ole ka see otsus veel lõplik, sest kohtuvaidlus jätkub

Riigikohtus. Seega ei saa öelda, et kaebaja oleks Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või

õigeks mõistetud. KrMS § 440 lg 1 p-st 2 ilmneb, et riigisisese kriminaalmenetluse paralleelne

toimumine ei ole isiku välisriigile väljaandmist piirav asjaolu. Nimetatud küsimust on käsitle-

nud ka Tallinna Ringkonnakohus 12.03.2012 määruses (p 7).

9.4. Samuti ei saa pidada uuteks asjaoludeks, mida kaebajal ei olnud võimalik teada ja esile

tuua õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetluses, järgmisi kaebaja väidetud asjaolusid:

väljaandmine konkretiseerimata süüdistuse alusel ja süütegudes, mis pole Eestis karistatavad;

kuritegeliku ühenduse osas kahekordne süüdistus, millega kaasneb oht saada korduvalt karista-

tud; diskrimineerimise oht ja võimalik poliitilise kuriteo etteheitmine USA-s. USA süüdistuse

väidetav konkretiseerimatus pidi olema kaebajale ja tema vandeadvokaadist kaitsjale selge juba

õigusliku lubatavuse kontrollimise menetluses ning see asjaolu ei saanud tuleneda alles Harju

Maakohtu 20.12.2013 otsusest. Samuti puudusid takistused esitada selles menetluses väiteid

diskrimineerimise kohta, sest kaebaja nn näitekaasused pärinevad kõik ajast enne Harju Maa-

kohtu 17.02.2012 ja ringkonnakohtu 12.03.2012 määruste tegemist. Kuna kaebaja väljaandmise

õigusliku lubatavuse kontrollimise menetluses enda erinevat kohtlemist ei väitnud ja vastavaid

tõendeid ei esitanud, ehkki see oli võimalik, ei saa halduskohus hakata praeguses menetluses

kaebaja neid väiteid hindama. Samas on vastustaja vaidlustatud korralduses esitanud kaebaja

arvamuses toodud diskrimineerimisväidete kohta omapoolsed põhjendused, millega kohus

nõustub.

9.5. Halduskohtu ega vastustaja pädevusse ei kuulu teise riigi (antud juhul USA) kohtumenet-

luse regulatsiooni hindamine, samuti kaitse ja süüdistuse tegevuse taktika prognoosimine. Kae-

baja väide, et riigiprokurör on edastanud kaitse seisukohti kajastavad dokumendid ja tõendid

USA prokuratuurile ning nüüd on seal teada kõik kaebaja kaitse argumendid, ei anna alust ka-

helda USA-s toimuva kriminaalmenetluse õigluses ja aususes. Esiteks, Eesti kohtumenetluses

koostatud/kogutud dokumendid on avaliku kohtumenetluse dokumendid ning riigid saavad neid

rahvusvahelise kriminaalalase koostöö raames vastastikku vahetada. Teiseks, kaebaja suhtes

Eestis menetletavad kuriteod ei ole samad, milles kaebaja USA-le välja anti – see asjaolu on

jõustunud kohtulahenditega tuvastatud. Topelt karistamise ja USA süüdistusaktis nimetatud ku-

ritegude Eestis karistatavuse osas, nagu eelnevalt märgitud, on kaebaja saanud oma seisukohad

öelda ja kohtud on selles osas seisukoha võtnud. USA süüdistusaktis on rahaliste ülekannete

tabel, mille kohta on kaebaja asunud alles nüüd väitma, et need maksed on seotud teenuste eest

tasumise ehk raha suunamisega lõpptarbimisse, mis ei ole Eestis käsitatav rahapesuna. See tabel

oli kaebaja väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamisel lisaks kaebajale teada ka maakoh-

tule. On väheusutav, et selles menetluses osalenud prokurör ja asja lahendanud kohus ei olnud

teadlikud karistusõiguslikest seisukohtadest/põhimõtetest ega vastavast kohtupraktikast.

27.06.2014 kohtuistungil ilmnes ka tõik, et käesoleval aastal esitas kaebaja Riigikohtule teist-

misavalduse, millega taotles Harju Maakohtu 17.02.2012 määruse ümber vaatamist, kuid Rii-

3-14-50994

8(11)

gikohus jättis selle 16.04.2014 määrusega menetlusse võtmata. Kaebaja väitel puudutas teist-

misavaldus üksnes kannatanuid. Teatavasti võib kõikides kohtumenetluse liikides kohtulahendi

teistmise aluseks olla iga asja õigeks lahendamiseks oluline tõend või asjaolu, mis lahendi te-

gemise ajal ei olnud või ei saanud olla menetlusosalisele ega kohtule teada, kuid mis iseseisvalt

või kogumis varem tuvastatud asjaoludega oleks ilmselgelt võinud tuua kaasa teistsuguse la-

hendi tegemise. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kaebaja tuleb nende väidetavalt uute oluliste

asjaoludega välja Vabariigi Valitsusele esitatavas arvamuses, selmet esitada teistmisavaldus

seoses kõigi nimetatud asjaoludega, kui kaebaja veendumuse kohaselt on need uued ja sedavõrd

olulised asjaolud, et muudaksid varasemaid kohtute poolt kaebaja väljaandmise õigusliku luba-

tavuse kohta antud hinnanguid. Halduskohtul pole pädevust ega kompetentsi revideerida selle-

kohaseid üldkohtu lahendeid. Eelnenut arvestades nõustub halduskohus vastustajaga, et puudu-

vad niisugused uued asjaolud, mis viiksid väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise üm-

bervaatamisele.

9.6. Korraldus vastab HMS §-des 55 ja 56 sätestatud vorminõuetele, sisaldades nii faktilist kui

õiguslikku põhjendust ja kaalutlusi. Korralduse andmise menetluses ei ole esinenud niisuguseid

menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud mõjutada asja õiget otsustamist. Kaebajale on

olnud tagatud õigus olla informeeritud menetlusest ja ka õigus olla ära kuulatud. Pärast kaebaja

väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamist võimaldas Vabariigi Valitsus Justiitsministee-

riumi vahendusel 28.05.2012 tehtud ettepanekus kaebajal esitada oma arvamus, mida kaebaja

ei esitanud. 19.11.2013 võimaldas Justiitsministeerium veelkord esitada kaebajal kirjalikud sei-

sukohad hiljemalt 05.12.2013. Ehkki kaebaja esitas arvamuse alles 12.04.2014, on vastustaja

kaebaja seisukohti korralduses käsitlenud ja esitanud nende osas oma seisukohad. Asjast ei

nähtu, et korralduse andmisel oleks kaalumata jäetud mingid olulised aspektid, mis oleksid või-

nud mõjutada lõppjäreldust. Haldusakt on piisavalt põhjendatud, mis tagab adressaadile arusaa-

davuse ja kohtu poolt kontrollitavuse. Korralduses on piisava põhjalikkusega käsitletud kaebaja

vastuväiteid, väljaandmise mõju tema perekonnaelule, ne bis in idem põhimõtte mitterikkumist

jm tähtsust omavaid asjaolusid. Korraldus on materiaalselt õiguspärane, sh proportsionaalne

haldusakt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. VT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

tühistada Vabariigi Valitsuse 16.05.2014 korraldus või alternatiivselt tühistada sama korraldus

rahapesu ja kuritegeliku ühenduse süüdistuste osas. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kaebaja

alternatiivset taotlust: tühistada korraldus osas, millega kaebaja otsustati välja anda õigusega

süüdistada teda Ameerika Ühendriikides vandenõus internetipettuse korraldamiseks, vandenõus

arvutisse sissetungi toimepanekuks, rahapesus ja rahalistes tehingutes varaga, mis on saadud

ebaseadusliku tegevuse teel. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et vastustaja on korralduses piisava põhjalik-

kusega käsitlenud kaebaja vastuväiteid, väljaandmise mõju tema perekonnale, ne bis in idem

põhimõtte mitterikkumist ja muid asjaolusid ning seetõttu on korraldus materiaalselt õiguspä-

rane, sh proportsionaalne haldusakt. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kõik kaebaja arva-

muses toodud olulised vastuväited ja põhjendused tähelepanuta ning käsitlemata. Seetõttu ei ole

korraldus formaalselt ega materiaalselt õiguspärane ja kuulub põhjendamiskohustuse ning kaa-

lutlusõiguse ebaõige teostamise tõttu tühistamisele. Korralduses pole kaebaja arvamust arvesse

võetud ega seisukohti analüüsitud ning seetõttu on kaebaja jäänud väljaandmismenetluses reaal-

selt ära kuulamata, seda eelkõige rahapesu ja kuritegeliku ühenduse süüdistuses. Halduskohus

on leidnud ebaõigesti, et korraldus on kaalutlusvigadeta ja seaduspärane.

3-14-50994

9(11)

10.2. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, mis puudutavad väljaandmist rahapesu süü-

distuses. Halduskohtu seisukoht on ebaloogiline, sest kui kohtud oleksid väljaandmise õigusliku

lubatavuse kontrolli menetluses omanud informatsiooni, et Ameerika Ühendriikide süüdistuses

toodud rahapesu süüteo episoode heidetakse ette ka kriminaalasja nr 1-12-5792 raames ning

nende puhul ei ole tegemist Eesti karistusseaduse kohaselt kuritegudega, siis oleksid Harju Maa-

kohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste põhjendused olnud teistsugused. USA rahapesu

süüdistuses olid loetletud tabelis toodud ülekanded, süüdistusest nähtus üksnes asjaolu, et üle-

kandeid tehti Eestist Ameerika Ühendriikidesse, kuid seda, et neid ülekandeid või selleks kasu-

tatud raha heidetakse ette ka Eesti kriminaalasja süüdistuses, ei olnud teada. Õigusliku lubata-

vuse kontrolli menetluses puudusid kohtul informatsioon ja tõendid igakülgse kontrolli läbivii-

miseks ja neid ei esitanud kohtule ka Riigiprokuratuur. Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtu

järeldusega, et väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetluses arutati prae-

guse halduskohtumenetluse esemeks olevaid küsimusi. Süüdistus esitati Eesti kriminaalasjas

alles 11.06.2012, s.o neli kuud pärast väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli. Eesti süü-

distusakt erines oluliselt 09.11.2011 kahtlustusest, sisaldades lisaks tehinguid ajaperioodist, mis

nähtuvad USA süüdistusest. Kriminaalasja materjaliga tutvumisel ja kohtuliku uurimise järel

selgusid kaebuses väidetud asjaolud, mida kaebaja apellatsioonkaebuses kordab.

10.3. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu järeldustega, mis puudutavad väljaandmist kuritegeliku

ühenduse süüdistuses. Halduskohus leidis, et KarS § 256 lg 1 süüteokoosseisu osas on viidud

läbi õigusliku lubatavuse kontroll ja kaebaja väidetele on Tallinna Ringkonnakohus 12.03.2012

määruses andnud hinnangu nii sisuliselt kui lõppjäreldusena, mistõttu uuesti samade küsimuste

juurde ei saa halduskohtumenetluses tulla. Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2012 määruse põh-

jendustest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks küsimust käsitlenud ja analüüsinud. Seda pole tei-

nud ka Harju Maakohus 17.02.2012 määruses. Seega ei olnud halduskohtus tõstatatud küsimu-

sed väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli esemeks. See on ka mõistetav, sest

põhjaliku kohtumenetluse kestel kriminaalasjas nr 1-12-5792 sai selgeks, et nii Eesti kui ka

Ameerika Ühendriikide süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises ja organiseerimises langevad

kokku. Kaebaja kordab kaebuse põhjendusi ja seisukohta, et õiguslik ja faktiline olustik on

muutunud.

10.4. Kaebaja on seoses arvutikuritegudega seotud süüdistustega (süüdistused 3-5) jätkuvalt

seisukohal, et Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-12-5792, milles leiti, et need teod ei

ole Eesti Vabariigis karistatavad, on käsitletav uue asjaoluna, milles toodud seisukohad omavad

tähendust väljaandmise õigusliku lubatavuse seisukohalt. Neis süüdistustes ei ole kaebaja väl-

jaandmine lubatav enne, kui väljaandmise õigusliku lubatavuse küsimuses ei ole Harju Maa-

kohtus viidud läbi uut õigusliku kontrolli menetlust ja arvestatud selles kriminaalasjas tehtud

kohtulahenditega. Kuni Eesti kohtud pole asunud ühesele seisukohale väljaandmise õigusliku

lubatavuse osas, pole kaebaja väljaandmine võimalik ja vaidlustatud korraldus tuleb tühistada.

10.5. Halduskohus ei ole ümber lükanud kaebuse väiteid seoses Ameerika Ühendriikide süü-

distusakti konkretiseerimatusega, kaebaja diskrimineerimisega Ameerika Ühendriikides, tema

perekonnaõiguste riive ja ebamõistlikult pika karistusähvardusega ning ausa ja õiglase kohtu-

menetluse põhimõtete rikkumisega. Halduskohus ei käsitlenud kaebaja väiteid sisuliselt, mis-

tõttu jääb kaebaja oma seisukohtade ja väidete juurde ja palub ringkonnakohtul halduskohtu

otsuse tühistada.

11. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-50994

10(11)

12. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega Va-

bariigi Valitsuse 16.05.2014 korralduse nr 225 tervikuna ega ka osaliseks tühistamiseks alust.

13. KrMS § 4521 lg 3 kohaselt jätab halduskohus kaebuse lahendamisel läbi vaatamata as-

jaolud, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, välja arvatud juhul, kui neid as-

jaolusid ei olnud võimalik esitada Harju Maakohtule ega ringkonnakohtule. Halduskohtu seisu-

koha järgi ei esine asjas selliseid uusi asjaolusid, mis võimaldaks halduskohtul väljaandmise

õigusliku lubatavuse küsimuse juurde tagasi pöörduda. Ringkonnakohus nõustub selle seisuko-

haga.

14. Seoses rahapesu süüdistusega väidab kaebaja uute asjaolude ilmnemist: kuna tegemist on

sama rahaga, siis on USA süüdistuse näol tegemist jätkuva teo erinevate osategudega; Harju

Maakohus mõistis kaebaja õigeks; osa maksete puhul on tegemist raha suunamisega lõpptarbi-

misse, mis ei ole Eestis rahapesuna karistatav; osa ülekandeid sisaldub Eesti kriminaalasja süü-

distuses. Seoses kuritegeliku ühenduse juhtimisega leiab kaebaja, et Eesti ja USA süüdistused

kattuvad. Seoses arvutikuritegudega peab kaebaja uueks asjaoluks Harju Maakohtu õigeks-

mõistvat otsust. Ringkonnakohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.

15. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses

esile tuua seisukohti, et rahapesu puhul on tegemist jätkuva kuriteoga ning väita kuritegeliku

ühenduse organiseerimise kahtlustuste puhul topelt karistamise võimalust, ei pea paika, sest

Harju Maakohtu 09.02.2012 kohtuistungi protokollist, Harju Maakohtu 17.02.2012 määrusest

ja selle määruse peale ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtuvalt on ta seda teinud.

Harju Maakohus on tuvastanud, et kaebaja suhtes ei ole Eesti Vabariigis alustatud kriminaal-

menetlust samades episoodides ja ringkonnakohus ei ole seda seisukohta korrigeerinud. Kae-

baja seisukoht, et kriminaalkohtu lahendites pole järeldusi piisavalt põhjendatud, ei puutu as-

jasse, sest halduskohus ei kontrolli kriminaalkohtu lahendite seaduslikkust ja põhjendatust.

Seoses kaebaja väitega, et osa USA süüdistuses märgitud ülekandeid sisaldub Eesti kriminaa-

lasja süüdistuses, osutab halduskolleegium kriminaalkolleegiumi 12.03.2012 määruses sisaldu-

vale seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluse alustamine Eestis ei välistanuks isiku väl-

jaandmist; KrMS § 440 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi välja anda üksnes isikut, kes on Eestis samas

süüdistuses juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Lõplik süüdimõistev või õigeksmõistev

otsus kaebaja suhtes puudub. Halduskohtul ei ole volitust pädeva kohtu jõustunud lahendeid

revideerida.

Seoses kaebaja väitega, et osa ülekandeid kujutas endast raha suunamist lõpptarbimisse, mis

pole Eestis rahapesuna karistatav, märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole väljaandmise õi-

gusliku lubatavuse küsimusega, sest selles menetluses ei hinnata tõendeid.

Harju Maakohtu jõustumata otsus ega selles sisalduvad seisukohad ei ole uus asjaolu, mille tõttu

halduskohus saaks väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli juurde tagasi pöörduda. Ka Tal-

linna Ringkonnakohtu 26.06.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-12-5792, millega Harju Maakohtu

otsus tühistati ja teiste hulgas kaebaja süüdi mõisteti, on jõustumata, kuid siiski peab halduskol-

leegium vajalikuks osutada, et sellest otsusest nähtuvalt on ringkonnakohtu kriminaalkollee-

gium jätkuvalt seisukohal, et USA ja Eesti süüdistused ei kattu.

3-14-50994

11(11)

15. USA süüdistuse konkretiseerimatust ja diskrimineerimist puudutavate väidete osas nõus-

tub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ja ei korda neid. Ringkonnakohus lisab süüdis-

tuse konkretiseerimatuse väite osas, et USA süüdistuse on Harju Maakohus ja ringkonnakohus

väljaandmise õigusliku kontrolli menetluses hinnanud pädeva kohtuna piisavalt konkreetseks,

et selle alusel väljaandmise õiguslikku lubatavust kontrollida.

Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et nii vastustaja kui ka halduskohus on käsitlenud

kaebaja väited seoses ees ootava karistuse karmuse, era- ja perekonnaelu ebaproportsionaalse

riive ning ausa ja õiglase kohtumenetluse võimatusega USA-s sisuliselt ja piisava põhjalikku-

sega. Kaebaja mittenõustumine vastustaja ja kohtu põhjendustega ei tähenda, et haldusorgan ja

kohus oleksid oma otsuste põhjendamise kohustust rikkunud. Kaalutlusvigu ringkonnakohus

vaidlustatud korralduse andmisel ei leia.

Ringkonnakohus osutab, et karistuse karmuse, era- ja perekonnaelu ebaproportsionaalse riive,

diskrimineerimise ning ausa ja õiglase kohtumenetluse võimatuse väidetele seoses Ameerika

Ühendriikidele kaitseakti saatmisega tuginesid sarnastel asjaoludel oma kaebustes väljaandmise

korralduste peale ka kaebaja kaassüüdistatavad D. J, K. P ja T. G haldusasjades nr 3-13-70113,

nr 3-13-70112 ja 3-13-70111. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsustes nendel väi-

detel edu ei olnud ja Riigikohus jättis kaebajate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Prae-

guses asjas on VT maksimaalne võimalik karistus küll mõnevõrra raskem (115 aastat vangistust

võrreldes 85 aastase vangistusega), kuid see ei anna ringkonnakohtule alust oma seniseid seisu-

kohti korrigeerida, sest maksimaalse karistuse määramine on ilmselgelt ebatõenäoline.

16. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu kaebaja apellatsioonimenetluse

kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman