3-13-122/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-122 Haldusasi Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 01.11.2011 kirja nr 1-20/4103 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks kummutama eksitavad väited Menetlusosalised Kaebajad – Instmark OÜ ja SV Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo, volitatud esindaja Arnold Tenusaar Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.07.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Instmark OÜ ja SV Capital OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 22.07.2014

RESOLUTSIOON 1. Jätta Instmark OÜ ja SV Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.07.2013 otsuse haldusasjas nr 3-13-122 resolutsioon muutmata, asendades otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. 2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.08.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-13-122 2(10) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (Nordea pank) esindaja vandeadvokaat T. Vaher esitas 27.10.2011 Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroole (RAB) järelepärimise, et selgitada OÜ Instmark pangakontode arestimist vahemikus 07.02.2007 kuni 02.10.2007 (tl 62). Järelepärimine esitati seoses SV Capital OÜ kui Instmark OÜ eriõigusjärglase poolt Nordea panga vastu algatatud kohtuvaidlusega (tsiviilasi nr 2-10- 8380). Muu hulgas esitati järelepärimises järgmised küsimused (järelepärimise p 4): miks olukorras, kus 02.07.2007 anti RAB poolt ettekirjutus OÜ Instmark kõikide kontode arestimiseks, jäid siiski edaspidi perioodil kuni 02.10.2007 osa OÜ Instmark kontosid ettekirjutuse alt välja; kas ettekirjutuse alt välja jäänud kontodel oleva raha päritolu suhtes kahtlused kadusid ära ja raha päritolu tõendati usaldusväärselt; kui kahtlused raha päritolu kohta püsisid, kas selline teave oli olemas ka Nordea pangal. 2. RAB vastas Nordea panga 27.10.2011 järelepärimisele 01.11.2011 vastuskirjaga nr 1- 20/4103. Järelepärimise punktis 4 esitatud küsimustele vastati alljärgnevalt: „07.02.2007.a. arestiti esialgu kõik OÜ Instmark kontod Nordea pangas. OÜ Instmark ei esitanud RAB-ile ega pangale nõuetekohaseid dokumente raha legaalse päritolu tõendamiseks. Seetõttu oli kavas jätta tulevase kriminaalmenetluse ajaks aresti alla OÜ Instmark kontod, millel oli reaalselt raha. Hiljem selgus, et osa rahaga kontosid jäi ettekirjutusest ekslikult välja. See ei tähenda, et kahtlused oleks olnud kõrvaldatud. OÜ Instmark rikkus RTRTS nõudeid, ei esitanud dokumente raha legaalse päritolu kohta ega kõrvaldanud rahapesu kahtlust. Segadust OÜ Instmark kontode arestimisel tekitas muuhulgas pangasisene valuuta konverteerimine OÜ Instmark ühelt kontolt teisele. Peame vajalikuks märkida, et sõltumata RAB-i ettekirjutuste olemasolust, on krediidiasutusel kui rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil endal iseseisev pädevus ja ka kohustus hinnata olukorda ja rakendada RTRTS alusel meetmeid kahtlaste tehingute peatamiseks. Pärast 07.02.2007.a. ei kadunud kuhugi kahtlused, et OÜ Instmark raha on seotud rahapesuga. Kahtlused hoopis süvenesid ja seetõttu alustati OÜ Instmark suhtes kriminaalmenetlus. Vastav teave oli olemas ka pangal, kes pidi sellega arvestama. RAB-ile oli teada, et OÜ Instmark ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente ega teavet, mis oleks võimaldanud pangal rakendada rahapesu tõkestamise seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, kõrvaldada rahapesu kahtlust ja kindlaks teha tegelikud kasusaajad. Siis kehtinud RTRTS § 10 lg 2 sätestas, et kui isikut, kelle nimel või arvel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidija finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud isikul keelatud tehingut sooritada.“ 3. Instmark OÜ ja SV Capital OÜ esitasid 18.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 15.04.2013, 04.06.2014 ja 20.06.2013), milles paluti tunnistada RAB 01.11.2011 kirjas nr 1-20/4103 Instmark OÜ andmete avaldamine Nordea Bank PLC Eesti filiaali lepingulisele esindajale ja samas kirjas Instmark OÜ kohta hinnangute andmine õigusvastaseks. Samuti palutakse kohustada vastustajat heastama eksitava faktiväite „OÜ Instmark ei esitanud […] pangale nõuetekohaseid dokumente raha legaalse päritolu tõendamiseks. /-/…/-/ RAB-ile

3-13-122 3(10) oli teada, et OÜ Instmark ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente ega teavet, mis oleks võimaldanud pangal rakendada rahapesu tõkestamise seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, kõrvaldada rahapesu kahtlus ja kindlaks teha tegelikud kasusaajad“ avaldamisega kaebajatele tekitatud kahju kaebajatele kinnituse väljastamisega, et „Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebüroo 1. novembri 2011. a kirjas nr 1-20/4103 tehtud faktiväide, nagu ei ole OÜ Instmark esitanud Nordea Bank PLC Eesti filiaalile nõuetekohaseid dokumente ega teavet, mis oleks võimaldanud pangal rakendada rahapesu tõkestamise seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, kõrvaldada rahapesu kahtlus ja kindlaks teha tegelikud kasusaajad, on eksitav. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebürool puudub informatsioon, et Nordea Bank PLC Eesti filiaal oleks esitanud Instmark OÜ-le nõuet tõendada Nordea Bank PLC Eesti filiaalis avatud pangakontodel oleva raha legaalset päritolu või tegelikke kasusaajaid või et sellist nõuet ei ole Instmark OÜ poolt täidetud.“

1) SV Capital OÜ omandas Instmark OÜ nõude Nordea panga vastu seoses sellega, et Nordea pank blokeeris 23.02.2007-02.10.2007 Instmark OÜ nimele avatud kontod enda initsiatiivil ilma menetleja määruseta. SV Capital OÜ kui Instmark OÜ eriõigusjärglane esitas hagi kohtusse, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-10-8380. Nimetatud kohtuvaidluses esitas Nordea pank vastustaja kirja nr 1-20/4103.

2) Vaidlusalune kiri rikub Instmark OÜ õigust heale ärimainele ning SV Capital OÜ omandiõigust varalisele nõudele, mida viimane esitas kohtuasjas nr 2-10-8380 ja mis lõppes SV Capital OÜ kaotusega. Kiri nr 1-20/4103 oli adresseeritud kohtuasja nr 2-10-8380 vastaspoole esindajale, kellel ei ole kohustust hoida kaebajate ärisaladust.

3) Kirjas nr 1-20/4103 esitatud väide, et Instmark OÜ ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente raha legaalse päritolu tõendamiseks, ei vasta tõele, sest Nordea pank ei ole teavitanud Instmark OÜ-d pangal tekkinud rahapesu kahtlusest, liiatigi nõudnud dokumente. Kirjas nr 1-20/4103 käsitletud ajal kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 11 lg 4 kohaselt tekkis krediidija finantseerimisasutusel õigus keelduda tehingu sooritamisest, kui isik, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita tehingu objektiks oleva raha või muu vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. Kuivõrd sellist nõudmist ei olnud esitatud, siis ei olnud Instmark OÜ-l kohustust esitada Nordea pangale mingeid dokumente. Kuna Instmark OÜ juhatus ei teadnud, et Nordea pangal (mitte vastustajal) on tekkinud mingi kahtlus, siis ei olnud alust neid esitada ka omaalgatuslikult.

4) Kohtuasjas nr 3-3-1-3-12 selgitas Riigikohus, et avalik-õiguslikus suhtes isiku au ja head nime riivavate avalduste tegemiseks peab olema seaduslik alus, st avaldamise õiguspärasuseks ei piisa ainuüksi faktiväidete ja väärtushinnangute kooskõlast võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 1046 ja 1047. VÕS §-des 1046 ja 1047 ning Riigikohtu senises praktikas eristatakse vaidlustes au ja hea nime teotamise üle faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid selle tõesust ei saa tõendada. Tulenevalt faktiväidete esitamise kontekstist ja viisist võivad ka need võimaldada väärtushinnanguid. Faktiväitega on maine kahjustamine õigusvastane, kui faktiväide ei vasta tõele. Seega selleks, et vastustaja tegevus kirja nr 1-20/4103 väljastamisel Nordea pangale oleks seaduslik, pidi olema täidetud kaks tingimust: a) andmete avaldamine pidi olema õigusaktidega lubatud ja b) vastustaja pidi olema võimeline tõendama faktiväidete õigsust.

5) RahaPTS § 43 kohaselt on keelatud kirjas nr 1-20/4103 sisalduvate andmete avaldamine isikule, kes ei ole uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, sõltumata sellest, kas andmed on õiged või valed. Vastustaja peab tõendama, et Nordea pank esitas Instmark OÜ-le teabenõude

3-13-122 4(10) RahaPTS alusel. Kohtueelses menetluses vastustaja (ega Nordea pank) seda teha ei suutnud. Ka kirja nr 1-20/4103 sisu on eksitav. Faktiväidete ja järelduste esitamine kirjas tekitab keskmises mõistlikult isikus negatiivset väärtushinnangut nii Instmark OÜ kui ka SV Capital OÜ suhtes ja jätab mulje, nagu rikuks Instmark OÜ RahaPTS-st tulenevaid kohustusi panga ees. Seega oli kirja nr 1-20/4103 avaldamine õigusvastane, selles sisalduv viide pangale dokumentide mitteesitamise kohta on vale faktiväide, mis põhjustab negatiivset väärtushinnangut mõlema kaebaja suhtes. Sellega on kaebajate tekitatud kahju nende ärimaine kahjustamisega ja muude põhiõiguste rikkumisega. Nende õiguste piiramisega tekitatud kahju võib olla heastatud muul viisil kui kahjuhüvitisega. Kaebajate poolt taotletavaks heastamisabinõuks on nende õiguste rikkumise tuvastamine ja ebaõigete / eksitavate andmete ümberlükkamine.

6) 20.06.2013 avaldas ajaleht Eesti Ekspress artikli „Kapo sundis rahapesu uurija ametist lahkuma“, mis käsitleb kirja nr 1-20/4103 autor AO. Artiklis avaldas AO, et ta on kaotanud Kaitsepolitseiameti usalduse. Sellepärast on selge, et taolise isiku paljasõnalised väited ei saa olla usaldusväärsed.

4. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebüroo 25.03.2013 vastuses (täiendatud 17.05.2013, 07.06.2013 ja 25.06.2013) paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) Nordea pank saatis teate Instmark OÜ-ga seotud kahtlastest tehingutest RAB-le juba 14.12.2006. Üks kaalukamaid Nordea panga esitatud dokumente, mis rahapesukahtlusele alused andis, oli 2006. a õigusauditi raport, kus on Instmark OÜ rikkumised üksikasjalikult välja toodud. Vastava raporti koostas vastustajale teadaolevalt kaebaja ja esitas pangale. Kui siia lisada fakt, et Instmark OÜ kontosid oli 2007. a veebruaris juba piiratud RAB poolt ning esitatud dokumentide ja eelnenud tehingute pinnalt tekkis kahtlus, et varjatakse vara päritolu ning tegelikku omanikku (rahapesu tunnused), oligi pangal kohustus tehinguid mitte teha. Instmark OÜ, kes oli varustatud asjatundliku ja täpselt olukorda hindava õigusauditi raportiga ning kelle tehingute suhtes oli RAB rakendanud piiravaid meetmeid, pidi aru saama, et ta on finantseerimisasutusena RahaPTS kohustatud subjekt ning subjektina pidi mõistma, kuidas vara päritolu ja tegelikku omanikku tõestada. Ei ole usutav, et majanduslikult põhjendatud äritegevuse puhul ei oleks Instmark OÜ pangaga suhelnud pärast panga poolt tehingute peatamist ja ei oleks tõestanud vara legaalset päritolu ning tegelikke omandisuhteid. 2) Nordea panga esindaja vandeadvokaat T. Vaher pöördus seoses 2010. a veebruaris alanud tsiviilasjaga nr 2-10-8380 (SV Capital OÜ hagi Nordea panga vastu) RAB poole palvega selgitada Instmark OÜ pangakontode arestimist vahemikus 07.02.2007 kuni 02.10.2007. RAB soovitas Nordea pangal nõuda tsiviilasja nr 2-10-8380 raames välja haldusasja nr 3-07-652 toimik (Instmark OÜ, Montevalle OÜ, Sevenert OÜ ja SV Capital OÜ kaebused RAB ettekirjutustele ja toimingutele), kus olid neid huvitavad asjaolud kajastamist leidnud. Harju Maakohtu taotlusel edastas Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-07-652 toimiku tsiviilasja nr 2-10-8380 materjalide juurde. Nordea panga esindaja, tutvunud haldusasja nr 3-07-652 toimikuga, tegi 27.10.2011 RAB-le järelepärimise, millele RAB vastas vaidlusaluse kirjaga nr 1-20/4103. 3) Suhteliselt avameelne vastuskiri sai võimalikuks tänu asjaolule, et tsiviilasi nr 2-10-8380 oli juba 11.08.2011 kinniseks kuulutatud. Seejuures on oluline, et RAB viitas nimetatud kirjas siis kehtinud RahaPTS § 10 lg-le 2, mis ei eelda, et pank peaks tehingust keeldudes eelnevalt kirjalikult kliendi poole pöörduma nõudega dokumentide esitamiseks. Vaieldamatu fakt, et rea dokumente oli Instmark OÜ Nordea pangale esitanud (kriminaalasjas nr 07221000023 esitas pank need uurijale ja kaebaja on nendega tutvunud), näitab, et neid oli ka küsitud, vähemalt suuliselt.

3-13-122 5(10) 4) RAB vastuskiri nr 1-20/4103 ei riku kaebaja õigusi, kuna sisaldab endas faktilisi asjaolusid, mis tuginevad haldusasja nr 3-07-652 toimikus olevatele materjalidele, millele tuginedes on otsused teinud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-8380. Kirjas toodud faktid on tõendatud kohtule poolte poolt esitatud materjalidega ja vastustaja selgitustega. 5) Kaebajate meelevaldne järeldus ajaleheartikli põhjal RAB endise töötaja kohta ei ole antud kohtuasjas asjakohane. 5. Tallinna Halduskohtu 05.07.2013 otsusega jäeti Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus rahuldamata. 1) Kaebajate põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning kaevatavas vastuskirjas andmete avaldamise ja väärtushinnangu andmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Puudub alus vastustaja kohustamiseks kummutama eksitavad väited. Kaebajate huvi vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. 2) Vaidlustatud kirja näol on tegemist informatiivse kirjaga ehk siis vastuskirjaga teabenõudele. Vaidlustatud kirjas teavitatakse Nordea panga lepingulist esindajat faktilistest asjaoludest, mis on seotud konkreetsete sündmustega, milles osales ka Instmark OÜ. SV Capital OÜ on puutumuses selle kirjaga üksnes seeläbi, et Instmark OÜ on loovutanud oma nõuded Nordea panga vastu SV Capital OÜ-le (09.02.2010 nõude loovutamise teatis). Vastuskiri ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi. Vastuses teabenõudele kirjeldatakse konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest oli Instmark OÜ teadlik tsiviilja kriminaalmenetluste kaudu, milles tutvus ka kõigi tõenditega. Vastustaja kinnitas kohtule, et kirjas toodud faktilised asjaolud tuginevad haldusasja nr 3-07-652 toimikus olevale materjalile, millest lähtuvalt on otsused teinud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-8380 (jõustunud kohtulahendid). 3) Vastustajale teadaolevalt saatis Nordea pank RAB-le teate Instmark OÜ-ga seotud kahtlastest tehingutest juba 14.12.2006. Vastustaja väidab, et üks kaalukamaid Nordea panga esitatud dokumente, mis rahapesukahtlusele alused andis, oli kaebajate esindaja poolt koostatud õigusauditi raport Instmark OÜ kohta. Vastustaja väitel pangal oli teada tehingute põhjal, et Instmark OÜ oli kohustatud isik RahaPTS mõttes, kellel ka endal oli kohustus seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid täita, millega nõustub ka kohus. Vastustaja viitab asjaolule, et kriminaalasja nr 07221000023 toimikus on Harju Maakohtu 23.02.2007 määrus (millega kaebaja on tutvunud) kriminaalasjas nr 07221000019 rea kontode, sh kahe Instmark OÜ konto arestimiseks. Samuti oli Instmark OÜ kontosid juba piiratud RAB poolt ning esitatud dokumentide ja eelnenud tehingute pinnalt oli tekkinud kahtlus, et varjatakse vara päritolu ja tegelikku omanikku (rahapesu tunnused). Vastustaja on õigesti leidnud, et sellises olukorras oli pangal kohustus tehinguid mitte teha. Vastustaja kinnitusel kaebajate lepinguline esindaja tutvus kriminaalasja toimikus olevate materjalidega, seega kaebajad on teadlikud toimikutes olevatest dokumentidest, mis on Instmark OÜ poolt edastatud Nordea pangale, kuid pank ja RAB leidsid, et need ei tõesta vara legaalset päritolu ja tegelikke omanikke. Vastustaja väitel oli Instmark OÜ mitmeid dokumente Nordea pangale esitanud, mis näitab, et neid oli küsitud, vähemalt suuliselt. Kaebaja pool ei ole seda ümber lükanud. Kokkuvõtvalt kohus nõustub asjas esitatud vastustaja seisukohtadega, millega on tutvunud ka kaebuse esitajad, seega kohus ei hakka neid üle kordama. 4) Paljasõnaline on kaebaja väide, et „faktide asemel sisaldab kiri nr 1-20/4103 AO’i osavalt sõnastatud eksitamisi, mida ta levitas Nordea panga kaitsepositsiooni toestamiseks“. Kohus hindab asjakohatuks ka kaebajate viited AO isikule/tegevusele, kuna see ei ole vähimalgi määral puutumuses käesoleva kohtuvaidlusega. Asjaolu, et vaieldava kirja koostajaks oli AO (võis olla ka muu pädev ametnik), ei muuda selle sisu. Kirjale on alla kirjutanud RAB juht, kes oma all-

3-13-122 6(10) kirjaga on kinnitanud kirjas sisalduva teabe õigsust. Kohtul ei ole alust kahelda kirja sisu usaldusväärsuses. Halduskohus ei hakka ümber hindama kõnealuses kirjas toodud faktilisi asjaolusid, kuna selleks puudub pädevus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Instmark OÜ ja SV Capital OÜ 05.08.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Kaebajad jäävad kaebuses ja 15.07.2013 taotluses esitatud seisukohtade juurde. 2) Halduskohus on ekslikult leidnud, et menetlusvälistest kaalutlustest lähtudes on piiratud apellantide õigus nõuda faktiväidete või väärtushinnangute kummutamist. Samuti võib vaidlustatavast lahendist järeldada, et tõendamiskoormus lasub kaebajatel ja kaebuse rahuldamata jätmisel piisab kohtu veendumusest kirja nr 1-20/4103 õigsuses, ilma, et selleks peaks viitama konkreetsele tõendile. Selline halduskohtu seisukoht on väär ja ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ga 41, põhiseaduse (PS) §-ga 14 ning VÕS §-dega 1046 ja 1047. 3) Ebaõige ja tõenditel mittepõhinev on halduskohtu seisukoht, et kui Nordea pank on Instmark OÜ-lt dokumente küsinud, vähemalt suuliselt, siis järelikult Instmark OÜ ei ole nõuet täitnud. Nordea pank ei esitanud Instmark OÜ-le teabepäringuid raha päritolu suhtes ei kirjalikult ega suuliselt. Teabepäringu esitamine ei ole tõendatud. On alusetu samastada RAB-l kahtluse tekkimist Instmark OÜ tegevuse osas Nordea panga kahtluste tekkimisega. Sellele viitavaid tõendeid ei ole ning RAB ei tohtinud teavitada Nordea panka oma kahtlustest. Teiseks, teabepäringu esitamine ei tähenda selle mittetäitmist. Halduskohus viitab Nordea panga 14.12.2006 teatele nr 280, mida kohtutoimikus ei ole ja millega kaebajad tutvunud ei ole (kriminaaltoimikuga on võimaldatud tutvuda üksnes valikuliselt). Halduskohus ei saanud tugineda toimikuvälisele tõendile ega väita, et teade nr 280 ning Harju Maakohtu 23.02.2007 määrus asuvad kriminaalasja toimikus, kuivõrd kohtunik ja pooled ei ole halduskohtumenetluse raames kriminaaltoimikuga tutvunud (HKMS § 157 lg 2). 4) Kuni 2007. a veebruarini ei ole Nordea pank keeldunud Instmark OÜ tehinguid sooritamast ehk ülalviidatud asjaolu – teabepäringu mittetäitmist – ei esine. Seega ei saanud Nordea panga 14.12.2006 teate nr 280 ajendiks olla pangapoolse teabepäringu mittetäitmine. Kui selline teade tegelikult eksisteerib, siis on selle aluseks mõni muu asjaolu (mida saaks kontrollida rahapesukahtluse kontrollitoimikutest nr 9679 ja 10982). 5) Kaebajad ei nõustu kohtu hinnanguga AO usaldusväärsusest, kuivõrd see on veenvalt kummutatud tema enda ajakirjanikule antud intervjuuga. Arusaamatu on halduskohtu viide, et RAB juhi allkiri dokumendil vabastab vastustajat selles väidetud juriidiliste faktide tõendamise kohustusest. 6) Halduskohus ei andnud hinnangut apellantide poolt esitatud tõenditele (eelkõige tl 21- 37), millest nähtuvalt pank ei suuda ega soovi viidata mistahes kirjavahetusele Instmark OÜ-ga, millest nähtuks viimasele teabenõude esitamine. Samuti on arusaamatu halduskohtu poolt hinnangu andmine ja asjaolude tuvastamine vastupidiselt Keskkriminaalpolitsei kirjale, mille kohaselt ei ole RAB väljastanud kriminaalasja nr 07221000023 materjalidele lisamiseks koopiaid krediidiasutuste poolt esitatud teadetest selle kohta, et Instmark OÜ ei täitnud nende nõuet tõendada raha päritolu (tl 68). 7. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei osakonna rahapesu andmebüroo 03.09.2013 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-13-122 7(10) 1) Vastustaja jääb Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning on seisukohal, et kohus on analüüsinud mõlema poole seisukohti piisava põhjalikkusega ning teinud õige otsuse. 2) Kaebaja täiendava otsuse tegemise taotlus on suunatud poolte poolt esitatud taotluste eraldi lahendamisele kohtu poolt. Taotlust välja nõuda teated Instmark OÜ kohta ei ole võimalik täita, kuna RahaPTS seda keelab. Taotlus tagastada vastustajale 17.05.2013 kohtule esitatud dokumendid on kaebaja püüd kõrvaldada menetlusest temale ebamugavad tõendid. Kaevatavas kohtuotsuses on neid dokumente peetud olulisteks. Vastustaja loobus ise oma taotlusest kohtuistungi käigus, mida kahjuks ei protokollitud. 3) Kaebaja 20.06.2013 avaldusele lisatud dokumendid ei ole asjakohased, kuna RAB hinnang Instmark OÜ poolt RAB-le esitatud dokumentidele oli arutluse objektiks haldusasjas 3-07-652, milles osales ka kaebajate esindaja. 4) Nordea panga teatega nr 280 seoses tuleb selgitada, et RAB-l ei ole õigust teateid esitada (RahaPTS § 43 kogumis, eriti lg 5) isegi uuritava kriminaalasja juurde, kuid antud juhul pidas seda võimalikuks teataja ise. Antud juhul saab vastustaja selle teate kui tõendi esitada kohtule ainult kui kriminaalasja materjali, mille kohta tuleb prokurörilt luba küsida. Oma toimikutest RAB teateid avalikustada ei tohi. Kuna aga kaebaja on sellega juba eelnevalt tutvunud (16.01.2012 kriminaalasja materjalidega tutvumise protokoll, tl 100), ei näe vastustaja põhjust koormata käesolevat haldusasja kriminaaltoimiku XIV köitega. Pealegi ei saa olla kahtlust panga teadmises kliendi suhtes rahapesukahtluse kohta pärast seda, kui RAB on piiranud/arestinud selle kliendi vähemalt ühe konto. 5) Kaebajate esindaja meelevaldne järeldus ajaleheartikli põhjal RAB endise töötaja kohta ei ole asjakohane. 6) Kaebaja ei vaidlustanud rahapesu andmebüroo kirjas nr 1-20/4103 toodud teisi faktiväiteid, mis vastustaja hinnangul omavad tunduvalt suuremat mõju Instmark OÜ ärimainele, kui kaevatav väidetav faktiviga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega, muutes otsuse põhjendusi ja asendades need alljärgnevaga.

9. Kaebajad on esitanud halduskohtule taotluse tunnistada õigusvastaseks RAB toiming, so 01.11.2011 kirjas nr 1-20/4103 andmete avaldamine Nordea panga esindajale ja samas kirjas Instmark OÜ kohta hinnangute andmine (tuvastamiskaebus). Kirjas sisalduvate andmete avaldamisega Nordea pangale on kaebajate hinnangul rikutud RahaPTS § 43 lg-t 3, mille kohaselt RAB-s registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule. Samuti taotletakse vastustaja kohustamist lükata ümber samas kirjas esitatud eksitav faktiväide: „OÜ Instmark ei esitanud […] pangale nõuetekohaseid dokumente raha legaalse päritolu tõendamiseks. /-/…/-/ RAB-ile oli teada, et OÜ Instmark ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente ega teavet, mis oleks võimaldanud pangal rakendada rahapesu tõkestamise seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid, kõrvaldada rahapesu kahtlus ja kindlaks teha tegelikud kasusaajad“ (heastamiskaebus, mis sisaldab tuvastusnõuet). Faktiväite ekslikkuse tingib kaebajate hinnangul asjaolu, et Nordea pank ei nõudnud OÜ-lt Instmark tehingu objektiks oleva raha või muu vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente, millise kohustuse nägi ette 2007. a kehtinud RahaPTS § 11 lg 4.

3-13-122 8(10) 10. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses muu hulgas selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega peab vaidlustatav toiming lisaks asjaolule, et see on kaebajate hinnangul õigusvastane, rikkuma ka kaebajate mõnda õigust. Andmete avaldamisega Nordea pangale on kaebajate hinnangul rikutud Instmark OÜ õigust heale ärimainele (VÕS § 1046 ja § 1047) ning SV Capital OÜ omandiõigust varalisele nõudele, mille viimane esitas kohtuasjas nr 2-10-8380 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66, VÕS § 2 lg 1, § 164 lg 1). Kaebajad leiavad, et faktiväidete ja järelduste esitamine kirjas tekitab negatiivset väärtushinnangut nii Instmark OÜ kui ka SV Capital OÜ suhtes ja jätab mulje, nagu rikuks Instmark OÜ RahaPTS-st tulenevaid kohustusi panga ees. Kaebajad on põhjendanud enda õiguste rikkumist lisaks asjaoluga, et vastuskiri oli adresseeritud isikule, kellel ei ole kohustust hoida kaebajate ärisaladust ja kellel on õigus kasutada andmeid kaebajate vastu, samuti asjaoluga, et kaebajatel on õigus nõuda, et halduse tegevus oleks seaduslik (Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 41, PS § 14). Kaebajad on viidanud kaebuses ka muude põhiõiguste rikkumisele vastavaid põhiõigusi täpsustamata. 11. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et VÕS § 1046 reguleerib isiklike õiguste rikkumist. Kuna juriidilisel isikul ei ole isiklikke õigusi, siis kohaldatakse nimetatud sätet üksnes juhul, kui hinnatakse füüsilise isiku vastu suunatud teo õigusvastasust. Seega ei ole tegemist antud vaidluses asjakohase normiga. VÕS § 1047 kohaldub küll majandusvõi kutsetegevusse sekkumise kontekstis ka juriidiliste isikute osas, kuid VÕS § 1047 lg-d 1-3 ei kaitse isikuid nende maine kahjustamise eest väärtushinnanguga. Seega saab kaebajate kaebeõiguse aluseks olla õigus majandusvõi kutsetegevusse mittesekkumisele ebaõigete faktiväidete avaldamise kaudu. 12. Ebaõige faktiväitena on kaebajad osutanud heastamiskaebuse aluseks olevatele ja käesoleva otsuse punktis 9 tsiteeritud lausetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda nimetatud laused sõnaselgelt väidet, et Nordea pank on nõudnud Instmark OÜ-lt tehingu objektiks oleva vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente, ega ka seda, et Instmark OÜ on jätnud panga nõude täitmata, rikkudes sellega RahaPTS nõudeid. Seega tuleb kontrollida, kas sellised faktiväited on lausetest tuletatavad, eelkõige põhjusel, et kõnealuses lauses esitatud faktilist laadi andmed on mittetäielikud või eksitavad. 13. Üldjuhul puudub ühene seos dokumentide esitamise ja nende nõudmise vahel, st esimesest ei saa automaatselt järeldada teist (dokumente on võimalik krediidiasutusele esitada ka ilma nõudmiseta). Seega tuleb tuvastada, kas käesoleval juhul esineb selline erandlik seos. Olgugi, et 2007. a kehtinud RahaPTS § 11 lg-st 4, millele kaebaja tugineb, vastav seos tuleneb, siis vastuskirja p 4 ja selles sisalduvad vaidlusalused laused ei käsitle dokumentide nõudmist ja esitamist nimetatud sätte alusel. Vaidlusalustes lausetes sisalduval väitel, et Instmark OÜ ei esitanud pangale nõuetekohaseid dokumente, on rõhk sõnal „nõuetekohaseid“. Nimelt see, et Instmark OÜ on pangale dokumente esitanud, on kohtu hinnangul tõendatud – näiteks on selliseks dokumendiks advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid poolt koostatud õigusauditi raport Instmark OÜ kohta, mis käsitleb probleeme seoses Instmark OÜ kui finantseerimisasutuse tegevusega (tl 89). Seega selgitavad / väidavad vaidlusalused laused seda, et Instmark OÜ poolt esitatud dokumendid ei ole nõuetekohased rahapesukahtluse kõrvaldamiseks, mitte ei käsitle dokumentide nõudmist ja esitamist RahaPTS § 11 lg 4 alusel. Faktiväide ei saa olla mittetäielik ja eksitav, kui selle sisuks ja eesmärgiks ei ole vastava fakti väljendamine. Kaebajate vastupidine järeldus on ringkonnakohtu hinnangul liialt kaudne ja subjektiivne ning ei haaku viidatud punkti kontekstiga. Vaidlusalused laused sisalduvad vastuskirja punktis, millega RAB selgitab küsimust, kas kontodel oleva raha päritolu suhtes olid perioodil 07.02.2007 kuni 02.10.2007

3-13-122 9(10) kahtlused kadunud. Kõnealuste lausete sisuks on, et rahapesukahtlus ei olnud nimetatud perioodil kadunud ja seda muu hulgas põhjusel, et selleks ajaks esitatud dokumendid ei olnud kahtluse kõrvaldamiseks piisavad. RAB ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas pank on täitnud igakülgselt RahaPTS nõudeid. Kaebusest nähtuvalt ongi kaebajate etteheited pigem suunatud Nordea pangale (viimase poolt RahaPTS § 11 lg 4 täitmisele), kuid sel juhul peab ka vastav õiguskaitse olema suunatud pangale, mitte RAB-le. Lähtudes eeltoodust ei ole vaidlusaluste lausete sisust lähtudes nende avaldamisega Nordea pangale ebaõigeid faktiväiteid esitatud ja seega OÜ Instmark majandusvõi kutsetegevusse ebaseaduslikult sekkutud. SV Capital OÜ õiguste rikkumine antud alusel (VÕS § 1047) puudub lisaks ka põhjusel, et vastavad laused ei ole esitatud SV Capital OÜ või viimase tegevuse kohta. 14. Lisaks käsitletud lausete ebaõigsuse tuvastamisele on kaebajad taotlenud andmete avaldamise ja hinnangute andmise õigusvastasuse tuvastamist seoses asjaoluga, et nende avaldamine Nordea pangale ei olnud RahaPTS § 43 lg 3 alusel lubatud. Kaebusest võib järeldada, et RahaPTS § 43 lg 3 võimaliku rikkumisega vastustaja poolt on rikutud kaebajate õigust ärisaladuse kaitsele, st vastuskiri oli adresseeritud isikule, kellel ei ole kohustust hoida kaebajate ärisaladust (kaebajad ei käsitle seega enda õiguste rikkumisena ärisaladuse teatavakssaamist Nordea pangale, vaid viimase poolt selle edasiavaldamise võimalikkust). Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Krediidiasutuste kohustust hoida saladuses andmeid ja hinnanguid enda kliendi kohta (pangasaladus) reguleerib krediidiasutuste seaduse § 88. Arvestades, et vastav teave edastati Nordea pangale kinniseks kuulutatud tsiviilasja nr 2-10-8380 raames, reguleerib saladuse hoidmise kohustust lisaks ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 41. Olgugi, et põhjendatud ei ole Nordea panga ja tema advokaadist esindaja käsitlemine erinevate isikutena, tuleb lisada, et ka advokaadil eksisteerib kutsesaladuse hoidmise kohustus (advokatuuriseaduse § 45). Seega puudub määrav tähendus küsimusel, kas vastustaja rikkus 01.11.2011 kirjas kajastatud teabe avaldamisega RahaPTS § 43 lg-t 3. Kaebajate kirjeldatud viisil kaebajate õiguste rikkumist vastuskirja saatmine Nordea pangale kaasa tuua ei saanud. Samuti on oluline, et vaidlustatud vastuskirjaga avaldas vastustaja teavet Nordea pangale, kellele oli vastav teave tegelikkuses varasemast juba teada. Seega ei tähendanud avaldamine käesoleval juhul teabe esmakordset teatavakstegemist adressaadile ega ka avaldamist kolmandatele isikutele. 15. Kaebajad on lisaks eeltoodule viidanud Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 41 ning PS §-le 14, samuti muude põhiõiguste rikkumisele. Arvestades, et kaebajad kasutavad käesolevas kohtuasjas professionaalselt õigusabi, tuleb eeldada kaebajate võimet formuleerida iseseivalt enda õiguste rikkumine, tuginedes konkreetsele õiguslikule alusele ning põhjendades selle seost kaebajatega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu antud juhul asja materjalidest kabajate sellise õiguse rikkumist, mis tuleneks Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 41 ja PS §-st 14. Kaebajate viide muude põhiõiguste rikkumisele ei ole selle üldsõnalisuse tõttu kontrollitav. 16. SV Capital OÜ omandiõiguseks, mida vaidlustatud kiri kaebajate hinnangul rikub, on varaline nõue, mille SV Capital OÜ esitas kohtuasjas nr 2-10-8380. Nimetatud kohtuasjas nõudis SV Capital OÜ Nordea pangalt kahju hüvitamist seoses Intsmark OÜ kontode blokeerimisega 2007. a. Vastava nõude loovutas 09.02.2010 SV Capital OÜ-le Instmark OÜ. Arvestades, et vastav nõue jäi kaebajate kinnitusel rahuldamata, tuleb asuda seisukohale, et kaebajal vastav omandiõigus puudub. Seega ei saa RAB 01.11.2011 vastuskiri seda õigust ka riivata. Sealhulgas on nimetatud tsiviilasjas kõnealuse vastuskirja mõju kaebaja hagetud nõudele analüüsitud. Ringkonnakohtul puudub käesolevas asjas alus asuda teistsugusele seisukohale.

3-13-122 10(10) 17. Kaebajate viited AO isikule seoses ajaleheartikliga on asjakohatud ja asjassepuutumatud. Ebaõige faktiväite esitamine vaidlustatud kirjas ei leidnud ka tuvastamist. 18. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 109 lgle 1 vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

Kaire Pikamäe

Silvia Truman

Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.03.2015 otsusega

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-122 osas, millega jäeti rahuldamata Instmark OÜ ja SV Capital OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 1. novembri 2011. a kirjas nr 1-20/4103 andmete edastamise ja hinnangute andmise õigusvastasuse tuvastamiseks. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 1. novembri 2011. a kirjas nr 1-20/4103 Instmark OÜ kohta andmete avaldamise ja Instmark OÜ kohta hinnangute andmise õigusvastasus. 4. Ülejäänud osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-122 muutmata. 5. Mõista Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroolt Instmark OÜ kasuks välja menetluskulud 15 eurot ja SV Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 15 eurot. 6. Tagastada Instmark OÜ-le ja SV Capital OÜ-le kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjonid.